Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule XXX esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XXX. rahvusvahelise krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse XXX krediitkaardi, mis oli seotud arvelduskontoga nr. XXXXXXXX ning võimaldas kostjale krediidilimiidi 40 000 krooni. „Hansapanga rahvusvahelise krediitkaardi kasutamise tingimused eraisikutele“ p.-i 3 kohaselt kohustus kostja hagejale tehingute eest tasuma esitatud aruande kohaselt hageja poolt fikseeritud kuupäevadel. Hagejal oli õigus debiteerida kostja arvelduskontot nõude summa ulatuses. Kostja kohustus garanteerima piisavate rahaliste vahendite olemasolu vastaval arvelduskontol. Kostja on täitnud lepingujärgseid kohustusi ebakorrektselt. Kuna kostja arvelduskontol puudus vajalik summa, pole hageja saanud nimetatud kontot kogu oma nõude ulatuses debiteerida. Üldtingimuste p.-i 5 kohaselt määrati lepingu kehtivuse ajaks 1 aasta, s krediidisumma tagastamise tähtpäev oli 20.08.1998.a. kostja krediidisummat hagejale tähtpäevaks tagastanud ei ole. Üldtingimuste p.-i 3 kohaselt oli hagejal õigus arvestada hinnakirjakohast viivist juhul kui kostja arvelduskonto lei ole maksepäeval kogu hageja nõuetele vastavat summat. Vastavalt hageja hinnakirjale oli viivisemääraks 24 % aastas. Kuna hagiavalduse esitamise päeva seisuga ületab viiviste võlgnevus põhivõlgnevust, soovib hageja kostjalt viiviste tasumist põhisumma ulatuses. XXX seisuga ei ole kostja lepingust tulenevat kohustust täitnud. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕSRS §-st 11, TsK §-dest 173 lg. 1, 174, 191 lg. 1, 231 lg. 1, VÕS §-st 101 lg. 1 p.-st 6 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 101 874.04 krooni ning kohtukulud riigilõivuna summas 7 000 krooni jättta samuti kostja kanda ning välja mõista antud kulud kostjalt hageja kasuks. XXXX esitas hageja asjas kohtule hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt oli krediitkaart seotud kostja arvelduskontoga nr. XXXXXXXX. Kostja poolt krediitkaardiga tehtud tehingud enne tehingute tegemisele järgnenud kuu maksetähtpäeva arvelduskontol ei kajastunud. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid perioodil XXX. – XXX. ning lepingu kohaselt soovis hageja vastavate tehingute eest kostja arvelduskontot debiteerida XXX. Nimetatud kuupäeva seisuga kajastuvad ka kostja arvelduskontol kõik ülalnimetatud perioodil kostja poolt tehtud tehingud (vt. tlk. 22 – 24). Kuigi lepingu p.-s 2 kohustus kostja mitte ületama tehingute sooritamisel makseperioodi jooksul hageja poolt heakskiidetud krediidilimiiti, s.o. 40 000 krooni kuus, ei välistanud vastav säte kostja võimalusi nimetatud limiiti ületada. Vastavalt lepingu p.-dele 2 ja 4 vastutab kostja krediitkaardiga sooritatud tehingute eest ja kannab vastutust kõigi kohustuste täitmise eest, mis tulenevad lepingust. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on kostjal hagejale kuni käesoleva ajani tasumata krediitkaardiga sooritatud tehingud summas 50 222.02 krooni, krediitkaardiga sularaha väljavõtu teenustasu summas 1 265 krooni, krediitkaardi aastamaks summas 400 krooni ning võlgnevuse teatise tasu summas 50 krooni ning kokku moodustab kostja võlgnevus hagejale 51 937.02 krooni. Kuna seisuga XXX. puuduvad kostja arvelduskontol rahalised vahendid lepingu alusel hagejale kuuluva summa debiteeerimiseks, tekkis hagejal vastavast kuupäevast alates, tuginedes lepingu p.-le 3 ja hageja hinnakirja p.-le 6.10., õigus arvutada viivit määras 24 % aastas. Hagiavalduse esitamise ajaks kohtule oli kostja viivisevõlgnevus hageja arvestuse kohaselt 91 762.58 krooni. Kuna viivisevõlgnevus ületas suures ulatuses kostja põhivõlga, esitas hageja kostjale viivisenõude põhinõudega võrdses summas, s.o. summas 51 937.02 krooni. Hageja esitas kohtule ka kõigi kostja pangakaartide loetelu, mis lisaks krediitkaardile olid kostja arvelduskontoga seotud. Eeltoodut aluseks võttes palub hageja hagi kostja suhtes rahuldada täies ulatuses ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja AP oma kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu, paljasõnaline ning tuleb jätta rahuldamata. Hagi täpsustusele kostja kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada APi suhtes täies ulatuses, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-i 11 sätte kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a. kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega asjas menetletava võlasuhte tekkimise ajal kehtinud TsK §-i 173

