Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26. veebruaril 2007.a. .a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-05-1784 (vana nr 2/31-3649/05)
Kohtuasi
OÜ hagi AS vastu 2 562.459,22 krooni väljamõistmiseks ja AS vastuhagi OÜ vastu 02.08.2004.a võlatunnistusega antud õiguse tagasivõtmiseks
Menetlusosalised
Hageja – OÜ (reg kood XXX, asukoht XXX, Tallinn); Hageja seaduslik esindaja PJ, Hageja lepinguline esindaja (Advokaadibüroo XXX)
advokaat
Taivo
Ruus
Kostja - AS (reg kood XXX, asukoht XXX), Kostja lepinguline esindaja advokaat Tarvo Lindma ( Advokaadibüroo OÜ) Kohtuistungi toimumise aeg
25. jaanuar 2007.a.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon.
1.Põhihagi rahuldada.
2.Välja mõista AS-lt OÜ kasuks 2.562.459,22 (kaks miljonit viissada kuuskümmend kaks tuhat nelisada viiskümmend üheksa krooni ja 22 senti) krooni, millest põhinõue on 970.366,40 (üheksasada seitsekümmend tuhat kolmsada kuuskümmend kuus krooni) krooni ja viivised on 1.062.459,22 (üks miljon kuuskümmend kaks tuhat nelisada viiskümmend üheksa krooni ja 22 senti) krooni.
3.Jätta rahuldamata AS vastuhagi OÜ vastu 02.08.2004.a võlatunnistusega antud õiguse tagasivõtmiseks.
4.Välja mõista AS-lt OÜ kasuks menetluskulude katteks kokku 171.318,20 (ükssada seitsekümmend üks tuhat kolmsada kaheksateist krooni ja 20 senti) krooni.
5.Välja mõista AS-lt menetluskulu – riigilõivu – 5000.- (viis tuhat) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud riigilõiv kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto number XXX) või arvelduskontole Hansapangas (konto number XXX), mõlemal viitenumber XXX. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse riigilõivu katteks.
6.Välja mõista AS-lt menetluskulu – eksperditasu – 938,10 (üheksasada kolmkümmend kaheksa krooni ja 10 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud eksperditasu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto number XXX) või arvelduskontole Hansapangas (konto number XXX), mõlemal viitenumber XXX. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse riigilõivu katteks.
7.Jätta AS menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
1.OÜ ja AS sõlmisid 21.07.2003.a. töövõtulepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus OÜ töövõtjana teostama Tallinnas, XXX trepikoja ehitustööd ja AS kohustus tasuma teostatud tööde eest 881.000.- krooni, millele lisandub käibemaks 158.580.- krooni. OÜ esitas AS-le nimetatud lepingu alusel teostatud tööde eest 3 arvet: 01.07.2003.a. arve summale 378.843,40 krooni, 01.10.2003.a. arve summale 316.790,65 krooni, 27.11.2003.a. arve summale 79.636,35 krooni. Nimetatud arvetest on kostjal tasumata järgmised summad : 01.07.2003.a. arvest 128.843,40 krooni ning 01.10.2003.a. arve ja 27.11.2003.a. arve on täielikult tasumata. Seega on kokku kostjal tasumata kohtuotsuse p-s 1 nimetatud töövõtulepingu alusel hagejale 525.270,40 krooni.
2.OÜ ja AS sõlmisid 15.12.2003.a. töövõtulepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus OÜ töövõtjana teostama Tallinnas, XXX squashiväljakute seinte ehitustööd ja AS kohustus tasuma teostatud tööde eest 420.000.- krooni, millele lisandub käibemaks 75.600.- krooni. OÜ esitas AS-le nimetatud lepingu alusel teostatud töö eest 02.02.2004.a. arve summale 445.096.- krooni Arvet tasutud ei ole.
3.02.08.2004.a. väljastas AS juhataja võlatunnistuse, milles ta kinnitab, et võlgneb OÜ-le 970.366,40 krooni.
