2-05-17345/19 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.Välja mõista OÜ-lt K. OÜ A. õigusabikulud 28 320,00 (kakskümmend kaheksa tuhat kolmsada kakskümmend) krooni OÜ A. kasuks. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. OÜ-u P. hagi OÜ A. VASTU OÜ-u P. poolt OÜ-u A. vastu esitatud hagiavaldusest nähtub, et OÜ P. ja OÜ A. sõlmisid 31. augustil 2005.a notariaalselt tõestatud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu. Pooled leppisid kokku, et ajalooline kalapüügiõigus läheb omandajale üle lepingu ärakirja kalapüügiloa andjale esitamise päevast. OÜ A. teatas 12. septembril 2005.a OÜ-le P. poolte vahel 31. augustil 2005.a sõlmitud lepingu tühistamisest, esitades selle kohta notariaalselt tõestatud avalduse. Avalduse kohaselt on lepingu tühistamise põhjuseks eksimus lepingu esemeks oleva ajaloolise püügiõiguse harilikus väärtuses, mis OÜ-u A. arvates on vähemalt 1 700 000 krooni, kuid püügiõigus võõrandati 150 000 krooni eest. OÜ P. leiab, et puudub alus poolte vahel 31. augustil 2005.a sõlmitud lepingu tühistamiseks ning palub kohtul tuvastada lepingu kehtivus. OÜ P. on seisukohal, et kui mõlemad lepingupooled on teadlikud lepingu hinnast, siis ei ole tegelikkuse fakte ega asjaolusid moonutatud ning küsimus kokkulepitud hinna suuruses ei ole eksimus tegelikus asjaolus. OÜ P. ei ole põhjustanud kostja eksimusse sattumist lepingu seisukohast oluliste asjaolude teatavaks tegemise või tegemata jätmisega. Lepingu hinnas lepiti kokku poolte vaheliste läbirääkimiste tulemusena, mille käigus kaaluti kõiki tehingus tähtsust omavaid asjaolusid. Samuti ei ole OÜ P. OÜ-t A. eksimuses hoidnud. OÜ P. palub tuvastada OÜ-u P. ja OÜ-u A. vahel 31. augustil 2005.a sõlmitud tehingu kehtivus. OÜ-u A. VASTUS HAGIAVALDUSELE OÜ A. ’i vastusest hagiavaldusele (tl 34-37) nähtub, et OÜ A. hagi ei tunnista. Ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu p.-i 4.1 kohaselt võõrandati lepingu ese 150 000 krooni eest. OÜ-u A. poolt kirjutas lepingule alla juhatuse liige A.K.. Juhatuse liige, G.G., sai lepingust teada septembri alguses 2005.a. Lepingust teadasaamise järgselt uuris ta ajaloolise püügiõiguse harilikku väärtust ning kuivõrd ilmnes, et OÜ A. ajaloolise püügiõiguse harilik väärtus on mitte väiksem kui 1 700 000 krooni, esitas ta OÜ-le P. 12.09.2005 avalduse Lepingu tühistamiseks. Lepingust teadasaamise järgselt tegi ta järelepärimise neljale Peipsi-ja Lämmi järvel kalapüügiõigust omavale ja kalapüügiga tegelevale äriühingule ja palus teatada, millise hinnaga nemad oleksid olnud nõus ostma OÜ A. ajaloolist püügiõigust seisuga 31.08.2005.a. Vastuste kohaselt oleksid nimetatud äriühingud omandanud ajaloolise püügiõiguse seisuga 31.08.2005.a hinnaga vahemikus 3-5 miljonit krooni, s.o. 20-33 korda kallimalt kui hageja ja kostja vahelises lepingus fikseeritud müügihind. OÜ A. on seisukohal, et on asjakohatu viidata hagiavaldusele lisatud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingutele, kui püügiõiguse turuväärtust tõendavatele dokumentidele, kuna ajaloolise püügiõiguse tegelik turuhind on ilmselgelt suurem kui lepingutes näidatud hind. OÜ-l A. puudus 31.08.2005 Lepingu sõlmimisel õige ettekujutus kostjale kuuluva ajaloolise püügiõiguse harilikust väärtusest ehk turuhinnast ning selline eksimus oli oluline. TsÜS § 92 lg-st 3

