Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

kätte saanud ning on täitemenetluse läbiviimisest teadlik kinnitab see, et võlgnik pöördus 31.05.2012 e-kirja (e-kiri saabunud aadressilt: LLL) teel kohtutäituri poole ning kinnitas nõude kättesaamist ning taotles elatusmiinimumi osa vabastamist Nordea pangas. Seega on alusetud hageja väited, et ta ei ole täitemenetluse alustamisest teadlik. Kuna ka pärast kinnisasja arestimist võlgnik kohustust ei täitnud, edastas kohtutäitur 07.12.2015 võlgnikule e-postile (LLL, OOO) ja lihtkirjaga aadressile XXX-i teate võlgnikule kuuluva kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXX (XXX) enampakkumise välja kuulutamisest. 16.12.2015 pöördus võlgnik vastuskirjaga (reply) saadetud enampakkumise teavitusele kohtutäituri poole, tundes huvi, kas on juba enampakkumisele registreerunuid. Samasisulise pöördumise tegi võlgnik 29.12.2015. 30.12.2015 ja 04.01.2016 tundis hageja huvi enampakkumisele registreerunute kohta, esitades vastava päringu. Puudub igasugune alus kahelda, et epostiaadress LLL kuulub hagejale, kuna hageja on selle aadressi kaudu eelnevalt kätte saanud kõik teated ning ka vastanud neile. Kui hageja vastavat e-postiaadressi ei kasutaks ja sellelt dokumente kätte ei saanuks, ei oleks hagejal võimalik kohtutäituri poolt saadetud kirjadele ka vastata. Arvestades ülaltoodut on hageja poolt väidetu vastuolus hageja enda tegevusega täitemenetluses ning on olulisel määral kohut eksitavad. Vale on hageja väide, et teda ei ole teavitatud täitemenetluse algatamisest, vara arestimisest, enampakkumise läbiviimisest ning enampakkumise akti edastamata jätmisest. Kohtutäitur on võlgnikule kätte toimetanud kõik seadusest tulenevalt kättetoimetamist vajavad dokumendid ning informeerinud kõikidest menetlustoimingutest, mistõttu oli võlgnikul täielik ülevaade läbiviidavast menetlusest ning kõik võimalused nõuete tasumiseks ja enampakkumise vältimiseks. Kostja II ei tunnistanud hagiavalduses esitatud nõudeid ega faktiväiteid, paludes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja III palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, paludes menetlusökonoomiast lähtudes lugeda kostja I vastuväited hagile ka kostja III vastuväideteks, sest nõustus kostja I vastuses esitatud seisukohtadega ega pidanud vajalikuks neid kogu ulatuses üle korrata. Maakohtu otsus 01.03.2017 otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata hagi 12.01.2016 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2012/1481 ja tühistas Harju Maakohtu 24.03.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati hagi tagamise korras kostjale II kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) käsutamise keelumärge hageja kasuks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-s 1 sätestatust lähtuvalt võib kohus täitemenetluses toimunud enampakkumise tunnistada kehtetuks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Sama paragrahvi teise lõike esimesest punktist tulenevalt võib võlgnik enampakkumise kehtetuks tunnistamisel nõuda müüdud asja asjaõigusseaduse § 80 alusel ostjalt välja. TMS § 55 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita ja/või võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja/või vara on arestinud ebapädev isik ja/või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Pooltel puudub vaidlus selles, et 12.01.2016 toimus täiteasja nr 022/2012/1481 raames kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) enampakkumine ning kinnisasi võõrandati kostjale II. TMS § 2 lg 1 p 1kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 23.03.2011 kohtumäärus tsiviilasjas 2-11-3538. TMS § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on edukaks osutunud enampakkumine toimunud 12.01.2016, mille kohta koostati enampakkumise akt 14.01.2016. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas kohtutäitur on hagejale täitmisteate ja 01.09.2015 kinnisasja arestimise akti nõuetekohaselt kätte toimetanud ning kas kohtutäitur on hagejat teavitanud enampakkumisest enne enampakkumist. Enampakkumise läbiviimine olukorras, kus täitmisteadet või arestimise akti ei ole võlgnikule kätte toimetatud, on kohtu hinnangul vaadeldav enampakkumise olulise tingimuse rikkumisena TMS § 223 lg 1 mõttes. Taolises olukorras puuduks võlgnikul sisuliselt õigus arestimist kui täitetoimingut, sh kohtutäituri poolt arestitud asjale määratud hinda, TMS §-s 217 sätestatud korras vaidlustada. Samuti tuleks senise kohtupraktika põhjal enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks pidada enampakkumise ajast ja kohast teavitamata jätmist (vt nt: Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03, p 9). Samas ei ole hageja poolt väidetud rikkumised käesolevas asjas siiski tõendamist leidnud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seetõttu puuduvad käesoleval juhul alused täiteasjas toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohus põhjendas oma seisukohta alljärgnevalt. TMS § 10 lg-st 1 tulenevalt tuleb võlgnikule täitemenetluses muu hulgas kätte toimetada täitmisteade, vara arestimise akt ja enampakkumise akt. Vastavalt TMS § 10 lg 2 esimesele lausele kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut (TsMS §-d 306-327), kui TMS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 306 lg-s 1 toodud määratluse kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda, saajaks tuleb seejuures lugeda menetlusosalist või muud isikut, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-168-11 p-is 12 jõudnud järeldusele, et seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani (või tema esindajani). TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest. Kohus selgitas veelkord, et kättetoimetamine on dokumendi teatavakstegemise formaliseeritud ja dokumenteeritud menetlus, millele on kaks funktsiooni: õiguste tagamine ja tõendamine. Dokumendi adressaadi õigusi tagab kättetoimetamine selle kaudu, et tal on võimalik dokumendi sisuga tutvuda ja vajadusel oma õiguste kaitseks midagi ette võtta, näiteks asjasse puutuv toiming või dokument vaidlustada. Tõendamine on vajalik menetlejapoolse teavitamise fikseerimiseks, millest alates algavad vaidlustamise tähtajad. Nagu kohus juba eelpool osundas on dokumendi avalik kättetoimetamine lubatud juhul, kui isiku asukoht või aadress ei ole teada ning muud kättetoimetamise viisid ei ole andnud

tulemusi. Riigikohus on leidnud, et esmase täitekutse avaldamisele tuleb kohaldada kohtukutse avaldamise kohta sätestatut, muuhulgas on nõutav, et võlgnikule ei ole saadud esmast täitmiskutset anda kätte ühelgi muul kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil ja andmeid võlgniku elu- või asukoha kohta ei õnnestu leida. Hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmase täitekutse on võlgnikule selle väljaande vahendusel kätte toimetatud ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada tema informeerimist täitemenetlusest muul viisil (RKTKo 16.11.2004 lahend 3-2-1-122-04, p 11-13). Hageja väitel ei ole talle kätte toimetatud täitmisteadet ega vara arestimise akti. Käesoleval juhul on täitmisteade hagejale kätte toimetatud 09.04.2012 teate avaldamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (I kd tlk 136). Täitmisteade loeti kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel selle avaldamisest. Kohus leidis, et täidetud olid täitmisteate ametlikes teadannetes avaldamise eeldused. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kohtutäitur edastas hagejale täitmisteate ja selle lisad nii väljastusteate kui ka lihtkirjaga aadressile XXX (I kd tlk 132133). Kohus märkis, et viidatud aadress oli ja on ka käesoleval ajal hageja registrijärgseks aadressiks. Hageja väljastusteatega saadetud teadet vastu ei võtnud. Täitemenetluse aluseks olevad dokumendid ja täitmisteade edastati kohtutäituri büroost 09.04.2012 e-posti aadressidele LLL ja RRR(I kd tlk 134-135). Järgnevalt analüüsis kohus, kas hagejale on kinnisasja arestimisakt kohaselt kätte toimetatud. 01.09.2015 arestiti täiteasja menetluses hagejale kuuluv kinnisasi registriosa numbriga XXXXXXX (XXX). Arestimise aktis määrati kinnisasja hinnaks 1000 eurot (I kd tlk 154161). Asja materjalidest nähtub, et 02.09.2015 saatis kohtutäitur võlgnikule teate kinnisasja arestimise ja arestimise akti koostamise kohta hageja e-postiaadressile LLL ja OOO(I kd tlk 163-165, e-kiri ja automaatne kohaletoimetamise kinnitus). Samuti on vara arestimise akt võlgnikule edastatud ka tähtkirjaga aadressile XXX-i . 10.09.2015 jäeti kinnisasja arestimise akt postkasti aadressil XXX-i. Teade kinnisasja arestimise kohta avaldati ka Ametlikes Teadaannetes, millega luges täitur arestimise akti võlgnikule kättetoimetatuks hiljemalt 13.09.2015. Kohus leidis, et ka kinnisasja arestimise akti avaldamisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole täitur rikkunud avaliku kättetoimetamise eeldusi ja teade kinnisasja arestimise tuleb lugeda võlgnikule kätte antuks. Kohtule ei olnud veenvad väited, et hageja ei ole kogu täitemenetluse vältel ühtegi talle kohtutäituri poolt edastatud kirja tegelikkuses kätte saanud. Kohus osundas, et e-posti aadress LLL on ka käesoleval ajal hageja kontaktina märgitud e-maksuametis. Samuti on hageja nimetatud meiliaadressilt läbivalt kogu täitemenetluse pidanud täituriga kirjavahetust ning muuhulgas nimetatud meiliaadressi on hageja ise 22.03.2016 avaldanud ka kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses (I kd tlk 14, 138, 175-178, 191,193). Kui võlgnik ei tee täitemenetluses kohtutäituriga koostööd ja hoiab täitemenetlusest kõrvale, ei avalda oma tegelikku elukoha ega teisi kontaktandmeid, ei kinnita temale edastatud e-kirjade kätte saamist, peab kohtutäitur täitemenetluse tõhusust ja sissenõudja huvisid silmas pidades toimetama täitemenetluse dokumendid kätte avalikult. Seda on kohtutäitur käesoleval juhul ka teinud ning kohtu hinnangul ei ole täitur rikkunud avaliku kättetoimeatmise eeldusi. Järgmisena analüüsis kohus hageja väidet, mille kohaselt ei ole talle kätte toimetatud enampakkumise teadet. Esmalt märkis kohus, et TMS § 10 lg 1 ei sätesta kohustust enampakkumise teadet täitemenetluse osalistele kätte toimetada. Samuti ei tulene sellist kohustust kinnisasja enampakkumisest teatamise regulatsioonist (TMS § 153). Kinnisasja enampakkumisest teavitamist TMS eraldi ei reguleeri. Kohtu hinnangul tuleb võlgnikule TMS § 84 lg 3 koosmõjus TMS § 153 lg-ga 2 kinnisasja enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt 20 päeva enne enampakkumist. Kohtutäitur koostas ja edastas hagejale teate

enampakkumise kohta 07.12.2015 (I kd, tlk 168-171). See, et hageja sai kohtutäituri e-kirja ka reaalselt kätte, nähtub tema 16.12.2015 vastuskirjast kohtutäiturile, milles ta tunneb huvi enampakkumisele registreerunute kohta (I kd, tlk 183). See, et hageja sai enampakkumisest teada tegelikkuses juba 07.12.2015 nähtub ka Finora Capital OÜ kirjast täiturile, milles kinnitatakse, et hageja võttis nendega samal päeval ühendust (I kd, tlk 172). Seega väidab hageja ekslikult, et talle ei ole enampakkumise teadet edastatud. Hageja sai teada enampakkumise väljakuulutamisest piisava varuga enne enampakkumise toimumist so ca 1 kuu. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja sai enampakkumisest teada 16.12.2015, so päeval, mil ta pöördus kohtutäituri poole vastuskirjaga, on nimetatud tähtaega järgitud. Enampakkumise teatest nähtuvalt oli enampakkumine väljakuulutatud elektroonselt ajavahemikul 05.01.2016 kell 14.00 kuni 12.01.2016 kell 14.00, teates oli märgitud ka kinnisasja alghind, mis oli 1000 eurot. Kuivõrd võlgnik oli aegsasti teadlik vara enampakkumisest ning selle tingimustest, oli tal võimalus enampakkumisel osaleda. Selliselt oleks tal olnud võimalus oma õigusi kaitsta ning vältida kinnistu sattumist uue omaniku omandisse. Siiski ei ole hageja seda võimalust kasutanud. Hageja on ka esile toonud, et ta tasus osa võlgnevust enne enampakkumise lõppu. Kohtutäitur nõustub, et hageja on täitemenetluses 05.01.2016 seisuga tasunud 3300 eurot, kuid nimetatud summa ei katnud kogu sissenõutavat võlgnevust ning kohtutäituril puudus alus enampakkumise tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. 07.01.2016 kirjaga on kohtutäitur ka hagejale üheselt välja toonud sissenõutavate võlgnevuste hetkesuuruse ja selgitanud, et nõuete tasumine on vajalik enne 11.01.2016. Hageja võlgnevusi tähtaegselt ei tasunud. Hageja leidis ka, et enampakkumise alghind kinnistule oli ebamõistlikult madal, kuid hageja on jätnud tähelepanuta, et kinnisasjale oli seatud hüpoteek summas 130 000 eurot OÜ Finora Capital kasuks, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mis jäi pärast enampakkumist kinnisasja koormama. Turuväärtuse kindlaksmääramisel ei lähtuta mitte ainult kinnistu enda väärtusest vaid ka kinnistul lasuvatest kohutustest. Ka vara 07.12.20015 enampakkumise teates oli selgelt esile toodud, et hüpoteeki ei kustutata (I kd 170). Täitur on esile toonud, et hüpoteegiga tagatud nõude jääk oli 12.06.2015 seisuga 85 586,66 eurot. Seega omandas enampakkumisel kinnistu omandanud isik lisaks kinnistule ka seal lasuva kohustuse summas ca 85 000 eurot. Hageja tõi istungil esile, et tema hinnangul oli kinnistu turuväärtus 60-70 000 eurot. Kohus märkis, et seega oli hageja enda hinnangul kinnistu turuväärtus väiksem või võrdne kui kinnistut koormava hüpoteegiga tagatud nõude jääk. Kohus leidis, et hageja viited kinnistu müümisele alla turuhinna ning etteheited täiturile selle kohta, et sama kinnistu müüdi paar kuud hiljem täiteasjade 022/2016/1792 ja 022/2016/5111 raames OÜ-le Montalbano OÜ hoopis kõrgema hinnaga, on seega ainetud ja vastuolus hageja enda seisukohtadega. Hageja on jätnud tähelepanuta, et hilisema enampakkumise korral kustutati ka kinnistul lasuv hüpoteek. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et puuduvad TMS § 223 lg-s 1 sätestatud alused 12.01.2016 täiteasjas nr 022/2012/1481 toimunud kinnisasja nr XXXXXXX enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise otsusega, kui hagi jäetakse rahuldamata. Harju Maakohtu 24.03.2016 määrusega (I kd tlk 26-27) rahuldati hageja hagi tagamise avaldus ning seati hagi tagamise korras kostjale II kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) käsutamise keelumärge G.Q kasuks. Kohus leidis, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis kuulub kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamisele.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjad menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ning toimikust ei nähtunud kostjatel menetluskulu olemasolu, puudus maakohtul alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Apellatsioonkaebus 03.04.2017 esitatud apellatsioonkaebuses ja 11.04.2017 esitatud kaebuse täpsustuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 01.03.2017 otsuse täies ulatuses ja hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Hageja hinnangul viis maakohus eelmenetluse läbi puudulikult ja rikkus TsMS § 436 lg-t 1, § 438 lg-t 1, § 435 lg-t 1 ja § 392 lg 1 punkte 3 ja 4. Kohus määras istungil kohtuotsuse tegemise kuupäevaks 28.02.2017. Enda poolt määratud kuupäevast kohus kinni ei pidanud ning seega rikkus enda poolt määratud otsuse kuulutamise tähtaega, jättes tähtaegselt otsuse koostamata ning seejuures esitamata põhjendusi, miks kohus ühel või teisel põhjusel tähtaegselt ei teinud otsust teatavaks õigeaegselt. Samuti on hageja seisukohal, et kohus hindas tõendeid ebaõigesti ning kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kohus kohustas kostjat I esitama kogu täitemenetluse toimik. Nimetatud täitetoimikust nähtuvalt ei ole täitur korrektselt hagejale toimiku dokumente kätte toimetanud. Kostja I rikkus täitemenetluses oluliselt TMS § 10 lg-t 1, st ei pidanud kinni seaduses ettenähtud korrast. Kohtutäitur saatis hagejale vastuolus seadusega dokumendid lihtkirjalikult ja veendumata, kas võlgnik saab dokumendid ka reaalselt kätte. Hageja andis kohtutäiturile teada, et ei ela XXX ega XXX. Selles sai veenduda kohtutäitur ka kohapeal käies, tehes seadusest tulenevaid toiminguid, sh hindamisakti. Sellele vaatamata saatis kohtutäitur eelnimetatud aadressile lihtkirjalikke dokumente (nähtuvalt täitemenetluse toimikust). Hageja sai selle informatsiooni kohtumenetluses esitatud täitetoimikuga tutvumisel. Kui hageja käis aeg-ajalt 1-2 kuu tagant kontrollimas XXX kinnistut ja hoonet, lihtposti hageja postkastis ei olnud. Kohtuotsusest nähtuvalt avaldas kohtutäitur informatsiooni ka Ametlike Teadaannete kaudu, kuid hageja näol ei ole tegemist juriidilisest isikust ettevõtjaga, et ta võiks ja peaks olema teadlik Ametlikes Teadaannetes võimalike andmete avaldamisest. Kohtutäitur ei teavitanud hagejat ka varasemalt, et Ametlikes Teadaannetes on enampakkumiste alane informatsioon üleval, nii ei pidanudki hageja seda järgima. Lisaks on kohtutäituril seadusest tulenev kohustus teavitada kõiki osapooli, eriti võlgnikku kõikvõimalikest toimingutest tema ning tema vara suhtes. Täitemenetluse toimikust nähtuvalt on kostja I edastanud dokumendid hagejale elektroonilisel teel, väidetavalt oli tegemist õige ning seadusliku kättetoimetamisega. Nimetatud seisukohaga nõustus kahetsusväärselt ka kohus. Hageja vaidleb sellele vastu ja leiab, et kohtutäituri poolne dokumentide kättetoimetamine ei ole seadusekohane. TsMS § 314 lg 5 kolmas lause sätestab üheselt, et elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastatud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressil. Hageja andis kohtutäiturile oma e-posti aadressilt XXX teada, et ta arvuti läks rikki ning ta ei tea oma varasema elektronposti XXX salasõna, see oli salvestatud tema arvutisse ning igakordselt logis see automaatselt sisse. Arvutit ei õnnestunud taastada, remonditöökoda kandis arvuti maha. Peale sellest teada saamist võttis hageja viivitamatult ühendust kohtutäituriga, et teada saada, millises seisus on täitemenetlus. Hageja oli teadmatuses, sest tema viimane kiri kohtutäiturile oli, et ta on tasunud täitemenetluse aluseks olevast võlgnevusest veel enampakkumisele eelneval päeval 3000 eurot ning ootab informatsiooni, kas täitemenetlus peatati ning mis summa peab hageja veel kohtutäiturile tasuma. Selle kirjale