lg. 1 sätte kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ning sama seaduse §-i 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ei ole lubatud. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Vaidlus puudub kohtu arvates pooltel selles, et XXX. sõlmiti rahvusvahelise krediitkaardi kasutamise leping. Tsiviilasja tlk. 5 asuvast lepingu ärakirjast nähtub veenvalt asjaolu, et kostja kinnitas oma allkirjaga sellel lepingul, et kõik tema poolt märgitud andmed on õiged ning ta kohustub täitma rahvusvahelise krediitkaardi kasutamise tingimusi, mis on kõnesoleva lepingu lisaks. Panga poolt heakskiidetud krediidi limiidiks oli määratud 40 000 krooni, maksimaalseks sularaha väljavõtu summaks makseperioodi jooksul oli 20 000 krooni ning minimaalseks ühekordse tehingu summaks 50 krooni. Kostja on avaldanud lepingu sõlmimisel oma bruto aastatuluks töökohast 40 000 krooni. Lepingu üldtingimuste p. 3 kohaselt oli hagejal õigus arvestada hinnakirjajärgset viivist, kui kostja arvelduskontol ei ole maksepäeval kohu panga nõuetele vastavat summat. Seega oli pooltel sõlmitud ka kokkulepe kirjalikus vormis viiviste kohta. Hinnakirjajärgseks viivisemääraks oli 24 % aastas. Hageja poolt asjas esitatud APi konto nr. XXXXXXX väljavõttest perioodil XXXX. – XXXX.a. (vt. tlk. 22 – 24) nähtub veenvalt asjaolu, et kostja kontol oli algsaldoks + 7.38 krooni seisuga 10.09.1997.a. ning muid laekumisi kuni XXXX. sellele arvelduskontole toimunud pole. Osundatud kontoväljavõtte kohaselt on konto omaniku krediitkaardiga tehtud tehinguid kokku summas 50 222.02 krooni. Kostja seletuste kohaselt oli tal ka teine konto AS-s ning selle konto väljavõtet pole hageja asjas esitanud. Selline kostja seisukoht pole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna kostja on menetlusosalisena kohustatud oma vastuväiteid hagile seaduses ettenähtud korras ka tõendama. Kostja kui pangaklient ja arvelduskonto omanik on õigustatud esitama pangale igal ajal nõude väljastada talle tema konto väljavõte, tõendamaks asjaolu, et tal olid arvel rahalised vahendid pangalt kasutamiseks saadud krediidi debiteerimiseks. Kostja selgituse kohaselt oli tal vaidlusalusel perioodil korralik sissetulek, seega olid olemas rahalised vahendid, mille arvelt pangalt saadud saadud krediiti kustutada. Ühtki dokumentaalset tõendit – pangakonto väljavõtet, tõendeid tööandjatelt sissetuleku olemasolu kohta töötasuna või maksuametile esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioone deklareeritud tulude kohta perioodil XXX. – XXX. kostja asjas kohtule dokumentaalse tõendina esitanud ei ole, seega pole kostja kohtule oma vastuväiteid seaduses ettenähtud korras ka tõendanud ning tema vastuväited tuleb jätta tähelepanuta kui paljasõnalised ja ainetud. Hageja poolt on asjas esitatud väljavõte krediitkaardi tehingutest, s.h. kõik kostja poolt krediitkaardiga sooritatud tehingud, sularaha väljavõtu teenustasud ja krediitkaardi aastamaks, kogusummas 51487.02 krooni. Asjaolu, et antud väljavõttel on kostja elukohaks märgitud XXXX, ei oma käesolevas vaidluses kohtu arvates õiguslikku tähendust, kuna antud väljavõttele on kantud krediitkaardi kasutajaks AP ning antud väljavõttest nähtub veenvalt ka asjaolu, et krediitkaart on seotud kostja arvelduskontoga nr. XXXXXXXX AS-s . Seega pole kohtu arvatest kahtlust selles, et tegemist on kostja kasutusse antud rahvusvahelise krediitkaardi XXXX väljavõttega. Millistel asjaoludel on krediitkaardi väljavõttele kostja elukohaks märgitud XXXXX, hageja esindaja kohtule selgitada ei osanud ning pidas võimalikuks, et kostja ise on mingitel asjaoludel pangale selle aadressi teatanud või on tegemist tehnilise ebatäpsusega hageja infosüsttemis. Kohtu arvates ei sea ülalmärgitud asjaolu hageja poolt asjas esitatud krediitkaardi väljavõtet tõendina kahtluse alla, kuivõrd kostja ei ole kohtule omaltpoolt vastukaaluks esitanud tõendeid selle kohta, et antud tõendi puhul pole tegemist tema kasutusse antud krediitkaardi väljavõttega. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi ning see tuleb kostja suhtes rahuldada täies ulatuses nii põhivõla kui ka viiviste nõudes, kuna kostja ei ole kohtule tõendanud asjaolu, et ta on hagejale krediitkaardi kasutamisega tekkinud võlgnevuse kogusummas 51 937.02 krooni tasunud. Kostja ei ole asjas vaidlustanud hageja viivisenõuet tema vastu selle arvestuslikus osas, seega tuleb kostjalt välja mõista ka viivised põhivõla ulatuses summas 51 937.02 krooni. Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna summas 7 000 krooni tuleb jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks aluseks võttes senikehtinud TsMS §-s 60 lg. 1 sätestatut, kuivõrd hagi on kohtule esitatud XXXX.a. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri)

01.03.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.