4.29.11.2004.a. on AS kandnud hagejale üle 25.000.- krooni. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
5.10.05.2005.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla ja poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutes kokkulepitud viiviste katteks kokku 1.500.000.- krooni. Hagiavalduse kohaselt koosneb kostja võlg hageja ees põhivõlast 970.366,40 krooni ja viivisest summas 978.362.- krooni seisuga 04.05.2005.a... Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning VÕS § 103 lg 1 sätetele.
6.Hageja on hagiavalduses seisukohal, et kostja on jätnud põhjendamatult täitmata oma lepingutes kokkulepitud kohustused tasuda tellitud ja hageja poolt teostatud tööde eest. Kostja on teostatud tööd vastu võtnud, ei ole esitanud ühtegi vastuväidet teostatud tööde osas ega vastanud negatiivselt ühelegi hageja poolt väljastatud arvele, vaid vastupidi on andnud välja võlatunnistuse 02.08.2004.a., milles tunnistab oma võlga tulenevalt hagi aluseks olevatest lepingutest ning lisaks sellele teinud ka soorituse 29.11.2004.a. ja tasunud teostatud tööde eest hagejale 25.000.- krooni.
7.09.02.2006.a. esitas hageja haginõude suurendamise avalduse. Tulenevalt sellest, et kostjal on tasumata põhivõlg 970.366,40 krooni ja pooled on 21.07.2003.a. lepingu p.-s 6.2. leppinud kokku tellija kohustuse tasuda viivist 0,15 % tasumata arvelt ning 15.12.2003.a. lepingu p.-s 6.2. leppinud kokku tellija kohustuse tasuda viivist 0,25 % tasumata arvelt, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlga 970.366,40 krooni ja viiviseid 1.492.579,30 krooni, s.o. kokku 2.462.945,70 krooni.
8.28.märtsil 2006.a. esitatud haginõude suurendamise avalduses suurendas hageja oma nõuet kostja vastu veelgi ja tema lõplikuks nõudeks kostja vastu jäi 2.562.459,22 krooni.
9.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutega, lepingute alusel hageja poolt kostjale esitatud arvetega ja nende spetsifikatsioonidega, aktidega lepingus kokkulepitud tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta, kostja poolt välja antud võlatunnistusega, väljavõttega hageja pangakontost, mis kinnitab kostja poolt hagejale 25.000.- krooni ülekandmist, poolte esindajate vahelise kirjavahetusega hagi aluseks olevast võlast, kostja poolt väidetavalt hagejale esitatud tasaarvestusavaldusega, mida kostja tegelikult hagejale kunagi esitanud ei ole, ja Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti poolt väljaantud kasutusloaga vabaajakeskuse aadressil XXX kasutusele võtmise lubamiseks. Kostja vastuväited ja põhjendused.
10.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagi aluseks olevate töövõtulepingute alusel teostatud tööde kohasuse üle võimalik otsustada kuna hageja pole esitanud kohtule koos lepingutega töövõtulepingute lisasid. Ka ei ole hageja kostjale esitanud ehitamise tehnilisi dokumente, mida kostja on hagejalt kohtuväliselt taotlenud ning mis omavad asja õige lahendamise seisukohast tähendust. Kostja väidetel on ta 17.12.2004.a. teinud hagejale ka tasaarvestusavalduse summale 2.300.000.- krooni, mis tuleneb ebakvaliteetse töö lammutamiseks ja nõuetekohaseks ehitustööks vajalikest kulutustest.
11.17.01.2006.a. esitatud vastuses hagile asus kostja seisukohale, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingud on tühised kuna ehitustööd lepingus kokkulepitud objektidel on teostatud ehitusseadust oluliselt rikkudes. Ehitusseaduse § 31 sätestab, et ehituse käigus teostatud tööd dokumenteerib ehitaja. Ka Tallinna Linnavalitsusest on kostjale kinnitatud, et neil puuduvad vaidlusaluste objektide suhtes ehitamist puudutavad dokumendid, sh projekteerimistingimused, ehitusluba, kasutusluba jne. Kuivõrd Ehitusseaduse § 34 lg 1 kohaselt keeldutakse kasutusloa väljaandmisest kui ei ole esitatud ehitise tehnilisi dokumente või need ei vasta nõuetele, pole kostja saanud objektile kasutusluba.