kohtutäitur ei vastanud. Järgmine kontakt täituriga oli, mil kohtutäitur teatas hagejale, et kinnistu on müüdud. Siinjuures märgib hageja, et sai kohtutäituri abiga ühendust vaid korduvate pöördumiste tulemusel ja kohtutäitur ise eiras hagejat täielikult. Samuti ei edastanud täitur hagejale vastavaid dokumente ega enampakkumise akti, mistõttu läks hageja ise kohale kohtutäituri büroosse soovides, et talle vastavad dokumendid kaasa arvatud enampakkumise akt, kätte antakse. Sellele vaatamata hageja dokumente ei saanud, kuid hagejal soovitati koostada ja esitada kohtutäiturile kõigepealt vastav taotlus, millele kohtutäituril on õigus vastata 30 päeva jooksul. Hageja järeldab eelnevast, et kohtutäitur hoidis hagejat tahtlikult teadmatuses, et tugineda hiljem menetlustähtaegade möödalaskmisele. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kohtutäitur tegi ise hageja nimega eposti aadressi, millele dokumente edastas eesmärgiga hiljem väita, et hageja on dokumendid kätte saanud. Hageja ei ole kasutanud kunagi aadressi XXX ega ka XXX. Kohus ei ole käsitlenud hageja etteheidet täiturile, et kohtutäitur müüs täitemenetluse käigus asja rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast odavamalt. Kohus kohaldas täituri tegevusele hinnangut andmata jättes valesti materiaalõiguse norme. Riigikohus on lahendis 32-1-83-14 selgitanud, et tuleb eristada asja allahindamist korduva enampakkumise jaoks TMS § 100 lg 5 mõistes ja asja uuesti hindamist TMS § 74 lg 1 mõistes. Kohus jättis täielikult tähelepanuta hageja väited, et kõnealuses täitemenetluses müüs kohtutäitur kinnistu enampakkumise korras ära 150 korda odavamalt kui oli kinnistu turuhind. Kohtutäitur rikkus oluliselt TMS norme, mida tõendab ka asjaolu, et kohtutäitur pani kinnistu uue omaniku suhtes uuesti enampakkumisele juba alghinnaga 140 000 eurot. Seega teadis kohtutäitur ise, et kinnistu reaalseks hinnaks on minimaalselt 140 000 eurot. Kohtutäitur ei ole võlgnikku kordagi teavitanud, et hindas 6,46 ha kinnistu väärtuseks 1000 eurot ning et panebki kinnistu enampakkumise korras müüki alghinnaga 1000 eurot. Olnuks hageja sellest teadlik, osalenuks ta enampakkumisel ainuüksi kasvõi seetõttu, et kinnistut ei müüdaks 140 korda alla omahinna. Vastused apellatsioonkaebusele Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 01.03.2017 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud juba maakohtule esitatud seisukohti, millele on maakohus hinnangu andnud.

Hageja väitel ei ole talle kätte toimetatud täitmisteadet ega vara arestimise akti. Käesoleval juhul on täitmisteade hagejale kätte toimetatud 09.04.2012.a teate avaldamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (I kd tlk 136). Täitmisteade loeti kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel selle avaldamisest. Maakohus leidis põhjendatult, et täidetud olid täitmisteate Ametlikes Teadannetes avaldamise eeldused. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kohtutäitur edastas hagejale täitmisteate ja selle lisad nii väljastusteate kui ka lihtkirjaga aadressile XXX (I kd tlk 132-133). Maakohus märkis, et viidatud aadress oli ja on ka käesoleval ajal hageja registrijärgseks aadressiks. Hageja väljastusteatega saadetud teadet vastu ei võtnud. Täitemenetluse aluseks olevad dokumendid ja täitmisteade edastati kohtutäituri büroost 09.04.2012.a. e-posti aadressidele XXX ja RRR. 31.05.2012 e-kirjaga on hageja teavitanud kohtutäitur Elin Vilippust, et on saanud kohtutäituri poolt saadetud nõuded kätte ja samad dokumendid on jõudnud ka hageja tööandjani. Nimetatud e-kirja on kostja saatnud meiliaadressilt LLL(t.l. 138, I kd). Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses toodud üldsõnalised väited, mille kohaselt läks hageja arvuti katki ja seetõttu ei mäletanud paroole ja ei saanud sinna saabunud e-kirju lugeda. Hageja ei ole täpsustanud, millal arvuti katki oli ega ole esitanud selle kohta ka ühtegi tõendit. Ka hagi täpsustuseks 22.03.2016 menetlusdokumendis ja kohtutäiturile esitatud kaebuses (kaebuskirjas) märkis hageja oma elektronposti aadressiks LLL(t.l. 14, 96, I kd). Sellelt elektronposti aadressilt on hageja suhelnud kohtutäituriga ka 16.12.2015-04.01.2016 (t.l.178-183, I kd). Maakohus on otsuse p-des 18-21 üksikasjalikult kõiki hagiavalduses toodud asjaolusid analüüsides ja asjas esitatud tõendeid hinnates põhjendatult leidnud, et kohtutäitur Elin Vilippus ei ole rikkunud enampakkumise teate avaliku kättetoimetamise eeldusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui võlgnik ei tee täitemenetluses kohtutäituriga koostööd ja hoiab täitemenetlusest kõrvale, ei avalda oma tegelikku elukoha ega teisi kontaktandmeid, ei kinnita temale edastatud e-kirjade kättesaamist, peab kohtutäitur täitemenetluse tõhusust ja sissenõudja huvisid silmas pidades toimetama täitemenetluse dokumendid kätte avalikult. Seda on kohtutäitur käesoleval juhul ka teinud. Apellatsioonkaebuses on hageja üldsõnaliselt märkinud, et on teatanud kohtutäiturile, et ta ei ela XXX ega XXX. Kaebusest ei nähtu, millal ja millise menetlusdokumendiga hageja kohtutäiturit elukoha muudatusest teavitas. Kohtutäitur sellise info saamist enne 04.02.2016 eitab. Alles 04.02.2016 kohtutäiturile esitatud avalduses on hageja oma elukohaks märkinud KKK, Tallinnas. Samas on hageja maakohtule 22.03.2016 menetlusdokumendis märkinud oma elukohaks XXX (t.l. 14, I kd). Ka maakohtus ei ole hageja teavitanud kohut elukoha muudatusest enne 18.01.2017 kohtuistungil (t.l. 100 pöördel, II kd). Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole hagejale kätte toimetatud 01.09.2015 kinnisasja arestimisakti (t.l.154, I kd). Maakohus on otsuse p-s 19 andnud hinnangu kõigile seda asjaolu puudutavatele tõenditele ja põhjendatult leidnud, et kinnisasja arestimise akti luges kohtutäitur põhjendatult kätteantuks hiljemalt 13.09.2015. Teade kinnisasja arestimise kohta avaldati ka Ametlikes Teadaannetes. Maakohus leidis õigesti, et täitur ei ole rikkunud vaidlusaluse kinnisasja arestimise akti avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaliku kättetoimetamise eeldusi. 01.09.2015 kinnisasja arestimise akti kohaselt on kinnistu XXX hinnaks 1000 eurot arvestades, et kinnistule on seatud hüpoteek summas 130 000 eurot OÜ Finora Capital kasuks (t.l.159, I kd). 18.01.2017 toimunud kohtuistungil on kostja kinnitanud, et kui ta sai teada

enampakkumise toimimisest, siis ta ei esitanud kaebust täiturile et ei ole nõus hinnaga. Enampakkumise akti sai vist kätte (t.l.101, II kd). 14.01.2016 enampakkumise akti kohaselt oli kinnistu XXX alghinnaks 1000 eurot (t.l.129, I kd). Seega ei ole täitur täitemenetluse käigus kinnisasja enamapakkumisele pannud rohkem kui 70% esimese enamapakkumise alghinnast odavamalt, nagu hageja leiab apellatsioonkaebuse p-des 18-19. Täitur koostas kinnisasja enampakkumise teate 07.12.2015, mille kohaselt enampakkumine algab 05.01.2016 ja lõpeb 12.01.2016 (t.l.170-171, I kd). Tegemist ei olnud kordusenampakkumisega nagu ekslikult märgitakse apellatsioonkaebuses. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus pidi otsuse tegema teatavaks 28.02.2017, kuid tegi selle teatavaks järgmisel päeval, s.o 01.03.2017 on küll taunitav, kuid see asjaolu ei ole otsuse tühistamise aluseks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS-i § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjad ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist taotlenud ega menetluskulude nimekirju kohtule esitanud. Ka ei nähtu toimiku materjalidest, et kostjad oleksid apellatsioonimenetluses kandnud muid kulusid, mille rahalise suuruse saaks kohus asja materjalide põhjal kindlaks määrata. Kuivõrd kostjad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja toimikust ei nähtu kostjatel menetluskulude olemasolu, puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonimenetluses kantud kostjate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.