2-06-18306
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.veebruar 2007 Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-18306
Tsiviilasi
X hagi G.T. vastu 265 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
• •
esindajad
• Kohtuistungi toimumise aeg
hageja X hageja lepinguline esindaja jurist Maia Ploom (OÜ Heaara, RK 10609802, asukoht Turu 5-6, 51004 Tartu); kostja G.T.
kirjalik menetlus
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 10.11.2006 kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole ja ta ei ole seda teinud ka hilisemalt. Hagiavaldusest ning hageja isa ja kostja vahelisest ostu-müügilepingust (tl 19—21) tulenevalt müüs kostja hageja isale enda väitel elamuühistu osamaksu. Faktiliselt ei olnud aga elamuühistut olemas ning tegemist oli korteriomandiga. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 2. lause järgi kohaldatakse reguleerimata küsimustes korteriomandile asjaõigusseaduse (AÕS) kinnisomandi sätteid. KOS-s puuduvad sätted korteriomandi müügi kohta, seega tuleb kohaldada AÕS-t. AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Hageja isa ja kostja vaheline müügileping ei ole notariaalselt tõestatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lg 3 järgi tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu üks lepingupool selle tähendust mõistis, kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma. On ilmne, et ostja (hageja isa) tahe lepingu sõlmimisel oli omandada õigus vallata korterit omanikulaadses seisundis ning müüja (kostja) pidi seda teadma. Seda eesmärki ei olnud elamuühistu osamaksu ostu-müügilepinguga aga võimalik saavutada, arvestades, et elamuühistut
ega selle liikmelisust enam ei eksisteerinud. Antud ajahetkel oli võimalik lepingu eesmärki saavutada üksnes korteriomandi müügilepinguga. Korteriomandi müügileping peab aga olema seaduse kohaselt notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega on nimetatud leping tühine. Kui leping on tühine, siis on kostja järelikult lepingu alusel üleantud summa 265 000 krooni saanud aluseta ning peab selle VÕS § 1027 ja 1028 lg 1 alusel teisele lepingupoolele tagastama. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Hageja on pärandvara vastuvõtmise ja pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise avaldusega (tl 16) tõendanud, et ta on oma isa J.T. pärinud nõude G.T. vastu summas 265 000 krooni. Seega peab kostja alusetult saadud summa tagastama hagejale. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega X hagi G.T. vastu 265 000 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.