12.Vastuväidete tõendamiseks põhihagile esitas kostja OÜ juhataja poolt AS-le tehtud hinnapakkumise ja AS poolt OÜ-le tehtud tellimuse kinnituse koopia 23534-2. Vastuhagi ja selle põhjendused.
13.09.02.2006.a. esitas AS kohtusse vastuhagi OÜ vastu 02.08.2004.a. võlatunnistusest tuleneva õiguse tagasiandmise nõudes. Kohus võttis vastuhagi menetlusse 17.02.2006.a. kohtumäärusega.
14.Vastuhagis on AS seisukohal, et OÜ ei ole täitnud töövõtulepingutes nr XXX ja XXX p 2.2. kokku lepitud lepingutingimusi, s.o. ei vormistanud tööde üleandmiseks tellijale täitedokumentatsiooni ning hankinud tööde teostamiseks ja vastuvõtmiseks vajalikke lubasid ja kooskõlastusi . Kuna ehitusseaduse § 31 lg 1 kohaselt dokumenteerib ehitamise käigus tehtavad tööd ehitamist teostav isik ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002.a. määruse nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded” § 1 sätestab mis on ehitamise tehnilised dokumendid ning OÜ ei ole ühtegi määruses nimetatud dokumenti tellijale üle andnud ega koostanudki, ei saa ehitustöid lugeda AS arvates vastavaks lepingutingimustele. Lisaks sellele ei kooskõlastanud OÜ mulla- ja ehitustööde projekte ka Muinsuskaitseametiga ega hankinud sealt tööde alustamiseks luba. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VÕS § 1028 lg 1 sätestatust nõuab AS OÜ-lt tagasi 02.08.2004.a. kuupäeva kandva võlatunnistusega antud õigust.
15.Vastuhagi tõendamiseks esitas AS kohtule dokumentaalse tõendina käsitletava ekspertarvamuse, mille on koostanud riiklikult tunnustatud ekspert ÜL ning mis on koostatud XXX, Tallinnas ehitatud trepikoja ja liftišahti ehitustööde ning nende maksumuse kohta ning XXX trepikoja rekonstrueerimisprojekti. Vastus vastuhagile ja selle põhjendused.
16.OÜ vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. OÜ oli seisukohal, et kõigepealt välistavad vastuhagi alus ja ese juba iseenesest teineteist. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt võib üleandja saajalt saadu tagasi nõuda kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kuid kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Vastuhagist ei nähtu kas kostjal puudub poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutest tulenev tasumiskohustus, kas seda ei teki või võiks see hiljem ära langeda. Kuna on ilmne, et vastuhagi on esitatud tasumiskohustuse välistamisele, oleks see võimalik ainult siis kui AS-l puuduks leping millest tulenevat tasumiskohustust saaks võlatunnistusega kinnitada. See tähendab lepingute tühisuse tuvastamist. Sellele alusele vastuhagi esitaja aga vastuhagis ei tugine. OÜ on seisukohal, et kuivõrd AS ei ole vastuhagis töövõtulepingute sõlmimist, kehtivust ega nendest tulenevate kohustuste olemasolu eitanud, ei saa vastuhagis VÕS § 1028 lg 1 sätetele tugineda.
17.Lisaks eeltoodule on OÜ seisukohal, et - AS on oma võlga töövõtja ees tunnistanud a.) lepingute alusel esitatud arvete aktsepteerimisega (arveid, tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei ole tagasi lükatud), b.) kirjaliku võlatunnistusega 2.augustist 2004.a. c) 25.000.- krooni tasumisega 29.novembril 2004.a. d) tasaarvestuse avaldusega 17.detsembrist 2004.a., kus AS tunnistab oma võlga OÜ ees koos viivistega; - OÜ ei pidanud hankima Muinsuskaitsest kooskõlastust, sest see on ehitusloa osa ja selle pidi hankima töö tellija; - AS on teostatud tööd kasutusele võtnud, mida kinnitab teave internetis oleval veebilehel kostja kohta; - kõik ehitise tehnilised dokumendid on ehitamise ajal koostatud ning ehitise
omanikujärelevalve kaudu omanikule edastatud. AS ei ole millegagi tõendanud talle väidetavalt tekkinud kahju ning kuna AS ei ole ehitatud objektide omanik ei saaks talle ka OÜ tegevuse tulemusena kahju tekkida, pealegi ei saaks tehniliste dokumentidega, mille väljanõudmist AS OÜ-lt on taotlenud, kahju olemasolu ega selle suurust tõendada. Pealegi ei välistaks ehitustehniliste dokumentide puudumine AS kohustust töövõtulepingutes kokkulepitud kohustust tehtud tööde eest tasu maksta; - Ehitusseaduse § 29 lg 2 kohaselt on ehitise omanik kohustatud korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle ning sama seaduse § 30 lg 2 p 2 kohaselt on omanikujärelevalve eesmärk tagada ehitamise tehniliste dokumentide koostamine. Kuna ehitamise käigus ei esitanud omanikujärelevalve teostajale ehitajale ega tellijale ühtki teadet mittekohasest ehitamisest, siis puudub alus ja võimalus viidata mingitele minetustele töös 2 aastat hiljem peale objektide valmimist nagu AS seda teha püüab.
18.Oma vastuväidete tõendamiseks vastuhagile esitas OÜ kohtule asja tundva isiku Riho Joala ekspertarvamuse XXX asuva trepikoja ja squashiväljakute ehitustööde kohta ja taotles ka RJ ülekuulamist kohtuistungil tunnistajana. Kohtuotsuse põhjendused.
19.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad, tunnistaja ütlused, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et OÜ hagi AS vastu kuulub rahuldamisele ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel sõlmiti 2 võlaõiguslikku töövõtulepingut, teostatud tööd on üleandmis-vastuvõtmisaktidega töö tellija poolt vastu võetud, teostatud tööde eest esitatud arved on valdavas enamus tellija poolt töövõtjale tasumata ning AS on välja andnud võlatunnistuse 02.08.2004.a., milles ta tunnistab oma võlga OÜ-le summas 970.366,40 krooni ning lisaks sellele on AS 29.11.2004.a. kandnud ka hagejale üle 25.000.- krooni. Pooled vaidlevad selle üle kas AS on kohustatud välja antud võlatunnistuse alusel OÜ-le võlatunnistuses märgitud võla ja töövõtulepingutes kokkulepitud, kuid õigeaegselt tasumata jäetud lepingutasu maksmata jätmise eest viivist maksma või on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingud tühised ehitusseaduse olulise rikkumise tõttu või ei pea kostja hagejale teostatud tööde eest tasuma, sest ta on oma nõude hageja nõudega tema vastu tasaarvestanud 17.12.2004.a. tasaarvestusavalduse tegemisega summale 2.300.000.- krooni ning AS-l on õigus nõuda tagasi võlatunnistusest tuleneva õiguse põhivõla maksmise kohustumise kohta.
20.Kohus asub seisukohale, et AS poolt 02.08.2004.a. OÜ-le välja antud võlatunnistus, milles kostja tunnistab, et võlgneb hagejale 970.366,40 krooni, on deklaratiivne võlatunnistus ning VÕS § 30 ei ole käesoleval juhul vaidluse lahendamisel kohaldatav sedsusesäte. Sellele järeldusele asub kohus hinnates võlatunnistuse sisu ja ulatust. Võlatunnistuses, milles kostja oma võlga hageja ees tunnistab, viitab AS OÜ poolt talle tehtud pankrotihoiatusele 9. juulist 2004.a. Nimetatud dokumendis on OÜ välja toonud üksikasjalikult millistest lepingutest ja tasumata arvetest kostja võlg hageja ees tuleneb. Seega ei ole võlatunnistuse väljaandmise eesmärk olnud luua poolte vahel uut kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat kohustust ja seeläbi välistada võlgniku võimalikud vastuväited sellest kohustusest ning lihtsustada sellega võlgade sissenõudmist. Nii nagu märgib Riigikohus oma lahendis 3-2-1-69-06 ja nagu on kirjas ka VÕS § 30 kommentaaris 4.3. on üldjuhul deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t. võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kuna deklaratiivne võlatunnistus on aktsessoorne ehk kehtivussõltuvuses selle aluseks olevast põhikohustusest, tuleb lisaks võlatunnistuses märgitule kontrollida ka vastutuse aluste olemasolu.
