lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-2796/4

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-2796/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
991
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

02.03.2007, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-2796

Tsiviilasi

M.R hagi R.G vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.01.2007 menetlusabi andmise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.R määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 25.01.2007 määrus osas, millega määrati M.R poolt tasutava riigilõivu suuruseks 19 000 krooni ja anti lõivu tasumist tõendava dokumendi esitamise tähtajaks 08.02.2007. Lugeda maakohtu määrus maksmisele kuuluva riigilõivu osas sõnastatuks alljärgnevalt: M.R tasuda riigilõivu 1000 (üks tuhat) krooni ja esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale riigilõivu tasumist tõendav dokument hiljemalt 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Käesoleva kohtumääruse peale võivad M. R ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.M. R esitas 22.01.2007 hagi R.G vastu kaasomandi lõpetamiseks. Ühtlasi esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kuivõrd kostjale kuulub 50% kaasomandis olevatest kinnistutest, mille väärtus kokku on 2 945 000 krooni, siis tuleb hagis taotletu harilikuks väärtuseks lugeda 1 472 500 krooni. Seega on hagihind 1 472 500 krooni ning hagejal tuleks tasuda 46 500 krooni riigilõivu. Menetlusabi taotluse põhjenduste kohaselt ei võimalda hageja sisstulek riigilõivu tasuda ning tal puudub muu vara, mida oleks võimalik realiseerida. Hageja kasvatab poolte 3-aastast last, keda kostja piisavalt rahaliselt ei toeta. Kuivõrd hagejal ei ole võimalik elada korteris, mis on kostjaga kaasomandisse omandatud, siis on hageja sunnitud korterit üürima. Hageja üürib korterit koos vennaga, kes maksab poole üürist. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on hageja igakuiseks sissetulekuks töötasu 6500 krooni ja sotsiaaltoetus 300 krooni. Hageja ainsaks varaks teatise kohaselt on kostjaga kaasomandis olev korteriomand Tallinnas aadressil x, mille kaasomandi lõpetamiseks hageja esitas hagi. Hageja ja temaga koos elava lapse vältimatud püsikulutused on eluasemekulu 3300 krooni, toidukulu 2600 krooni, transpordikulu 500, sidekulu 300 krooni ja tervishoiukulu 100 krooni.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Esimese astme kohtu määrus

2.Kohus vabastas 25.01.2007 määrusega M.R osaliselt riigilõivu tasumisest. Kohus määras, et M.R tuleb tasuda riigilõivu 20 000 krooni ja esitada lõivu tasumist tõendav dokument kohtule hiljemalt 08.02.2007. Kohus leidis, et hagejal tuleks tasuda riigilõivu 72 750 krooni, kuna tegemist on rahalise nõudega. Hageja märkis, et x asuv korter on välja üüritud. Kohtule esitatud üürilepingust nähtub, et hageja ise üürib Tallinnas y asuvat korterit, mille üüri suuruseks on 6000 krooni kuus. Hagejale kuulub kaasomandis olev korteriomand, mis ei ole hageja ega kostja igapäevakasutuses olevaks eluasemeks. Eksperthinnangu kohaselt on kaasomandi väärtuseks 2 945 00 krooni. Arvestades eeltoodut, oli kohus seisukohal, et hageja tuleb vabastada riigilõivu tasumisest 52 750 krooni ulatuses. Määruskaebus ja selle põhjendused
3.M.R palus tühistada kohtumääruse osas, millega kohustati teda tasuma riigilõivu 20 000 krooni, ning teha uus määrus, millega rahuldada tema taotlus menetlusabi saamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus sisuliselt hinnanud taotleja majanduslikku seisundit. Kohus ei põhjendanud, kuidas võimaldab 20 000 kroonist riigilõivu tasumist asjaolu, et hagejale kuulub 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist või asjaolu, et hageja üürib korterit hinnaga 6000 krooni kuus. X asuva korteriomandi kaasomandi lõpetamiseks hageja ju hagi esitada soovibki. Hagejale kuuluv mõtteline osa korteriomandist on koormatud ühishüpoteegiga AS Hansapank kasuks tagamaks korteri soetamiseks võetud laenu tagasimaksmist. Seega nimetatud korteri mõttelist osa ei ole hagejal võimalik ilma raskusteta müüa. Korter on välja üüritud kostja poolt ning hageja ise nimetatud korteri väljaüürimisest mingit tulu ei saa. Poolte kooselu lõppemisel nõudis kostja, et hageja peab korterist välja kolima, ning seetõttu oli hageja sunnitud leidma omale uue eluruumi. Ekslik on kohtumääruses toodud seisukoht, et hageja tasub üüri 6000 krooni kuus. Hageja üürib korterit koos vennaga, kes tasub poole üürist. Seega nähtub eeltoodust, et kahtlemata on hageja näol tegemist isikuga, kelle majanduslik seisund ei võimalda tasuda hagi esitamisel riigilõivu 20 000 krooni. Hagejal puudub ka vara, mida oleks võimalik müüa ilma suuremate raskusteta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 2 p 2 tähenduses. Kui hageja peaks hagi esitamisel tasuma riigilõivu 20 000 krooni, siis oleks see talle ületamatuks takistuseks kohtusse pöördumisel.
4.Harju Maakohus võttis 13.02.2007 määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada.
6.Kohus leidis õigesti, et hagejal tuleks tasuda riigilõivu 72 750 krooni. Samas tuleb hagihinna määramisel juhinduda TsMS § 126 lg-st 1, mitte § 124 lg-st 1.
7.TsMS § 180 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. TsMS § 181 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena, ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja

sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Isiku maksejõuetuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada isiku majanduslikku kindlustatust tervikuna.

8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja tuleb osaliselt vabastada riigilõivu tasumisest. Samas on maakohus kohustanud hagejat tasuma riigilõivu ulatuses, mida hageja ringkonnakohtu hinnangul ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda. Hagejale kuulub küll 1⁄2 mõttelist osa x asuvast korteriomandist, kuid see on koormatud 1 463 000 krooni suuruse ühishüpoteegiga, mistõttu ei saa seda pidada suuremate raskusteta müüdavaks varaks TsMS § 182 lg 2 p 2 tähenduses. Pealegi tuleks antud juhul arvestada ka seda, et väidetavalt ei võimalda kostja hagejal nimetatud korteris elada, mistõttu hageja on sunnitud üürima y asuvat korterit. Seega saab pidada x asuvat korteriomandit hageja igapäevakasutuses olevaks eluasemeks TsMS § 186 lg 2 tähenduses.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja isikuks, kes ei suuda menetluskulusid üldse tasuda ja kes tuleks seetõttu vabastada täielikult riigilõivu tasumisest. Hagejal on igakuine kindel sissetulek töötasu näol. Ringkonnakohus peab põhjendatuks anda hagejale riigipoolset menetlusabi 72 750 krooni suuruse riigilõivu tasumisel 71 750 krooni ulatuses, kohustades hagejat maksma hagiavalduse esitamisel 1000 krooni riigilõivu.

Ande Tänav Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja