Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.02.2007.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-05-23640
Kohtuasi
OÜ (pankrotis) hagi OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Hageja OÜ (pankrotis) esindaja pankrotihaldur LN Kostja OÜ
Kohtuistungi toimumise aeg
30.01.2007.a.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon. Jätta rahuldamata OÜ (pankrotis) hagi OÜ vastu 40.122,25 (nelikümmend tuhat ükssada kakskümmend kaks krooni ja 25 senti) krooni väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel hooldustööde leping , mille kohaselt oli teenustasu suuruseks 80.000.- krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu p-s 2.2 on pooled kokku leppinud, et tähtajaks tasumata maksete puhul tasub tellija täitjale viimase nõudmisel viivist arvestusega 0,5 % iga viivitatud kalendripäeva päeva eest viivitatud summalt.
Hageja esitas kostjale arve kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks. Kostja jättis tasumata talle esitatud arvest 20.061,25 krooni.
4.Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 8, § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning palub kostjalt välja mõista põhivõlga 20.061,25 krooni ja viivist 20.061.- krooni.
5.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – poolte vahel sõlmitud lepingu ja selle lisadega, kostjale esitatud arvega, kohtuotsusega millega kuulutati välja hageja pankrot ja eripuhastustööde aktidega ning hageja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistaja HN. Kostja vastuväited ja põhjendused.
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmiti eripuhastustööde leping poolte vahel mitte nagu väitis hageja ning lepingus lepiti kokku, et hageja puhastab energeetikaosakonna hoones 5970 m2 pinda, mille eest saab teenustasu 80.000.- krooni, millele lisandub käibemaks. Seega oli ühe ruutmeetri puhastamise hind 80.000 : 5970= 13,40 krooni + käimemaks. Tööd pidi teostama hageja .
7.Kuna hageja asus tööle objektil tegelikult alles ja puhastas tegelikult 1382 m2 pinda, mitte 5970 m2 nagu lepingus kokku lepiti, pidi kostja talle osutatud teenuste eest maksma teenustasu 21.852.- krooni (13,4EEK x 1382m2) + 18% k/m. Kostja maksis heast tahtest hagejale 25.000.krooni.
8.Kostja on seisukohal, et hageja on viivistearvestuse hagiavalduses esitanud meelevaldselt. Pooled on hageja poolt osundatud lepingu punktis 2.2. kokku leppinud, et maksimaalse viivise suurus ei ületa 5 % lepingu maksumusest, seega 4000.- krooni.
9.Kostja oli seisukohal, et objektil teostatud tööde vastuvõtmise aktid ei ole koostatud lepingu tingimustele vastavalt. Lepingus on kokku lepitud teenuse eest tasu maksmise ühikuks ruutmeeter, aktis on ühikuks märgitud aga töötund.
10.Lisaks eeltoodule ei olnud kostja arvates KK õigust allkirjastada tehtud tööde vastuvõtmise akte tellija nimel, sest KK ei ole kostja juhatuse liige.
11.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja lisaks hageja poolt esitatud dokumentaalsetele tõenditele energeetikateaduskonna hoone arhitektuurse osa projektdokumentatsiooni tööjooniste projekti, milles on ära näidatud hoones asuvate ruumide ruutmeetrite arv. Kohtuotsuse põhjendused.
12.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad, tunnistaja ütlused, uurinud kõiki poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätted, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. Kuivõrd VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu, tuleb kohtul
kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule ning kas tasunõue on VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutunud sissenõutavaks.
16.Selgitamaks küsimust, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu osutatud teenuste eest hageja poolt hagiavalduses toodud tunnitasu alusel või kostja poolt väidetud ruutmeetri tasu alusel, tuleb tõlgendada poolte vahel sõlmitud lepingu sisu. Lepingu sisu väljaselgitamisel tuleb juhinduda VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Seega tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid.
17.Kohus asub seisukohale, et poolte vahel sõlmitud eripuhastustööde leping on oma olemuselt töövõtuleping, millel on 2 lisa: lisa 1 sisaldab lepingu üldtingimused ja lisas 2 on sätestatud lepingu eritingimused. Tõlgendades poolte vahel sõlmitud lepingut nõustub kohus kostjaga selles, et lepingus, mis sõlmiti poolte vahel ., on pooled tõepoolest kokku leppinud, et hageja osutab kostjale energeetikateaduskonna hoones puhastusteenust 5970 m2 suuruse pinna puhastamisel ja kostja maksab hagejale talle osutatud teenuse eest 80.000.- krooni + käibemaks. Pooled on ka lepingu eritingimustes kokku leppinud, et juhul kui hageja teeb objektil ka lepinguväliseid lisatöid või lepingus kajastamata töid, tasustatakse see lepingu lisa 2 p 4.3 alusel tunnitasuga 65 krooni/tunnis. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda põhjendatuks hageja nõuet saada kostjalt tasu tema poolt objektil teostatud tööde eest lepingu lisa 2 p 4.3. alusel kuna töid mida hageja objektil teostas ei olnud lisatööd, vaid lepingu p-s 3.1 kokkulepitud eripuhastustööd. Kohus on seisukohal, et ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja HN ütlused ei veennud kohut selles, et hageja poolt objektil teostanud tööd olid tegelikult vaid lisatööd ja kokkulepitud põhitöid hageja tegema ei hakanudki. Ka kohtule esitatud eripuhastustööde aktides märgitud teostatud tööde kirjeldus ei kinnita, et hageja oleks objektil teostanud lisatöid või lepingus kokkuleppimata töid. Kirjeldatud puhastustöid saab lugeda lepingu lisa 2 p-s 3.1. kokkulepitud eripuhastustööks.
18.Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja teostas tehtud puhastustööd kokkulepitud objektil vaid nendes ruumides mis eripuhastustööde aktide märkustes märgitud on ning kostja poolt esitatud energeetikateaduskonna hoone arhitektuurse osa projektdokumentatsiooni tööjooniste projekt tõendab nende ruumide ruutmeetrite suurust kus kostja töid teostas, on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt rohkem tasu teostatud tööde eest kui kostja hagejale maksnud on.
19.Kuna kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt rohkem tasu kui kostja maksnud on, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt ka VÕS § 113 sätestatud viivitusintressi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest.
20.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et KK ei olnud õigus kostja eest tööde vastuvõtmise aktidele alla kirjutada kuna ta ei olnud kostja juhatuse liige. KK on poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud tellijapoolseks kontaktisikuks käesolevas lepingus. Kohus leiab, et sellest tulenevalt saab teha järelduse, et KK oli ka õigus tehtud töö vastuvõtmise aktiga vastu võtta.
21.Kohtukulud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt asjaolust, et kohus vabastas oma määrusega
hageja menetluskulude tasumisest
täielikult ja kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja kohtukulud kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 64 lg 4 alusel riigi kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.