21.Töövõtulepingu mõiste on sätestatud VÕS §-s 635. Selle paragrahvi 1. lõike järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et 21.07.2003.a. sõlmiti nende vahel töövõtuleping nr 0157, mille kohaselt kohustus OÜ töövõtjana teostama Tallinnas, XXX trepikoja ehitustööd ja AS kohustus tasuma teostatud tööde eest 881.000.- krooni, millele lisandub käibemaks 158.580.- krooni ja 15.12.2003.a. sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 0183, mille kohaselt kohustus OÜ töövõtjana teostama Tallinnas, XXX squashiväljakute seinte ehitustööd ja AS kohustus tasuma teostatud tööde eest 420.000.- krooni, millele lisandub käibemaks 75.600.- krooni. Hageja nõuab esitatud hagis kostja poolt lepingutes võetud kohustuste täitmist. Kohus leiab, et kostja väide nagu oleks ta 17.12.2004.a. teinud hagejale tasaarvestuse avalduse summale 2.300.000.- krooni, mille aluseks on väidetavalt OÜ poolt teostatud ebakvaliteetse töö lammutamiseks ja nõuetekohaseks ehitustööks vajalikud kulutused, on tõendamata ja paljasõnaline. Hageja vaidlustas tasaarvestuse avalduse saamise kostjalt juba kohtusse esitatud esialgses hagis. Tulenevalt asjaolust , et tasaarvestuse tegemine teisele poolele saab toimuda VÕS § 198 esimese lause kohaselt vaid teisele poolele avalduse tegemisega ning tasaarvestuse tegemise aluseks saavad olla VÕS § 197 lg 1 kohaselt vaid vastastikused samaliigilised kohustused tasaarvestuse poolte vahel, oleks tulnud AS-l kui väidetaval tasaarvestuse tegijal tõendada, et pooltel olid üksteise suhtes nõuded mida oli võimalik tasa arvestada ning, et ta ka OÜ-le tasaarvestuse avalduse tegi. Nimetatut kostja tõendanud ei ole. Seega ei saa väidetud tasaarvestuse avalduse tegemine olla aluseks põhihagi rahuldamata jätmisel.
22.Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited põhihagile nagu ei oleks hagi aluseks olevate töövõtulepingute alusel teostatud tööde kohasuse üle võimalik otsustada kuna hageja pole esitanud töövõtulepingute lisasid ja ehitise tehnilisi dokumente ning, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingud on tühised kuna ehitustööd lepingus kokkulepitud objektidel on teostatud ehitusseadust oluliselt rikkudes kuna EhS § 31 sätestab, et ehituse käigus teostatud tööd dokumenteerib ehitaja, kuid projekteerimistingimusi, ehitusluba, kasutusluba ei ole ka Tallinna Linnavalitsusele esitatud ning EhS § 34 lg 1 kohaselt keeldutakse kasutusloa väljaandmisest kui ei ole esitatud ehitise tehnilisi dokumente või need ei vasta nõuetele, pole õiged. Hageja vastuväide kostja väitele tehingute tühisusest on, et EhS § 29 lg 2 kohaselt on ehitise omanik kohustatud korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle ning sama seaduse § 30 lg 2 p 2 kohaselt on omanikujärelevalve eesmärk tagada ehitamise tehniliste dokumentide koostamine. Kuna ehitamise käigus ei esitanud omanikujärelevalve teostajale ehitajale ega tellijale ühtki teadet mittekohasest ehitamisest, siis puudub alus ja võimalus viidata mingitele minetustele töös 2 aastat hiljem peale objektide valmimist nagu AS seda teha püüab. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esiletoodud väited miks ta leiab olevat poolte vahel sõlmitud lepingud tühised, on paljasõnalised ja tõendamata ning ühtlasi ka ümber lükatud hageja poolt esitatud kasutusloaga vabaajakeskuse kasutamiseks. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et ehitise omaniku kohustusteks on EhS § 29 kohaselt tagada ehitusloa olemasolu, tagada ehitamise tehniliste dokumentide koostamise ja taotleda ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba. Seega ei saa kostja poolt esiletoodud asjaolud olla aluseks poolte vahel sõlmitud võlaõiguslike töövõtulepingute tühisuse tuvastamiseks põhjusel, et need on seadusega vastuolus olevad tehingud. Pealegi on TsÜS §-s 87 sätestatud, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
