lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-19484/3

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-19484/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1253
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

08. märts 2006, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-19484

Tsiviilasi

L. E. avaldus Y. A. pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.02.2006 pankrotimenetluse algatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L. E. määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

määrus

Resolutsioon

1.Tühistada Harju Maakohtu 15.02.2006 määrus ja saata asi uueks lahendamiseks esimese astme kohtule.
2.L. E. määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja võlausaldaja pankrotiavaldus
1.Alates 01.05.2000 töötas võlausaldaja võlgniku omandis olevas ettevõttes O. W. OÜ-s sekretärina. Lisaks sekretäri tööle pidi võlausaldaja täitma jooksvalt kõigi võlgnikule kuuluvate ettevõtetega seotud muid tööülesandeid. Alates 2003.a. juunist korraldas võlausaldaja muuhulgas O. W. OÜ, OÜ O. W. II, OÜ E. S. ja OÜ M. M. raamatupidamist. Võlgniku ja võlausaldaja vaheline koostöö kestis kuni 2003.a. augustini. 31.08.2003 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik kui O. W. OÜ juhataja 01.05.2000 sõlmitud töölepingu lisa nr 5, millega tööleping lõpetati. Igapäevatöö ja kõigi ettevõtete raamatupidamise korraldamise eest kohustus O. W. OÜ maksma võlausaldajale töötasuna 185 000 krooni hiljemalt 31.12.2003. Tulenevalt asjaolust, et O. W. OÜ ei täitnud oma kohustust võlausaldaja ees seoses väidetavalt tekkinud makseraskustega, sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja 27.08.2004 võla ülevõtmise kokkuleppe. Kokkuleppega kohustus võlgnik võlausaldajale maksma nii 31.08.2003 sõlmitud töölepingu lõpetamise lisas märgitud 185 000 krooni kui ka täiendavalt tasumisega viivitamisest tulenevalt 25 000 krooni. Kokku 210 000 krooni kohustus võlgnik tasuma kas ühekordse maksena või nelja osamaksena hiljemalt 31.12.2004.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Kuigi võlgnik ei tasunud kokkulepitud kuupäevaks võlgnetavat summat, võlausaldaja siiski kohtusse ei pöördunud ja viimane tähtaeg, mil võlgnik pidi summa ära maksma oli 2005.a. märtsi algus. 23.07.2005 saatis võlausaldaja võlgnikule meeldetuletuskirja, kuna hoolimata korduvatest lubadustest ei olnud viimane oma kohustusi täitnud. Võlgnik hakkas tahtlikult võlausaldajaga suhtlemisest kõrvale hoiduma. Kuna ka peale meeldetuletuskirja ei tasunud võlgnik kokkulepitud summat, siis saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Kui võlgnik ei tasu sissenõutavaks muutunud kohustust 10 päeva jooksul peale pankrotihoiatuse saamist, siis viitab nimetatud asjaolu PankrS § 10 lg 1 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetusele. Võlgniku maksejõuetusele viitab ka see, et raha maksmise kohustus tekkis juba 2004.a. alguses. Poolte vahel ei ole olnud vaidlust võlgnetava rahasumma suuruse üle. Seega on võlausaldaja nõue selge. Võlgnikul on hulgaliselt võlgnevusi ka teiste isikute eest. Tulenevalt eeltoodust palus võlausaldaja algatada võlgniku pankrotimenetluse ja kuulutada välja tema pankrot. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

