Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

krooni. Üldkoosolek valis uueks Y. A (pankrotis) pankrotihalduriks R. P. Esimese astme kohtu määrus Kohus vabastas U.T Y. A pankrotihalduri kohustustest seoses tema mittekinnitamisega 17.10.2006 toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku poolt. Võlausaldajate poolt 17.10.2006 pankrotihalduriks valitud R. P jättis kohus kinnitamata ning nimetas uueks pankrotihalduriks T.S. Kohus leidis, et situatsioonis, kus võlgnik ei olegi maksejõuetu, kuid võlausaldajad pole nõus võlgniku suhtes pankrotimenetlust lõpetama, on mõistlik ja ka usaldusväärsem nimetada selles küllaltki komplitseeritud pankrotimenetluses uueks pankrotihalduriks T. S, kes on andnud kohtule oma kirjaliku nõusoleku asumaks täitma Y. A (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustusi. Samal põhjendusel jättis kohus võlausaldajate poolt valitud haldur R. P nimetamata Y. A (pankrotis) pankrotihalduriks. Määruskaebus Määruskaebuses palus L.E maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti 17.10.2006 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku poolt Y. A (pankrotis) pankrotihalduriks valitud R. P halduriks kinnitamata ja nimetati pankrotihalduriks T. S. L.E palus uue määrusega kinnitada Y. A (pankrotis) pankrotihalduriks R.P ja kohustada T.S andma U.T saadud Y. A (pankrotis) pankrotimenetlusega seonduv dokumentatsioon üle R.Ple. PankrS § 61 lg 3 tulenevat õigust võib kohus kasutada ja jätta võlausaldajate poolt valitud halduri kinnitamata üksnes juhul, kui ta ei vasta PankrS §-s 56 sätestatud nõuetele. Seejuures peab kohus PankrS § 61 lg 4 järgi kohtumääruses nimetama halduri kinnitamatajätmise põhjused ehk nimetama, millistele PankrS § 56 nõuetele võlausaldajate poolt valitud haldur ei vasta. Võlausaldaja leiab, et maakohus rikkus PankrS § 61 lg 4, kui jättis R.P haldurina kinnitamata, sest võlausaldajate poolt valitud haldur vastab PankrS §-s 56 sätestatud nõuetele. Võlausaldajate poolt valitud halduri kinnitamatajätmisega eiras maakohus täielikult võlausaldajate tahet, mis oli avaldatud otseselt nii 17.10.2006 kui 07.12.2006 üldkoosolekul. Kohtul puudus olukorras, kus võlausaldajate poolt valitud uus pankrotihaldur vastab PankrS §-s 56 sätestatud nõuetele, õigus minna võlausaldajate tahtest mööda ja nimetada kolmas pankrotihaldur. Maakohus rikkus PankrS § 61 lg 4 ja 5 ja § 56 lg 3 T.S nimetamisega Y. A uueks pankrotihalduriks. T.S ei saanud nimetada pankrotihalduriks ainuüksi põhjusel, et R.P kinnitamatajätmiseks puudusid alused (kõik PankrS §-s 56 sätestatud eeldused on täidetud ja kohus ei märkinud kohtumäärusesse põhjendusena R.P poolt ühelegi eeldusele mittevastamist). Teades võlausaldajate üldkoosoleku protokollide alusel suhetest T.S, P. S, N OÜ ja selle esindajate ning M OÜ vahel ei oleks maakohus tohtinud nimetada T.S halduriks. Kuna pankrotimenetlus toimub võlausaldajate huvides ja olukorras, kus nende nõuded ei saa tõenäoliselt täies ulatuses rahuldatud, on arusaadav, et esimeses järjekorras tuleb arvestada võlausaldajate huvide ja soovidega ning kohtul puudub õigus ja võimalus oma otsustes minna vastuollu võlausaldajate soovidega. T.S sõltuvuse pärast teisest võlausaldajast, puudub T.S L.E kui suurima võlausaldaja usaldus. Kuna T.S andis maakohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, milles kinnitas kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast ja tegelikkuses on ikkagi sõltuv OÜ-st N, esitas pankrotihaldur kohtule vale informatsiooni. Võlausaldaja on ka seisukohal, et maakohus ei ole järginud menetluslikke tähtaegu ega täitnud kohtu kohustusi. PankrS § 61 lg 2 alusel, kui pankrotiotsusega nimetatud haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri, kelle kinnitamise otsustab kohus 5 päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest arvates, tehes selle kohta määruse. Y. A võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.10.2006 ning selles jättis võlausaldaja U.T pankrotihaldurina kinnitamata. Võlausaldaja kinnitab, et 17.10.2006 koosolekul valiti uueks pankrotihalduriks R.P. Võlausaldaja leiab, et kohtu poolt seadusliku pankrotimenetluse toimumise tagamist ei ole toimunud, sest sisuliselt lubas kohus pidada kaks võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 07.12.2006

2(4)

koosolekut nimetab võlausaldaja täiseks võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks selle pärast, et PankrS § 78 lg 2 järgi saab halduri kinnitamist otsustada üksnes võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, mis saab toimuda üks kord. Maakohtu arusaamist, et R.P valiti uueks Y. A (pankrotis) pankrotihalduriks 17.10.2006 koosolekul kinnitab otseselt ka 12.12.2006 kohtumäärus, millega maakohus jättis 17.10.2006 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku poolt Y. A (pankrotis) pankrotihalduriks valitud R.P halduriks kinnitamata. Vastustaja seisukoht Pankrotihaldur T.S vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 12.12.2006 määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust. PankrS § 61 lg 5 kohaselt tühistab kohus määruskaebuse alusel halduri nimetamise määruse, kui halduri nimetamisel on rikutud käesoleva seaduse § 56 lõikes 1, 3 või 4 sätestatut. Võlausaldaja leidis määruskaebuses, et T.S uueks pankrotihalduriks nimetamisel rikkus maakohus PankrS § 56 lg

3(4)

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Urmas Reinola

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.