23.Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud alust keelduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostja oli poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutes tellija ja hageja töövõtja. Töövõtja tasunõue ei sõltu asjaolust, kas ta on täitnud ehitise dokumenteerimiskohustuse ja esitanud nõuetekohased dokumendid tellijale või mitte. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus ka oma lahendis nr 3-2-1-18-04. Tulenevalt . VÕS § 637 lg 3 sätestatust muutub töövõtja tasunõue tellija vastu sissenõutavaks töö valmimisest. Asjaolu, et töö on valminud on tõendatud kohtule
esitatud töö vastuvõtmise aktiga, kohtu ja menetlusosaliste poolt teostatud vaatlusega vabaajakeskuses Tallinnas, XXX, kus kohus tuvastas, et kostja poolt ehitatud trepikoda on vabaajakeskuses on kasutusse võetud, teave internetis oleval veebilehel kostja kohta ning ka Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti poolt väljaantud kasutusloaga vabaajakeskuse aadressil XXX kasutusele võtmise lubamiseks. Tööde valmidust tõendavad samuti asja tundva isiku Riho Joala ekspertarvamus XXX asuva trepikoja ja squashiväljakute ehitustööde kohta, mida kohus käsitleb ühena dokumentaalsetest tõendist, ning Riho Joala poolt tunnistajana antud .ütlused kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt ei tulene ehitusdokumentatsiooni üleandmata jätmisest kostjale mingil juhul õigust viivitada lepingujärgse tasu maksmise kohustuse täitmisega. Võlaõigusseaduse § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud Ka sellele seisukohale on asunud riigikohus oma lahendis 3-2-1-18-04.
24.Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 113 lg 1 sätestatust ning asjaolust, et kostja on viivitanud hagejale hagi aluseks oleva rahalise kohustuse täitmisega, on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivitusintressi ehk viivist. Viivisenõude esitamise aluseks on kostja poolt oma kohustuste õigeaegne täitmata jätmine. Viivise suuruse on pooled nende vahel sõlmitud töövõtulepingute p-des 6.2 kokku leppinud. Hageja on hagiavalduses ja selle täiendustes välja toonud viivitusintressi väljaarvutamise metoodika. Kuna kostja ei ole hageja poolt viivise arvestamise metoodikale vastuväiteid esitanud, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt viivis hageja kasuks tema poolt täpsustatud hagiavalduses näidatud suuruses.
25.Vastuhagis tuleb jätta rahuldamata kohtu arvates samadel põhjendustel miks kohus otsustab põhihagi rahuldada. Tulenevalt sellest, et kohtuotsuse põhjendavas osas jõudis kohus järeldusele, et AS kui töö tellija on jätnud täitmata OÜ kui töövõtja ees oma töövõtulepingutest tulenevad kohustused tasuda tehtud tööde eest ning võlgnik on selle kohta välja andnud võlausaldajale ka võlatunnistuse ning võlgnik ei ole tõendanud, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud, tuleb vastuhagi võlatunnistusega antud õiguse tagasinõudmiseks jätta rahuldamata. Kohus nõustub OÜ seisukohaga vastuhagi osas selle kohta, et vastuhagi alus ja ese välistavad teineteist. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, millele vastuhagi esitaja tugineb, võib üleandja saajalt saadu tagasi nõuda kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kuid kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Vastuhagi rahuldamine oleks võimalik eeltoodust tulenevalt vaid siis kui AS-l puuduks leping millest tulenevat tasumiskohustust saaks võlatunnistusega kinnitada. See aga tähendaks lepingute tühisuse tuvastamist, millisele alusele AS vastuhagi esitamisel ei tugine. Kohus on seisukohal, et ka AS poolt kohtule dokumentaalse tõendina esitatud ekspertarvamus, mille on koostanud riiklikult tunnustatud ekspert ÜL ning mis on koostatud XXX, Tallinnas ehitatud trepikoja ja liftišahti ehitustööde ning nende maksumuse kohta, samuti XXX trepikoja rekonstrueerimisprojekt ei tõenda asjaolu, et AS-l võlga OÜ ees ei ole või see oleks lõppenud, seega, et AS-l oleks õigus võlatunnistusega antud õigus OÜ-lt tagasi võtta. . Hagihinna määramine ja menetluskulude jaotamine poolte vahel.
26.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagihinna määramine ja sellelt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse määramine.
27.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus kehtiva TsMS §-i 123 esimesest lausest, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või avalduse esitamise aeg. OÜ tasus hagi esitamisel 10.05.2005.a. riigilõivu riigituludesse 61.000.- krooni, mis arvestades enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2 sätestatut oli hagihinna suuruses 1.500.000.krooni puhul õige riigilõivu määr hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt. Viivisenõude suurendamisel 09.02.2006.a. ja 28.03.2006.a. kokku summas 1.062.459,22 krooni ( 962.945,70+99513,52) hageja täiendavat riigilõivu ei tasunud ja kohus seda ka ei nõudnud. Kohus on seisukohal, et juhindudes TsMS § 123 ja § 133 lg 2 sätestatust oleks tulnud hagejal kõrvalnõude suurendamisel tasuda riigilõivu summalt mille võrra hageja oma nõuet kostja vastu suurendas ning mis ületas põhinõuet, seega summalt 92.092,82 krooni (1.062.459,22 /kahe avalduse alusel kokku suurendatud viivis/-970.366,40/põhinõue/) ning mis nõude suurendamise avalduste esitamise ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt on 5000.- krooni. AS tasus vastuhagi esitamisel 09.02.2006.a. riigilõivu riigituludesse 37.750.- krooni, mis arvestades alates 01.01.2006.a. kehtivat TsMS § 124 lg 1 sätestatut on hagihinna suuruses 970.366,40 krooni puhul õige riigilõivu määr vastuhagi esitamise ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt. Õigusabikulud.
28.OÜ esitas kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on ta kandnud õigusabikulusid 110.318,20 krooni. Hageja palus tema õigusabikulud jätta kostja kanda. Kostja kohtukulude nimekirja ei esitanud. Menetluskulude jaotamine.
29.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi täielikult ja jätab vastuhagi rahuldamata tuleb AS-lt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel välja mõista OÜ kasuks riigilõiv mille hageja hagi esitamisel riigituludesse tasus, s.o. 61.000.krooni. Samast seadusesättest tulenevalt tuleb AS poolt vastuhagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv summas 37.750.- krooni jätta tema enda kanda. Tuleneval asjaolust, et kohus jõudis kohtuotsuse p-s 28 järeldusele, et OÜ tasus viivisenõude suurendamisel menetluse käigus riigituludesse vähem riigilõivu 5000.- krooni võrra ja kohus hageja nõude rahuldab, mõistab kohus vähemtasutud riigilõivu 5000.- krooni välja kostjalt enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 50 lg 3 ja 60 lg 1 alusel. Tulenevalt asjaolust, et kohus kutsus 12. juunil 2006.a. XXX, Tallinnas toimunud vaatluse juurde riiklikult tunnustatud eksperdi TR ja kohtumäärusega 26.juunist 2006.aastast on eksperdile tema poolt esitatud arve alusel väljamõistetud eksperditasu 938,10 krooni ning ka sellest, et kohus hagi täielikult rahuldab, tuleb AS-lt välja mõista riigituludesse asja läbivaatamise kulu katteks kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel 938,10 krooni. Arvestades asja keerukust, selle ettevalmistamiseks ja arutamiseks kulunud aega, asjaolu, et kohus rahuldab hagi täielikult ja jätab vastuhagi rahuldamata, samuti seda, et enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel võib kohus välja mõista hagi rahuldamisel teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud kohtukulud kuni 5 % ulatuses hagi rahuldatud osast, peab kohus
põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulude katteks 110.318,20 krooni, mis on väiksem lubatud maksimaalsest 5 % määrast. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.