Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

võtmiseks ei olnud täidetud vastavat häälte kvoorumit. Korteriühistul X 8 on 59 liiget, korteri nr 42 omanik V.P. on 17. juunil 1999.a korteriühistust välja arvatud. Vastavalt KÜ X 8 põhikirja p 5.9 on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Seega on otsuse vastuvõtmiseks vaja vähemalt 30 liiget või nende esindajat. Samas võttis 24.01.2006.a üldkoosolekust osa 25 hääleõigusliku liiget, seal ka volikirjaga esindatud ühistuliikmed, mis ei anna nõutud häältekvoorumit üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks. Samuti on koosoleku kohta koostatud 2 protokolli ja kaks osavõtjate nimekirja, mis sisaldavad olulisi erinevusi ja seda just volikirjade osas. Nimelt on osa volikirju koostatud hiljem ja korjatud tagantjärele, mis on sisuliselt seega kehtetud. Näiteks on I.I. volikiri koostatud 23.02.2006.a, mis on kuu aega hiljem üldkoosoleku toimumisest. Samuti on üldkoosoleku otsused kehtetud seetõttu, et koosolek ei kutsunud endist juhatust tagasi. Seega on sisuliselt ametis nii uus kui ka endine juhatus. Seaduse vastane on üldkoosoleku otsus selles osas, et juhatuse esimehega lepingu allkirjastamiseks valiti P.P.. Korteriühistut esindab juhatus ja üldkoosolek ei saa volitada kedagi väljaspool juhatust korteriühistu nimel lepingut sõlmima. Hageja palub lähtudes Mittetulundusühingute seaduse § 24 tunnistada õigustühiseks korteriühistu X 8 üldkoosoleku otsuse 24.01.2006.a ning tunnistada kehtetuks Tartu Maakohtu kohtuniku abi Aili Sillari kandeotsus muudatuste tegemise kohta KÜ X 8 registriandmetes.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastavalt Korteriühistuseaduse § 13 lg 3 on üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaeg kolm kuud otsusest teadasaamisest. Vaidlustatud otsused võeti vastu 24.01.2006 ja kaebuse esitamise tähtaeg lõppes 23.04.2006.a. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 3 saab otsuse vastuvõtmisel osalenud mittetulundusühingu liige otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Sellist vastuväidet hageja protokollida ei ole lasknud. Seega hageja kui korteriühistu liige, kes isiklikult osales 24.01.2006.a toimunud üldkoosolekul ning ei esitanud otsuse vastuvõtmisel vastuväidet, ei saa tulenevalt MTÜS § 24 lõikest 3 nõuda X 8 KÜ 24.01.2006.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Hagi on esitatud tuginedes asjaolule, et koosoleku läbiviimiseks puudus kvoorum. Kostja sellise hageja seisukohaga ei nõustu. Koosoleku kohta on koostatud üks protokoll. Viited erinevatele registreerimislehtedele on eksitavad. Tulenevalt registripidaja määrusest esitas kostja registrile osalejate nimekirja süstematiseeritult, lisamata juurde osalejaid. Asjaolu, et käsikirjalises nimekirjas on segadus osalejate nime ees olevate numbritega (mõni osaleja märkis korterinumbri asemel nn. järjekorranumbri), ei too kaasa seda, et isikut ei saa käsitleda koosolekul osalejana. Kostja ei nõustu hageja väitega, et korteriühistu üldkoosolekul saab korteriühistu liige volitada enda nimel osalema ainult teist ühistu liiget. Tulenevalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 101 saab volitatuks olla nii teine ühistu liige, kui ka ühistu liikme pereliige ja korteri kaasomanik. Samuti ei ole kostja nõus hageja väitega, et V.P. ei ole ühistu liige. KÜS § 5 lg 1 tulenevalt on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanikud. V.P. kuulub korter X 8-42, Tartu, millest tulenevalt on ta KÜ X 8 liige. Kostja on seisukohal, et koosolekul osalenud kõigi volitatud isikute volitused olid kehtivad. I I volikirja puutuvalt märgib kostja, et hageja on segi ajanud volikirja väljastamise ja notariaalse kinnitamise aja. E.L. volikiri oli koosoleku toimumise hetkel olemas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ( TsÜS § 78 lg 3) ning hageja kui koosoleku rakendaja aktsepteeris volitust. Kostja on seisukohal, et koosoleku kutse päevakorrapunkt 5 sisuks oli ühistu uue juhatuse valimine ning sellest tulenevalt kutsuti eelmise juhatuse liikmed tagasi. Sellisele seisukohale on asunud ka registripidaja. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks P.P. volitatud ühistu nimel sõlmima lepinguid. Juhatuse liikme valib üldkoosolek, mis saab anda ka volituse juhatuse liikmega tehingu tegemiseks. Üldkoosolekul on õigus määrata enda, so. Üldkoosoleku nimel lepingu allkirjastaja.

Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et puudub alus hagi rahuldamiseks, kuna ühistu üldkoosoleku otsused olid vastu võetud üldkoosolekul 24.01.2006.a, mille läbiviimiseks oli olemas kvoorum ning otsused on kooskõlas seadusega, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS

Seoses kostja poolt esitatud väidetega teatab hageja järgmist: Koosoleku osalejate registreerimist korraldas A.U., keda keegi ei olnud koosolekule kutsunud. A.U. käes oli pitsat, mida ta kasutas registreerimisel. Hagejal ei olnud võimalik ühtegi volikirja kontrollida. Hageja ei osalenud koosoleku juhatamisel ega protokolli koostamisel. Protokolliga sai ta tutvuda alles siis, kui see oli esitatud Tartu Maakohtu registriosakonnale. A.U. kanti registrisse 03.03.2006.a, kuna varem esitatud dokumente pidi juhatus registri nõudel korrigeerima. Eksitav on kostja väide, et KÜS-st ei tulene õigust volitatute ringi piirata. KÜ X 8 põhikirja on kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakond ja on leidnud, et volikirja punkt, mis piirab volitatute ringi, on kooskõlas seadusega. V.P. on üldkoosoleku otsusega KÜ X 8 liikmeskonnast välja arvatud, üldkoosoleku protokoll 17.06.1999 nr 10. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et juhatuse liikme volitused lõppevad nende tagasikutsumisega ja see on vaja formuleerida ja fikseerida ka protokollis. Samuti saab vaid juhatus esindada korteriühistut tehingute sooritamisel. Üldkoosolek ei saa lisaks juhatusele volitada veel teisi isikuid tehingute sooritamiseks. Hageja kutsus koosoleku kokku kohtumääruse alusel, kuid üldkoosoleku juhtimine väljus hageja kontrolli alt, sest üldkoosolekut hakkasid juhtima ja osalejaid registreerima mitte ühistu liikmed ega ka korraldaja poolt kutsutud isikud vaid omavoliliselt saali tunginud isikud, A.U. ja A.R.

KOSTJA ESINDAJA A.U. I ÄRAKUULAMINE

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 lg 1,2 sätestab, et kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus tagab menetluses poolte põhiõiguste ja – vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Taotluse ärakuulamiseks esitas kohtule kostja esindaja A.U.. A.U. poolt kohtule antud seletusest nähtub, et 24.01.2006.a üldkoosoleku kutsus kokku M.B., informeerimata sellest teda ja ka teisi juhatuse liikmeid. Ta jääb seisukoha juurde, et kvoorumi nõue oli täielikult täidetud, registreerimislehel oli segadus korterite numbrite ja järjekorranumbritega, kuid M.B. ise avas koosoleku, kontrollis kvoorumit ja oleks pidanud seda märkama. Registriosakond puuduste kõrvaldamise määruses ütles, et raske on välja lugeda osalenute arvu ja järjekorda ning palus temal seda korrigeerida, mida ta ka tegi. Kui nüüd hagis on öeldud, et kehtetuks tuleb lugeda volikirjad, mis on antud perekonnaliikmetele, siis seaduse mõttes on need kehtivad. Hagis on väidetud, et korteriomanik V.P. ei saa olla korteriühistu nimekirjas, sest ta on välja arvatud 17.06.1999.a. korteriühistu liikmete nimekirjast. Korteriühistu seadus väidab, et kõik korterite omanikud on korteriühistu alustamisest selle liikmed. Seoses volikirjadega väidetakse, et M.P. volikirja ei olnud, kuid see on väär, sest notariaalne kinnitus oli avalduse teisel poolel ja seega jäi see märkamata. Hagis väidetakse, et koosoleku otsused on kehtetud, kuna ei ole fikseeritud, et koosolek kutsus endise juhatuse tagasi aga koosoleku endise juhatuse volitused olid lõppenud kas seoses kohtumäärusega, mis tunnistas kehtetuks septembri valimised või siis lihtsalt ajaliselt. Samuti ei nõustu ta hagis toodud väitega selle kohta, et üldkoosolek volitas T.P. juhatuse esimehega lepingu allkirjastamiseks. Juhatus annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks ükskõik millisele oma liikmele. On esitatud ainult üks protokoll, kuid on esitatud kaks osalejate nimekirja: esimene – mis täideti 24.01.2006.a üldkoosolekul käsikirjas, seal on ka registreerijad eksinud korteri numbrite ja järjekorra numbritega, registriosakonna toimikus peaksid olema nimekirjad ja protokoll selgesti nähtavad. E.L. volikiri saabus K.S. 23.02.2006.a. Osa korteriomanikke saatis oma volitused e-meili teel hiljem, ja ta palus need uuesti saata posti teel, need aga kohale ei jõudnud ning siis esitas ta

