Tsiviilasi nr 2-07-52
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. märts 2007.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-52
Tsiviilasi
AS EMT hagi Rxxxx Uxx vastu 2090,75 krooni põhivõla ja 2089,75 krooni viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EMT (reg.kood. xxxxxxxx; asukoht Valge 16, Tallinn 19095); Hageja esindaja: Raido Reinsalu, Lindorff Eesti AS (Hobujaama 4, Tallinn 10151) Kostja: Rxxxx Uxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
15.02.2007
AS EMT hagi RxxxxxUxxxvastu rahuldada. Välja mõista RxxxxxUxxxxxx AS EMT kasuks võlgnevus 4180,50 krooni. Jätta menetluskulud Rxxxx Uxxxkanda. Välja mõista RxxxxxUxxxxxx AS EMT kasuks 250 krooni riigilõivu katteks ja 838,61 krooni õigusabikulude katteks. Määrata otsuse täitmise kord järgmiselt: Rxxxx Uxxxmaksab temalt välja mõistetud võlgnevuse ja menetluskulud kokku summas 5269,11 krooni hagejale osade kaupa ühe aasta jooksul arvates otsuse tegemisest Lindorff Eesti AS arveldusarvele nr 17000034108 Nordea Pangas, selgituseks märkida „toimik 4384444“. Võlgnevus peab olema tasutud hiljemalt 1. märtsiks 2008.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (3)
AS EMT esitas 02.01.2007.a. hagi Rxxxx Uxx vastu 4180,50 krooni nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 21.03.2001.a. liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Hageja esitas kostjale nimetatud lepingu alusel tasumiseks arved kokku summas 2139,25 krooni. Kostja on jätnud hagejale nõuetekohaselt tasumata ning hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 2090,75 krooni. Kostja on maksete tasumisega viivitanud 1988 päeva. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga viivist 6242,32 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist 2089,75 krooni ulatuses. Kostja edastas 19.01.2007.a. kohtule hagi vastuse, milles teatab, et ta hagi ei tunnista. Kostja teatab, et tal ei ole kunagi mobiiltelefoni olnud ja tema hageja poolt pakutavat teleteenust kasutanud ei ole. Kostja sõnul ilmus 21.03.2001.a. mingi seltskond tema ukse taha ja nõudis, et ta liituks EMT-ga, vastutasuks lubati anda 100 krooni. Kostjal oli raha vaja ja seetõttu sõlmis hagejaga liitumislepingu. Kostja väitel on teenuse kasutaja olnud keegi teine. Kostja palub menetlus lõpetada ja hagi tühistada. Hageja esitas kostja vastusele seisukohad 14.02.2007.a. Hageja leiab, et kostja esitatud vastuväited hagile on tõendamata ning seetõttu puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja märgib, et on nõus, kui kostja tasub võlgnevuse koos menetluskuludega hagejale osade kaupa ühe aasta jooksul kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohtu määratud kohtuistungil 15.02.2007.a. osales kostja. Hageja taotles 14.02.2007.a. asja läbivaatamist tema kohalolekuta. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Kostja sõnul sõlmis ta hagejaga liitumislepingu, kuid teenust ta tegelikult kasutanud pole. Teleteenust on kasutanud keegi O.Õxxxx. Kostja väitel puudub tal töökoht, ainukeseks sissetulekuks on invaliidsuspension, mistõttu pole võimalik võlgnevust hagejale tasuda. Kostja avaldab, et võla tasumine oleks võimalik vaid osade kaupa igakuiselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus lahendab asja sisuliselt. Vaadanud läbi asja materjalid, kuulanud ära pooled ja hinnanud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esitatud materjalide ja poolte ütluste põhjal tuvastas kohus asjas tähtsust omavad alljärgnevad asjaolud: • Hageja ja kostja sõlmisid 21.03.2001.a. liitumislepingu (tl.9), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust telefoninumbrile 05237391. • Liitumislepingu alusel osutatud teenuste eest on kostja võlgnevus hageja ees 2090,75 krooni. • Kostja on viivitanud maksete tasumisega hagejale hagi esitamise seisuga 1988 päeva. Eeltoodud asjaolude üle pooltel vaidlust ei ole. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja
2 (3)
pole hagejale tasunud. Kostja on esitanud hagile vastuväited põhjendusel, et hageja poolt pakutavat teleteenust on kasutanud keegi teine. Nimetatud väide kohtus tõendamist ei leidnud ja seetõttu ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Kohus tuvastas, et kostja on sõlminud hagejaga liitumislepingu ja sellega võtnud endale lepingulised kohustused hageja ees. Kostja väidetest ei nähtu, et ta oleks sõlminud lepingu enda tahte vastaselt. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohtuistungil avaldas kostja, et võlgnevuse tasumine on võimalik ainult ositi. Kohus peab põhjendatuks otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viis TsMS § 445 lg.1 alusel. Kohus määrab, et kostjalt hageja kasuks välja mõistetavad summad tuleb tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul, arvates otsuse tegemisest.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 838,61 krooni. Hageja on oma menetluskulude rahalise suuruse esitanud hagiavalduses. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1, § 175 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 p 6, § 108 lg 1, § 208 lg 1 lg 3; TsMS § 162; § 173; § 174; § 175; § 409 lg 1 p 3; § 436, § 442, § 445 lg 1. Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.