Kohtuasja number
2-06-24497
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.03.2007.a. Tallinn Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Kohtuasi
OÜ hagi OÜ vastu võla saamiseks
Menetlusosalised ja nende
OÜ lepinguline esindaja KT OÜ lepingulised esindajad JU ja KT
esindajad Asja läbivaatamise aeg
12.02.2007.a.
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Harju Maakohtule . esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista AS ( AS; AS õigusjärglane) ja kostja vahel sõlmitud tellimus-lepingu alusel tekkinud võla ja viivised. Nimetatud lepingu alusel kohustus teenuse osutaja osutama kostjale info/reklaami avaldamise teenust telefoniraamatus/ infokataloogis Info+ ning kostja kohustus teenuse eest tasuma. Kostja ei ole tasunud arvet . summas 1770 krooni. Kostja võlgnevus kajastus ka teenuse osutaja poolt kostjale saadetud saldokinnituses. Vastavalt tellimus-lepingu tingimuste p.7 viimasele lausele, kohustus kostja tasuma iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,5% päevas tasumisele kuuluvast summast. Kostja ei reageerinud Teenuse osutaja nõudele tasuda tellimus-lepingust tulenev võlgnevus ning Teenuse osutaja loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viiviseid põhivõla summast proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt ja hea tava kohaselt ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1769,00 krooni. Hageja leiab, et kostja rikkus tahtlikult
lepingust tulenevaid kohustusi tasuda arved nõuetekohaselt arvel näidatud summas ja tähtajaks. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 1770,00 krooni ja viivised 1769,00 krooni, kokku 3539,00 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on aegunud ja palub kohaldada hageja esitatud nõudele aegumist. Lisaks eeltoodule on hageja esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Kostja on käitunud heas usus ega ole tahtlikult rikkunud sõlmitud tellimuslepingu tingimusi. Vastupidiselt hageja ebaõigetele faktiväidetele, jõudsid AS poolt väidetavalt koostatud arve summas 1770 krooni ja saldokinnitus hageja vahendusel esmakordselt kostjani . Kostjal puuduvad andmed, et AS, hageja või muud isikud oleksid esitanud kostjale mistahes lepingust tulenevaid nõudeid või nõude aluseks olevaid dokumente. Hageja vastupidiseid väiteid tuleb pidada ebaõigeteks ja paljasõnalisteks. Hageja nõuetest ja nõude loovutamise faktist, sai kostja esmakordselt teada alles hageja poolt esitatud pretensiooni kättesaamisel. Peale pretensiooni saabumist, edastas kosja esindaja hagejale selgitustaotluse, mille alusel väljastas hageja kostja esindajale koopiad väidetavast tasumata arvest, sõlmitud lepingust ja saldoteatisest. Kuivõrd AS ei esitanud kostjale reaalsuses lepingu täitmiseks vajalikku kuluarvet, sattus kreeditor viivitusse. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Hageja esindaja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde, kostja vaidles hagile vatsu kirjalikus vastuses toodud motiividel. Kohus, uurinud asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on aegunud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus selles, et AS ( AS ja AS õigusjärglane) ja kostja vahel oli sõlmitud tellimus-leping sõlmitud nõude loovutamise lepinguga on tõendatud, et antud lepingust tulenev nõue kostja vastu on loovutatud hagejale. Pooled vaidlevad hageja nõude aegumise ja asjaolu üle, kas kostja on pooltevahelisest lepingust tulenevat maksekohustust tahtlikult rikkunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Kuna vaidlusalune leping oli sõlmitud enne VÕS jõustumist, tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid. Vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-le 162 kohustise tõttu on üks isik (võlgnik) kohustatud teostama teise isiku (kreeditori) kasuks teatava teo, kreeditoril aga on õigus nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja
kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ei ole lubatud (TsK § 174). Hageja leiab, et kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 põhjal kohaldatakse 01.07.2002.a. jõustunud Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TSÜS) ja Võlaõigusseaduses (VÕS) aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002.a. tekkinud aegumata nõuetele, kusjuures aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002.a. kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002.a. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et kui peale 01.07.2002.a. jõustunud TSÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TSÜS või VÕS sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. Kuivõrd alates 01.07.2002.a. kehtiva TSÜS § 146 lg 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, siis algas käesoleval juhul hageja lepingust tuleneva nõude aegumistähtaja arvestus Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub TSÜS § 146 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg, mis saabus hageja nõudele . Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja oleks lepingut tahtlikult rikkunud, samuti ei ole aegumine katkenud ega peatunud. TsK § 232 lg 1 loetakse kreeditor muuhulgas viivitanuks, kui ta ei teinud tegusid, mille teostamiseni võlgnik ei saanud oma kohustist täita. Pooltevahelise lepingu punkt 7 alusel kohustus tellija tasuma tellimuse eest 7 kalendripäeva jooksul alates AS poolt väljastatud arve kuupäevast. Seega tekkis kostjal maksekohustus pärast arve saamist. Kohus leiab, et hageja esitades nõude kostja vastu, on kohustatud oma nõuet tõendama. Hageja, leides, et kostja on lepingust tulenevat kohustust tahtlikult rikkunud, peab seda kohtule tõendama. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks arve ja saldokinnituse kostjale saatnud enne aegumistähtaja möödumist. Kostja vastuväidete kohaselt sai ta nimetatud dokumendid . Kostja negatiivset asjaolu tõendada ei saa. Seega on hagejal kohustus tõendada, et ta on oma nõude aluseks oleva arve ja saldokinnituse kostjale väljastanud ja kostja on tahtlikult jätnud oma maksekohustuse täitmata. Kuna hageja eeltoodut tõendanud ei ole, leiab kohus, et hageja nõue on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Sama paragrahvi lõike 2 alusel esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.