2.Harju Maakohtu 15.02.2006 määrusega jäeti Y. A. pankrotimenetlus algatamata. Kohus pidas vajalikuks pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks pidada eelistung vastavuses PankrS § 15 lg-s 1 sätestatuga. Kohtul ei ole õnnestunud (kooskõlas PankrS § 12 lg-ga 1) võlgnikule pankrotiavaldust ega kohtukutset kätte toimetada. Kohus on saatnud asja materjalid võlgnikule aadressil Ristiku 28-10, Tallinn. Materjalid tagastati kohtule üleandmatult põhjusel, et võlgnik ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistri andmetel Y. A.l puudub registreeritud elukoht Eesti Vabariigis. Eelistungil ilmnes, et võlausaldajal puuduvad samuti andmed võlgniku tegeliku eluvõi viibimiskoha kohta. Kohus tegi võlgniku elukoha teadasaamiseks päringud Eesti Haigekassale, Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja politseile. Vastavalt Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetele puudub võlgnikul alates märtsist 2005.a Eesti Vabariigis elamisluba, kuna ta ei omanud töökohta. 20.12.2005 teatas Piirivalveamet kohtule, et nende andmekogus on fikseeritud Y. A. viimase piiriületusena sisenemine Eesti Vabariiki 13.10.2004. 22.12.2005 teatas Põhja Politseiprefektuur kohtule, et kontrollis võlgniku viibimist aadressidel Süda 11-16, Tallinnas ja Ristiku 28-10, Tallinnas, kuid isikut sealt leida ei õnnestunud. Eesti Haigekassa andmetel on Y. A. aadress Rõika 23A, Tallinn. Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna 07.02.2006 kohtule esitatud andmete kohaselt ei ela Y. A. reaalselt ka sellel aadressil. Politseil puudub informatsioon isiku elukoha kohta. Kohus leidis juhindudes PankrS § 15 lg 2 p 7 ja TsMS § 423 lg 1 p 8, et kuna Y. A.le ei ole võimalik pankrotiavaldust kätte toimetada, tuleb pankrotimenetlus jätta tema suhtes algatamata. Määruskaebus ja selle põhjendused
3.L. E. palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule protsessidokumentide kättetoimetamise korraldamiseks ning Y. A. pankrotimenetluse algatamise uueks otsustamiseks. Võlgnikule dokumentide kättetoimetamise võimatus ja võlgniku elu- või viibimiskoha mitteteadmine ei ole pankrotiseaduse kohaselt aluseks pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Arusaamatuks jääb, miks ei kasutanud kohus TsMS §-s 317 sätestatud võimalust toimetada pankrotiavaldus koos lisadega võlgnikule avalikult kätte. Kohtul on olemas Põhja Politseiprefektuuri Põhjaja Kesklinna Politseiosakonna kinnitused, et neil puudub informatsioon võlgniku reaalse elu- või viibimiskoha kohta. TsMS § 317 sätestatud eelduste täitmise korral saaks dokumendid lugeda võlgnikule kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel arvates

lõikes 4 kirjeldatud väljavõtte teistkordset ilmumist väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4.TsMS § 423 ebaõigele tõlgendamisele antud asjas viitab PankrS § 3 lg 3, mille kohaselt on pankrotiasja menetlev kohus kohustatud võtma omal algatusel tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse seisukohast tähtsust omavad asjaolud ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. TsMS § 423 alusel nõutav teave peab olema selline, mida on võlausaldajal võimalik iseseisvalt ja temale seadusega antud volituste piires koguda. Käesolevas tsiviilasjas on kohus võlgniku elu- või viibimiskoha tuvastamiseks saatnud päringud kõigisse ametitesse, kus vajalikku teavet võiks saada.
5.Kohtu viide PankrS § 15 lg 2 p-le 7 on arusaamatu, sest kohus ei märkinud, mis on see muu seaduses esinev asjaolu, mis antud hetkel on aluseks võlgniku pankrotimenetluse mittealgatamiseks. Selleks aluseks ei saa olla võlgnikule pankrotiavalduse kättetoimetamise võimatus ja võlgniku asu- või viibimiskoha mitteteadmine. PankrS § 10 lg 2 p 5 sätestab võlausaldaja poolt pankrotiavalduse ühe maksejõuetuse põhjusena asjaolu, et võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Seega sätestab pankrotiseadus otseselt võimaluse algatada võlgniku pankrotimenetlus antud juhul, st olukorras, kus võlgnik varjab ennast eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest kõrvale. Viidatud norm näitab otseselt, et kohus on võlgniku pankrotimenetluse mittealgatamisel rikkunud pankrotiseadust. Kohustuste täitmisest tahtlikku kõrvalehoidumist tõendab Piirivalve teatis, mille kohaselt sisenes võlgnik viimati Eestisse 13.10.2004. Pankrotimenetluse algatamise otsustamist ei saa võrrelda tagaseljaotsusega, sest sisulist otsust ei tehta. Pankrotimenetluse algatamine on antud olukorras oluline tuvastamaks, kas võlgnik on alaliselt maksejõuetu või mitte. Võlgniku maksejõuetust saab tuvastada ajutine pankrotihaldur, kellele annab vastavasisulised volitused pankrotiseadus. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 667 lg 2 alusel uueks lahendamiseks esimese astme kohtule.
7.Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 2 p-des 1-7. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) pankrotiavalduse võlausaldaja aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused.
8.Maakohus jättis pankrotimenetluse algatamata põhjendusega, et vaatamata kohtu poolt tarvitusele võetud abinõudele ei ole võimalik võlgnikule pankrotiavaldust kätte toimetada. Kohus viitas õigusliku alusena PankrS § 15 lg 2 p-le 7 ja TsMS § 423 lg 1

p-le 8. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus seadust vääralt. TsMS § 423 lg 1 p 8 sätestab kohtu õiguse jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaks kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. TsMS § 423 lg 1 p 8 ei ole tõlgendatav muu seaduses sätestatud alusena PankrS § 15 lg 2 p 7 mõttes, mis võimaldaks jätta pankrotimenetluse algatamata, nagu maakohus ekslikult leidis. Võlgnikule pankrotiavalduse kättetoimetamise võimatus ei ole pankrotiseaduse järgi aluseks pankrotimenetluse algatamata jätmisele.

Ande Tänav kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja