Tsiviilasi nr 2-06-30243 Koopia
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2007. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-30243
Tsiviilasi
AS EMT hagi Mxxx Pxxxxxx vastu võlgnevuse 1055 krooni ja viivise 19,10 krooni nõudes Hageja: AS EMT (registrikood xxxxxxxx; asukoht Valge 16, Tallinn); esindaja Raul Feldman, AS Julianuse Inkasso Agentuur (Jõe tn 3 Tallinn 10151); Kostja: Mxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
13.02.2007
Hagi rahuldada. Välja mõista Mxxx Pxxxxxxxxxx AS EMT kasuks 1074,10 (üks tuhat seitsekümmend neli krooni ja kümme senti) krooni võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 1055 krooni moodustab põhivõlg ja 19,10 krooni viivis. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kohtuotsus toimetatakse kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 kohaselt. Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud Mxxx Pxxxxxxxx kanda. Välja mõista Mxxx Pxxxxxxxxxx AS EMT kasuks: • 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks; • 250 (kakssada viiskümmend) krooni õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. 1 (3)
Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid rahvastikuregistrijärgsel aadressil ja hageja poolt avaldatud elukoha aadressidel. Menetlusdokumendid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“ või „ei ole kodus“. Kohtule on kostja tegelik elu- või viibimiskoht teadmata. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjat kutsuti kohtusse TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel kohtukutse kostjale kätte toimetatuks. Kostja kohtusse ei ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega hageja kohalolekuta. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Kostja on ostnud hagejalt mobiiltelefoni, kohustudes telefoni eest tasuma järelmaksuga 18 kuu jooksul. Kostja ei ole telefoni hinda tasunud. Sellist müügisuhet reguleerib VÕS § 208 lg.1. Poolte vahel on ka müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176
2 (3)
lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv kokku 450 krooni (hagi esitamisel 250 krooni ja Ametlikes Teadannetes avaldamise eest 200 krooni) ning hageja poolt kantud õigusabikulud 900 krooni. Hagejale Ametlikes Teadannetes avaldamise eest enamtasutud 100 krooni tagastatud 06.02.2007.a. kohtumäärusega, seega ei kuulu see summa täiendavalt hüvitamisele. Hageja on oma menetluskulude rahalise suuruse esitanud hagiavaldusele lisatud kohtukulude nimekirjas ja lisanud tõendid menetluskulude kohta. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel või jätta menetluskulude otsustust hilisemaks. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Hageja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 900 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb kohtul hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja kulude (õigusabikulude) suuruse kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulude hageja poolt taotletud ulatuses välja mõistmine ei ole põhjendatud, arvestades Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid“. Kohtuasjade tinglikul liigitamisel keerukusastme järgi asetuks käesoleva kohtuasi minimaalse keerukuse tasemele. Tähtsusetu ei ole ka asjaolu, et tegemist on nn. massnõuetega, s.t. ühetaoliste nõuetega paljude kostjate vastu. Asja materjalidest ei nähtu ka muid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse nii suurteks õigusabikuludeks. Selline olukord ei õigusta õigusabikulude väljamõistmist taotletud ulatuses, s.o. 85% ulatuses põhinõudest. Antud juhul loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulud 250 krooni ulatuses.
Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg 1 lg 3; TsMS § 162; § 173; § 174; § 407; § 413 lg 1; § 442; § 444; § 436. Kohtunik:
/allkiri/
Koopia õige . Kohtunik :
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.