Tsiviilasi nr.2-06-38599/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg Kentmanni kohtumaja hagi õigeksvõtul põhinev otsus otsuse tegemise aeg - 28.veebruar 2007 tsiviilasi AS hagi NZ’i ja EE vastu solidaarselt 57 741.09 krooni väljamõistmises, kuni kohustuse täitmiseni viivise tasumise kohustuse panemises ja kohtukulude hüvitamises kohtuistungi aeg ja koht 28.veebruar 2007, Tallinnas hageja AS, reg. XXX, istungil osales volitatud esindaja TT kostja NZ, i.k. XXX EE, i.k. XXX asjaolud sõlmisid hageja ja NZ laenulepingu, mille täitmiseks andis hageja kostjale laenu 49 796.61 krooni. Lepingu kohaselt oli kostjal raha tagastamise kohustus maksegraafiku alusel viimase maksetähtajaga XXX. Lepingus sisaldus muu hulgas poolte kokkulepe intressi tasumises 16% ulatuses krediidisummast aasta kohta. Krediidi brutosumma oli 69 085.95 krooni; krediidi kulukuse määr - 18.67% aastas. XXX sõlmisid hageja ja EE käenduslepingu, millega kostja võttis kohustuse tagada NZ’i laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise. 15.mai 2006 kirjaga on hageja lepingu kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu üles öelnud. hageja nõue Hageja esitas XXX kohtule hagi, milles nõuab kostjatelt solidaarselt 57 741.09 krooni, s.h. 49 796.61 krooni tagastamata laenuna, 4 824.34 krooni intressidena, 2 571.74 krooni viivisena ja 548.40 krooni leppetrahvina. Hageja nõuab kostjatelt viivitusintressi tasumist kuni kohustuse täitmiseni. Hageja väidab, et kostjad on kohustust rikkunud. Võlausaldaja on õigustatud kasutama
seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Hageja on õigustatud nõudma kostjatelt kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja viivitusintressi tasumist (VÕS § 113); kostjad on hageja üldtingimuste alusel kohustatud tasuma leppetrahvi (VÕS § 158). kostja seisukoht Kostjad võtsid kohtuistungil hagi õigeks ja esitasid sellekohased avaldused toimikusse. Kostjad tunnistavad lepingu sõlmimisega võetud kohustust. Laenusaaja väidab, et kohustuse rikkumine on seotud makseraskustega. kohtu hinnang Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjad on hagi õigeks võtnud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 440 on kostja poolt hagi õigeksvõtmine hagi rahuldamise aluseks. TsMS § 444 lg. 1 alusel märgib kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses üksnes nõude õigusliku põhjenduse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. 7.oktoobri 2005 laenu- ja käenduslepingu sõlmimisega on poolte vahel tekkinud võlasuhe, mis tuleb VÕS § 76 lg. 1 järgi täita vastavalt lepingule ja seadusele. VÕS § 142 ja 145 järgi vastutab käendaja võlgniku kohustuste täitmise eest võlgnikuga solidaarselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 järgi kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagasi maksma. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 järgi on võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selles, laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks; tagastamisele kuulub kogu laenusumma. VÕS § 397 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud; kostja ei ole maksegraafikus intressi suuruse kajastamist vaidlustanud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli intressi nõue muutunud sissenõutavaks kogusummas 4 824.34 krooni ulatuses. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi tasumist. Hageja väidab, et viivitusintressi määraks tuleb lugeda lepingus kokku lepitud intressi määr, s.o. nõude esitamise ajal 0,027% päevas, millega kostjad on nõustunud. VÕS § 158 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja tugineb nõude esitamisel lepingu p.-le 14.3, mille kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast. Eeltoodu alusel on hageja nõue kostjate poolt õigeks võetud, õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käendajal tekib laenusaaja eest kohustuse täitmise korral laenusaaja vastu tasutud summade ulatuses tagasinõude õigus. kohtukulud Hageja on XXX maksekorraldusega XXX tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 2 750.00
krooni. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 162 lg. 1 alusel. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st §-st 162 lg. 1; 436; 438; 439; 440; 441-442 ja 444 lg. 1, TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3; 76 lg. 1; 101 lg. 1 p. 1 ja 6; 142; 145; 158; 396 ja 397 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja NZ’ilt ja EE’lt solidaarselt AS kasuks 57 741.09 (49 796.61 + 7 944.48; viiskümmend seitse tuhat seitsesada nelikümmend üks) krooni kohustuse täitmiseks. Panna NZ’ile ja EE’le kohustus maksta aktsiaseltsile Hansapank viivitusintressi seadusjärgse intressi (VÕS § 113 lg.1) määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude (49 796.61) krooni täitmiseni. Jätta kohtukulud NZ’i ja EE kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.