need meili teel saabunud volikirjad registriosakonnale ja registriosakond neid ka tunnustas. Ta on seisukohal, et kui eelmisel koosseisul on volitused lõppenud, siis ei pea protokollis fikseerima, et juhatus on kutsutud tagasi – tundub, et ka registriosakond on seda arvestanud, sest ta on vanad liikmed juhatusest kustutanud ja teinud uue kande. Eelmise juhatuse volitused lõppesid – kas siis kohtumäärusega 2-2722/05 tsiviilasjas – see tühistas eelmise koosoleku otsuse, kus valiti juhatuse koosseis ja taastas üleeelmise koosseisu, kelle volitused olid lõppenud 2005.aastal, või siis lõppesid juhatuse volitused seoses tähtajaga. Aga mõlemal juhul tuli korraldada uued valimised. 24.01.2006.a oli kvoorum koos, otsused on vastu võetud kõiki seadusi arvesse võttes ja ta ei näe põhjust otsuse tühistamiseks Registriosakonna toimik näitab ära, et on ainult üks protokoll, kaks osalejate nimekirja, teine on välja trükitud registreerimise alusel ja ei ole eksitud korteriühistu seaduse vastu. Uue juhatuse valimised lõpetavad eelmise juhatuse volitused, volitused olid lõppenud ja oli ka kohtumäärus, et peavad toimuma uued valimised.

KOHTU PÕHJENDUSED

I Kostja on seisukohal, et Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 3 saab otsuse vastuvõtmisel osalenud mittetulundusühingu liige otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Sellist vastuväidet hageja protokollida ei ole lasknud. Seega hageja kui korteriühistu liige, kes isiklikult osales 24.01.2006.a toimunud üldkoosolekul ning ei esitanud otsuse vastuvõtmisel vastuväidet, ei saa tulenevalt MTÜS § 24 lõikest 3 nõuda KÜ X 8 24.01.2006.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas 28.märtsil.2006.a. avalduse KÜ X 8 üldkoosoleku 24.01.2006.a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 02. mail 2006.a jättis Tartu Maakohtu kohtunik kohtumäärusega M. B esitatud avalduse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 21 päeva määruse kättetoimetamisest alates. 19. mail 2006.a esitas M. B korrektselt vormistatud hagi ja taotluse riigi õigusabi saamiseks riigilõivust vabastamise näol. 06. juulil 2006.a kohtumäärusega jättis Tartu Maakohus M. B taotluse menetlusabi andmiseks rahuldamata ja hagi käiguta ning andis puuduse kõrvaldamiseks tähtaja 21 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Nimetatud kohtumääruse on M. B kätte saanud 11. juulil 2006.a. 31. juulil on M. B tasunud kohtumääruses nõutud riigilõivu, millega on puudused kõrvaldatud tähtaegselt. Seega tuleb lugeda hagi esitatuks

Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Mittetulundusühingute seaduse § 16 lg 2 sätestatu kohaselt võib liikme mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirja sätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Tartu Maakohtu Registriosakonna toimikus olevatest korteriühistu X 8 üldkoosoleku protokollidest ja registrikannetest nähtub, et kuni 2007.a on V. P pidevalt osalenud korteriühistu X 8 üldkoosolekutel ning 08.09.2005.a on V. P valitud korteriühistu X 8 juhatuse liikmeks. Kohus peab vajalikuks märkida, et nii 18.06.2003.a, 31.07.2003.a, 08.09.2003.a, 17.06.2004.a, 08.09.2005.a toimunud KÜ X 8 üldkoosoleku protokollide kohaselt osales V. P nimetatud korteriühistu X 8 üldkoosolekutel isiklikult ja esindas volikirja alusel ka teisi ühistu liikmeid (TMK reg aval toim lk 28-32, 46, 51-56, 61-66, 69-71). Tartu Maakohtu Registriosakonnale ei ole esitatud ühtegi dokumenti V. P ühistu liikmete hulgast väljaarvamise kohta. 17.06.1999.a KÜ X 8 üldkoosoleku protokolli nr 10 Tartu Maakohtu Registriosakonna toimikus ei ole. Seega vaatamata 17.06.1999.a üldkoosoleku otsusele, mille kohaselt arvati V. P ühistu liikmete hulgast välja, on korteriühistu liikmed teda jätkuvalt aktsepteerinud ühistu liikmena ja teiste liikmete volitatud esindajana, jättes otsuse tema väljaarvamise kohta registrile esitamata. Vähe oluline ei ole siinkohal asjaolu, et alates 04.07.2003.a on hageja M. B olnud korteriühistu X 8 juhatuse liige ja on eelpoolloetletud üldkoosolekuid ise juhatanud. Kuni käesolevas asjas hagi esitamiseni, kus hageja leiab, et korteriühistuseadusest tulenevalt on võimalik volitatute ringi piirata ja seda põhimõtet tunnustab ka Tartu Maakohtu registriosakond, ei ole M. B V. P ühistu liikmelisust, tema üldkoosolekutel isiklikult ega ka teiste liikmete volitatud esindajana ning ka tema hääletamisel osalemist vaidlustanud ega kahtluse alla seadnud. Seega asub kohus seisukohale, et V. P on korteriühistu X 8 üldkogu ja juhatuse poolt jätkuvalt korteriühistu liikmena aktsepteeritud, ning tema välja arvamine ühistu liikmete hulgast oli formaalne. Eeltoodust tulenevalt on V. P KÜ X 8 liige ja tema osalemine ühistu üldkoosolekul oli ka seaduspärane. III Hageja on oma hagis väitnud, et üldkoosoleku toimumiseks ei olnud koos vajalikku kvoorumit. Osa volikirju on koostatud hiljem ja korjatud tagantjärele, mis on sisuliselt seega kehtetud. Näiteks on I.I. volikiri koostatud 23.02.2006.a, mis on kuu aega hiljem üldkoosoleku toimumisest. Hageja on seisukohal, et volikirjad, millega volitati end esindama isikuid, kes ei ole antud korteriühistu liikmed, tuleb lugeda kehtetuks kuna KÜ X 8 põhikirja kohaselt tohib ennast esindama volitada vaid teist korteriühistu liiget. KÜ X 8 põhikirja on kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakond ja on leidnud, et volikirja punkt, mis piirab volitatute ringi, on kooskõlas seadusega. Koosoleku kohta on koostatud kaks protokolli ja kaks osavõtjate nimekirja, mis oma sisult erinevad, A. P nime ega korterit käsikirjalises protokollis ei ole kuid hilisemas on. Tegelikkuses ta aga koosolekul ei osalenudki. Samuti väidab hageja, et koosoleku osalejate registreerimist korraldas A.U. , keda keegi ei olnud koosolekule kutsunud. A.U. i käes oli pitsat, mida ta kasutas registreerimisel. Hagejal ei olnud hagi kohaselt võimalik ühtegi volikirja kontrollida, ta ei osalenud koosoleku juhatamisel ega protokolli koostamisel. Protokolliga sai ta tutvuda alles siis, kui see oli esitatud Tartu Maakohtu registriosakonnale. A.U. kanti registrisse 03.03.2006.a, kuna varem esitatud dokumente pidi juhatus registri nõudel korrigeerima. Kostja selgitab, et tulenevalt KÜS § 101 sätestatust saab volitatuks olla nii teine ühistu liige, kui ka ühistu liikme pereliige ja korteri kaasomanik. Kostja on seisukohal, et koosolekul osalenud kõigi volitatud isikute volitused olid kehtivad. I.I. puhul on hageja segi ajanud volikirja väljastamise ja notariaalse kinnitamise aja, E.L. volikiri oli koosoleku toimumise hetkel olemas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ( TsÜS § 78 lg 3) ning hageja kui koosoleku rakendaja aktsepteeris volitust. Koosoleku kohta on kostja selgituste kohaselt koostatud üks protokoll. Tulenevalt registripidaja määrusest esitas kostja registrile osalejate nimekirja süstematiseeritult, osalejaid juurde lisamata.

Asjaolu, et käsikirjalises nimekirjas on segadus numbritega mis on osalejate nime ees tuleneb sellest, et mõni osaleja märkis korteri numbri asemel nn järjekorranumbri. See aga ei too kaasa seda, et isikut ei saa käsitleda koosolekul osalejana. Hageja oli isiklikult tegev osalejate registreerimise protsessis ja oleks pidanud registreerijate eksitust märgates sellele tähelepanu juhtima. Lisaks selgitab kostja, et ta osales vaidlustatud koosolekul juhatuse liikmena. Kuigi B talle eelnevalt helistas ja ütles, et temal ei ole vaja koosolekule tulla, kutsusid teda koosolekule neli korteriühistu liiget ja ta ka teadis, et tema kandidatuur seatakse uuesti juhatuse liikmete valimisel üles. Seega oli tal õigus osaleda koosolekul. KÜS § 1 kohaselt sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. Antud seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Korteriühistu liikme osalemine üldkoosolekul on reguleeritud KÜS § 101 ja seal on antud ammendav loetelu isikutest, kes võivad ühistu liiget lihtkirjaliku volituse alusel esindada. Vastavalt KÜS § 101 sätestatule võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Vastavalt KÜS § 4 lg 2 sätestatule sätestatakse põhikirjas lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜ X 8 põhikirja p 5.12 kohaselt üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Liige võib hääleõigust teostada isiklikult või esindaja kaudu, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirja kohaselt võib esindajaks olla ainult teine ühistu liige. KÜS § 18 lõikes 1 sätestatust tulenevalt enne korteriühistuseaduse jõustumist asutatud korteriühistutel tuleb viia oma põhikirjad korteriühistuseadusega vastavusse kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest. KÜ X 8 on esitanud Tartu Maakohtu registriosakonnale muudetud põhikirja 04.07.2003.a kuid palunud 01.08.2003.a siiski jätta registrikaardile kanne KÜ põhikirja muutmise aja kohta tegemata. Muudetud põhikiri esitati registrikande tegemiseks alles 01.01.2007.a. Kohus hinnates tõendeid kogumis, on seisukohal, et hageja väited selle kohta, et A. U ja A. R osalesid koosolekul omavoliliselt ja, et hagejal ei olnud võimalik volikirju kontrollida, protokolliga tutvuda ega koosolekut juhtida, samuti väited volituste ebaõigsuse ja tühisuse kohta on paljasõnalised ja otsitud. 24.01.2006.a üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on M. B koosolekul lugenud ette Tartu Maakohtu kohtumääruse (TMK reg aval toim tl 85-87). M. B ei ole koosoleku vältel esitanud ühtegi pretensiooni ega teinud märkust koosoleku läbiviimist välistavate asjaolude ja koosolekul viibivate isikute kohta. Samuti nähtuvalt registriosakonna toimikust (TMK reg aval toim lk 51 ja 63) on üldkoosolekutel, mis toimusid 08.09.2003.a ja 17.06.2004.a, ning mida vastavalt protokollis ja juhatas juhatuse liige M. B, esindanud ühistu liiget Mati Paju volituse alusel M.K. ning T.L. volituse alusel M P, kes ei ole ühistu liikmed vaid nimetatud ühistu liikmete perekonnaliikmed. Neil kordadel ei ole M.B. leidnud, et vastavalt KÜ X 8 põhikirjas toodud piirangutele ei tohi perekonnaliikmed ühistu liikmeid esindada ja on jätnud põhikirja vastava punkti kohaldamata. Tartu Maakohtu Registriosakonna toimikust nähtuvalt on I. I koostanud ja allkirjastanud lihtkirjaliku volituse 01.01.2006.a. Volituse sisust nähtuvalt volitab I. I L.I. end esindama alates 01.01.2006 – 01.01.2010.a. I. I on 23.02.2006.a esitanud lisaks notariaalselt kinnitatud volituse originaalist valmistatud ärakirja, mis on samal päeval esitatud ka Tartu Maakohtu Registriosakonnale (TMK reg aval toim tl 93). Samuti on 23.02.2006.a esitatud registriosakonnale väljatrükk E.L. poolt 24.01.2006.a saadetud e- kirjast, milles ta volitab ennast esindama X 8

