Kohtuasja number
2-05-14858 (kuni 01.01.2006.a. nr 2/277-7423/05)
Otsuse kuupäev ja koht
27.veebruar 2007.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Krista Kirspuu MTÜ hagi IO vastu võla nõudes
Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev
30.jaanuar 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja RR Kostja IO Kostja lepinguline esindaja IS
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Jätta hagi rahuldamata. Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt toimus liiklusõnnetus, milles said kannatada sõiduauto ning A O kuulunud sõiduauto . Liiklusõnnetuse protokolli kohaselt põhjustas liiklusõnnetused kostja, kes lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt. tekitatud liikluskahju hinnati summas 79 175 krooni. AO`ile tekitatud liikluskahju hinnati summas 13 900 krooni. AS hüvitas VKME`le ja AO tekitatud kahju. Seoses AS-i liikluskindlustuse litsentsi tühistamisega võttis garandina üle kindlustusandja liikluskindlustusportfelli koos sellest tulenevate õiguste ning kohustustega. ELF on õigus esitada kostja vastu regressnõue, kui esinevad LKS § 38 lõikes 2 sätestatud asjaolud mh. Kui isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohast. Liikluskindlustuse seaduse kohaselt hõlmavad regressinõuded nõudeid, mis tekivad kannatanule liikluskahju
hüvitamisest ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutustes. Hageja palub kostjalt välja mõista 97 185 krooni.
Kostja hagi ei tunnista.Vastuväidete kohaselt ei nähtu koostatud liiklusõnnetuse protokollist, milline kostja tegu on hinnatav liiklusnõude rikkumisena. Protokollis manöövrit kirjeldatud ei ole. Liiklusõnnetuse menetleja oleks pidanud hindama ka teiste liiklusõnnetuses osalenute käitumist. See on vajalik hindamaks, kas just kostja põhjustas õnnetuse ja sellega varalise kahju. Tallinna Liikluspolitsei otsuses kostjale rahatrahvi määramisest on vastutuse alusena nimetatud HÕS § 99. Nimetatud otsuses ühelegi LE sättele viidatud ei ole. Hagi materjalidega ei ole tõendatud liiklusnõuete rikkumine kostja poolt ja rikkumisega liikluskahju tekitamine liikluskindlustuse seaduse § 4 tähenduses. Kostja tsiviilvastutus sõidukiga liikluskahju tekitamise korral oli kindlustatud. Hageja regressiõigus on seadusega piiratud. Hagejal on õigus esitada regressinõuet kindlustusvõtja ja sõiduki juhi vastu ainult LKS § 38 lg 2 sätestatud juhtudel. Ühtegi seaduses sätestatud regressnõude esitamise aluse esitamist pole hageja tõendanud. Hageja väide nagu oleks kostja liiklusõnnetuse kohalt lahkunud on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda.
Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, kostja vande all antud seletused, uurinud ja hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et toimus liiklusõnnetus, milles said kannatada sõiduauto riikliku ning AO kuulunud sõiduauto riikliku . Puudub vaidlus ka selle üle, et tekitatud liikluskahju hinnati summas 79 175 krooni ja AO tekitatud liikluskahju hinnati summas 13 900 krooni (tlk 17-19). AS hüvitas VKME`le ja AO tekitatud kahju. Liikluskindlustusportfelli üleandmisevastuvõtmise lepinguga (tlk 101-104) läks vaidluse alla olev nõue AS-ilt üle hagejale. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas kostja nimetatud kahju tekitas ning kas hagejal on õigus nõuda regressi korras kostjalt nimetatud summade ning käsitluskulude väljamaksmist. Asja materjalidele lisatud liiklusõnnetuse protokolli kohaselt (tlk 43) osales nimetatud õnnetuses ka kostja. Nimetatud protokollist nähtub, et kostja rikkus LE punkti 72. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluseeskirja § 72 järgi enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse käesoleva eeskirja punkti 63 kohaselt teed. Liiklusõnnetuse kirjelduse (tlk 44) kohaselt juhtis kostja sõidukit, sooritades manöövrit ei veendunud, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid, mille tagajärjel toimus nelja auto kokkupõrge. Vastutuse alus HÕS § 99 lg 1. Liiklusõnnetuse protokoll on kostja poolt allkirjastatud. Kostjale määrati rahatrahv 300 krooni. Asjas puudub vaidlus, et kostja tasus talle halduskaristusena määratud 300 kroonise trahvi. Hagi on esitatud tuginedes LKindlS § 38 lg 2 p-le 5. Nimetatud sätte kohaselt on kindlustusandjal ja Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada regressnõudeid ka kindlustusvõtja ning sõidukit juhtinud isiku vastu, kui isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte.
Nimetatud regressinõude rahuldamiseks eelviidatud alusel peab hageja tõendama, et sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse kohalt ja õnnetusjuhtumi toimumise kohalt lahkumine oli vastuolus kehtivate õigusaktidega. Hageja leiab, et juht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, eirates LE §-i 195 p 1. Liikluseeskirja § 195 p 1 järgi kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk käesoleva eeskirja punktis 70 ettenähtud korras. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et kostja lahkus sündmuskohalt peatumata. Ka asja materjalidele lisatud kostja antud kirjaliku seletuse (tlk 50) järgi sõitis kostja . kell 8.30 mööda poole mööda paremat sõidurida. Nähes väljuvat trolli trollipeatusest, lülitas sisse vasaku suunatule ja reastus ümber vasakusse sõiduritta, mis oli vaba. Jätkas sõitu. Kostja vande all antud seletustest nähtub, et ta ei saanud üldse aru, et . oleks toimunud liiklusõnnetus. Kostja vande all antud seletustest nähtub, et liiklusõnnetuse toimumisest sai ta teada paar päeva hiljem, kui tööandja talle teatas, et tal on vaja minna politseisse. Kohus leiab, et kostja vande all antud seletustega on tõendatud asjaolu, mille kohaselt kostja ei teadnud ., et tema poolt juhitud sõiduk põhjustas liikluskahju s.t. et toimunud oleks liiklusõnnetus. Kohus osutab, et kostja seletuste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et veoautol (massiga umbes 9 tonni) tuvastati ainult tagumise vasaku suunatuleklaasi kadumine. (tlk 43 ja 53). Kohus osutab, et LKindlS § 38 lg 2 p 5 alusel tekiks hagejal tagasinõudeõigus siis, kui kostja rikkudes õigusakte lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt süüliselt. (Riigikohtu lahendid 32-1-97-05 ja 3-2-1-105-06) Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt süüliselt, seetõttu on tõendamata LKindlS § 38 lg 2 p 5 kohaldamise eeldus. Kuna eelpooltoodust nähtuvalt on tõendamata juba LKindlS § 38 lg 2 p 5 kohaldamise eeldus puudub vajadus analüüsida liiklusõnnetuse toimumise teisi asjaolusid sh. hinnata kas liikluskahju tekitas kostja või oli tegemist liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtide segasüüga. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.Kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kostja kohtukulude nimekirja kohtule ei esitanud ning hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb poolte võimalikud kohtukulud jätta nende endi kanda. Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.