Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(3)

Tsiviilasi nr 2-06-9974

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX osaühing (hageja) esitas 26.04.2006.a. Harju Maakohtule hagi T.V. (kostja) vastu üüritud eluruumi tagastamise nõudes, paludes kohustada kostjat tagastama hagejale eluruum asukohaga xxx 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.10.2004.a. üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse eluruumi asukohaga xxxx. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma ülalmainitud eluruumi kasutamise eest igakuiselt üüri summas 1 500 krooni, millele lisandusid eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Üürilepingu punkti 1.5 kohaselt läks eluruumi valdus kostjale üle üürilepingu allakirjutamise hetkest. Kostja on jätnud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad omapoolsed kohustused täitmata. 15.02.2005.a. teatas hageja kostjale üürilepingu ülesütlemisest ning 09.08.2005 teavitas hageja kostjat eluruumi vabastamise kavatsusest. 15.04.2006.a. seisuga ei ole kostja vaidlusalust eluruumi hagejale üle andnud. Hageja palub kohustada T.V.t tagastama XX osaühingule eluruum asukohaga xxxx. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning kirjaliku vastuse nõude, millega andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja sai määruse ja vastuse nõude kätte 06.05.2006.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseadusse (VÕS) §-le 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg-le 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 313 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Vastavalt VÕS § 316 lg-le võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega või kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Hageja ja kostja vahel sõlmiti üürileping, millega hageja andis kostja kasutada eluruumid asukohaga xxxx ja kostja kohustus eluruumi kasutamise eest tasuma hagejale üüri. Kostja oma kohust täitnud ei ole ning tema üürivõlgnevus hageja ees ületab kolme eest maksmisele kuuluva üüri summa. Hageja on üürilepingu üles öelnud 15. 02. 2005. a. ja palunud üüritud eluruumi

2(3)

Tsiviilasi nr 2-06-9974 vabastada. Ülesütlemisteatise kättesaamist 15. 02. 2005. a. on kostja oma allkirjaga kinnitanud. Kostja eluruumi vabastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat vabastama tema ebaseaduslikust valdusest eluruum asukohaga xxxx XX OÜ valdusesse ning valduse vabastamisest keeldumise korral tõsta kostja eluruumist välja koos temale kuuluva varaga teist eluruumi vastu andmata. Täitemenetluse seadustiku § 180 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik määrata kostjale tagaseljaotsuse täitmiskohustust 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna eluruumi vabastamise tähtajad tulenevad kostjale täitemenetluse seadustikust. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30. päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.