korteriühistu küsimustes K.S. (TMK reg aval toim tl 104) Samuti olid seaduslikud volitused millega volitati V. P kui teist ühistu liiget end esindama kuivõrd V. P on KÜ X 8 liige. 24.01.2006.a toimunud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osalesid A. U ja A. R koosolekul külalistena. Koosoleku juhatajana on märgitud protokolli A. R. Võrreldes registrile esitatud käsikirjalist protokolli ja registripidaja määruse alusel esitatud süstematiseeritud nimekirja nähtub, et käsikirjalises protokollis puudub A. P nimi ja korteri number, kuid on olemas number 21 all registreerunud N. S nimest järgmises reas eraldi allkiri, mille ette on samuti kirjutatud number 21, nime allkirja ees ega järel ei ole, allkiri erineb teistest koosoleku nimekirjale antud allkirjadest. Korrigeeritud nimekirjas on näidatud, et koosolekul osales A. P isiklikult. Kohus asub seisukohale, et hiljem registripidajale esitatud nimekirjas ja esimeses käsikirjalises nimekirjas ei ole lahknevusi osalejate isikute osas ja tegemist ei ole oma sisult uue nimekirjaga ja üldkoosoleku toimumiseks vajalik kvoorum oli koos. Hageja ei ole esitanud kohtule oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit selle kohta, et A. P tegelikkuses isiklikult koosolekul ei osalenud. KÜ X 8 põhikirjaga on oluliselt kitsendatud ühistu liikmete seadusest tulenevat õigust esindaja valimisel eirates sellega privaatautonoomia printsiipi ning põhikiri oli kuni 01.01.2007.a korteriühistuseadusega kooskõlla viimata. Kohus on seisukohal, et olukorras kus korteriühistu põhikiri on vastuolus seadusega tuleb kohaldada seaduse sätteid. Seega on ka need volitused, millega ühistu liikmed volitasid end esindama oma abikaasa või täisealise pereliikme kehtivad ja seaduslikud vastavalt KÜS §-le 101. Volitused on koostatud lihtkirjalikult ja esitatud õigeaegselt. IV Hageja on seisukohal, et juhatuse liikme volitused lõpevad nende tagasikutsumisega ja see on vaja formuleerida ja fikseerida ka protokollis. Antud juhul seda tehtud ei ole ja seega on KÜs X 8 sisuliselt ametis kaks juhatust. Kostja on seisukohal, et koosoleku kutse päevakorrapunkt 5 sisuks oli ühistu uue juhatuse valimine seoses eelmise koosoleku otsuse kohtumäärusega tühistamisega ning sellest tulenevalt kutsuti eelmise juhatuse liikmed tagasi. Sellisele seisukohale on asunud ka registripidaja. MTÜS seaduse § 28 lg 1 sätestatu kohaselt määrab juhatuse liikmed üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KÜS § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Tartu Maakohtu Registriosakonna toimikust nähtub, et 28.12.2005.a tunnistati poolte kokkuleppel kohtumäärusega õigustühiseks 08.09.2005.a toimunud KÜ X 8 üldkoosoleku otsused. Määruse kohaselt pidi KÜ X 8 juhatus esitama mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile avalduse nende otsuste alusel tehtud kannete annulleerimiseks nädala jooksul pärast kokkuleppe jõustumist ning KÜ X 8 juhatus (vastutaja M. B) peab kahekümne päeva jooksul kokkuleppe jõustumisest kutsuma kokku KÜ X 8 liikmete uue üldkoosoleku (reg avalik toim lk 83). 24.01.2006.a M.B. esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse muutmiskande tegemiseks. Registris vastav muutmiskanne ka tehti (reg toim lk 16, 30). Oma arvamuses KÜ X 8 24.01.2006.a toimunud üldkoosoleku protokolli kohta on M.B. selgitanud, et kuna eelmine koosoleku otsuse põhjal tehtud sissekanne kohtumääruse alusel annulleeriti, siis Ellen Mäevere oli endiselt KÜ X 8 juhatuse esinaine, A.U. aga ei olnud KÜ X 8 jaoks ei keegi (reg toim lk 18).

KÜ X 8 08.09.2005.a toimunud üldkogu koosoleku protokollist nähtub, et koosolekut juhatas M. B. Nimetatud koosolekul valiti ka uus juhatus. Protokollis ei ole fikseeritud eraldi eelmise juhatuse tagasikutsumist enne ega pärast uue juhatuse valimist. Seega nähtub nii M.B. TMK registriosakonnale esitatud arvamusest, kui ka varasemast üldkoosoleku protokollist, et kuni 24.01.2006.a tehtud üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseni M.B. on olnud seisukohal, et eraldi juhatust tagasi kutsuda ega seda kirjalikult fikseerida ei ole vaja vaid juhatuse olemasolu sõltub registrisse kande tegemisest. Kohus on seisukohal, et peale uute juhatuse liikmete valimist ja Maakohtu registriosakonnas vastava kande tegemist on automaatselt eelmine juhatus tagasi kutsutud ning ühistu üldkoosolekul eraldi juhatuse liikmete tagasikutsumine ei ole vajalik. 24.01.2006.a valiti KÜ X 8 üldkoosolekul uus juhatus. KÜ X 8 esitas 03.02.2006.a Tartu Maakohtu Registriosakonnale avalduse uue juhatuse valimise kohta kande tegemiseks registrisse ning kanne ka kinnitati. V. Hageja väidab hagis, et vaid juhatus saab esindada korteriühistut tehingute sooritamisel. Üldkoosolek ei saa lisaks juhatusele volitada veel teisi isikuid tehingute sooritamiseks. Seega on üldkoosoleku otsus volitada P.P. juhatuse nimel tehinguid teha seaduse vastane. Kostja hinnangul on hageja seisukoht, nagu oleks P. P volitatud ühistu nimel sõlmima lepinguid ekslik. Juhatuse liikme valib üldkoosolek, mis saab anda ka volituse juhatuse liikmega tehingu tegemiseks. Üldkoosolekul on õigus määrata enda, so. Üldkoosoleku nimel lepingu allkirjastaja. MTÜS § 19 p 5 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et P.P. valiti 29 poolthäälega lepingu allkirjastajaks juhatuse esimehega (TMK reg aval toim tl 85-87), mis on protokollis ka selgesõnaliselt väljendatud. Kohus nõustub kostja esindaja A. U väitega, et hageja on vääriti tõlgendanud P. P antud volitusi. Üldkoosoleku protokollist ei tulene, et P. P on volitatud KÜ X 8 juhatuse nimel tegema tehinguid, vaid üldkoosoleku otsusega määratud üldkoosoleku nimel lepinguid allkirjastama juhatuse liikmega tehingu tegemisel. Seega on KÜ X 8 üldkoosolek kasutanud talle MTÜS § 19 p 5 antud pädevust ja määranud endale esindaja allkirjastamaks tehinguid juhatuse või muu organi liikmega. Seega hinnates tõendeid kogumis ja kohtu poolt toodud põhjendusi on kohus seisukohal, et M.B. hagi KÜ X 8 vastu KÜ X 8 24.01.06. üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja kohtunikuabi poolt tehtud kandeotsuste kehtetuks tunnistamiseks KÜ X 8 registriandmetes tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab antud asjas Korteriühistu X 8 poolt kantud menetluskulud täies ulatuses M.B..

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.