grammatilisest ja süstemaatilisest ülesehitusest ei tulene, et samaaegselt peavad esinema kõik kolm tehingu tühistamise eelduseks olevat asjaolu. OÜ A. ’i täiendavast vastusest hagiavaldusele (tl 125-127; 137-139) nähtub, et OÜ A. leiab, et lisaks muudele asjaoludele on 31.08.2005 leping vastuolus heade kommetega ja tühine TsÜS § 86 alusel. OÜ-u K. ja OÜ-u A. vahel sõlmitud 19.09.2005 ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu alusel võõrandati ajalooline püügiõigus 3 500 000 krooni eest, millest 350 000 krooni on OÜ-u K. poolt OÜ-le A. tasutud. Seega kannaks OÜ A. 31.08.2005 tehingu kehtivuse tuvastamise korral kahju 3 350 000 krooni. OÜ-u K. HAGI OÜ-u A. ja OÜ P. VASTU OÜ-u K. poolt OÜ-u A. ja OÜ P. vastu esitatud hagiavaldusest nähtub (tl 64-68), et OÜ-le A. kuulusid õiguspäraselt omandatud püügivõimalused püügiks Tartu maakonnas Peipsi- ja Lämmijärvel. 31.08.2005.a sõlmiti OÜ A. ja OÜ P. vahel ajaloolise püügiõiguse võõrandamise leping, lepingu ese võõrandati 150 000 krooni eest. OÜ A. poolt kirjutas lepingule alla juhatuse liige A.K.. Teine OÜ-u A. juhatuse liige, G.G., sai lepingust teada septembri alguses 2005.a ning kuivõrd ilmnes, et OÜ A. ajaloolise püügiõiguse harilik väärtus on mitte väiksem kui 1 700 000 krooni, esitas G.G. OÜ-le P. 12.09.2005 avalduse Lepingu tühistamiseks. Pärast seda kui 31.08.2005.a leping oli tühistatud 12.09.2005.a avalduse kätteandmisega OÜ P. juhatuse liikmele B.S, sõlmiti OÜ K. ja OÜ A. vahel 19.09.2005 ajaloolise püügiõiguse võõrandamise leping 3 500 000 krooni eest. Seega on käesolevaks ajaks sõlmitud kõnesolevate püügiõiguste võõrandamiseks kaks lepingut 31.08.2005 ja 19.09.2005.a. ning esitatud müüja OÜ A. nimel avaldused ka mõlema lepingu tühistamiseks. OÜ K. leiab, et 31.08.2005 leping on tühine ja samas puudub alus OÜ K. ja OÜ A. vahel 19.09.2005 sõlmitud lepingu tühistamiseks. OÜ-u K. poolt kohtule esitatud täiendavatest seisukohtadest (tl 128-130; 134-136) nähtub, et OÜ K. ei aktsepteeri OÜ P. seisukohta sellest, et tehingu hind ega tehingu väärtus ei saa olla eksimuse objektiks olevateks asjaoludeks TsÜS mõttes. Eksimus müüdava asja tegelikus väärtuses on asjaolu, milles eksimine annab aluse tehingu tühistamiseks. Väide, et müüja peab olema teadlik eseme hinnast ega saa tühistada tehingut juhul kui ta oluliselt eksis eseme hinna ja tegeliku väärtuse suhtes, ei tulene seadusest. Lisaks muudele asjaoludele on 31.08.2005 leping vastuolus heade kommetega ja tühine TsÜS § 86 alusel. OÜ K. ja OÜ A. vahel sõlmitud 19.09.2005 ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu alusel võõrandati ajalooline püügiõigus 3 500 000 krooni eest, millest 350 000 krooni on OÜ-u K. poolt OÜ-le A. tasutud. Seega kannaks OÜ A. 31.08.2005 tehingu kehtivuse tuvastamise korral kahju 3 350 000 krooni. OÜ K. palub kohtul tuvastada OÜ-u P. ja OÜ-u A. vahel 31.08.2005.a sõlmitud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu tühisus ja tuvastada OÜ-u K. ja OÜ-u A. vahel 19.09.2005 sõlmitud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu kehtivus. OÜ-u A. VASTUS OÜ-u K. POOLT ESITATUD HAGIAVALDUSELE OÜ-u A. ’i poolt kohtule esitatud vastusest nähtub (tl 78-80), et OÜ A. tunnistab OÜ-u K. poolt esitatud hagi ning võtab hagi täielikult õigeks ja nõustub OÜ-u K. poolt toodud õigusliku põhjendusega. OÜ A. leiab, et OÜ A. ja OÜ P. vahel 31.08.2005.a sõlmitud ajalooliste püügiõiguste leping on TsÜS § 92 alusel tühine TsÜS § 84 lg 1 mõttes. OÜ A. on jätkuvalt seisukohal, et OÜ-l A. , A.K. isikus ja OÜ-l P. puudus 31.08.2005.a ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisel õige ettekujutus tegelikust asjaolust – püügiõiguse turuhinnast ning selline eksimus oli oluline. Eeltoodust tulenevalt olid lepingu mõlemad pooled eksimuses müügilepingu olulise tingimuse – OÜ A. ajaloolise püügiõiguse hariliku väärtuse ehk turuhinna osas. Seetõttu eksisteerib ka TsÜS § 92 lg 3 p 3 sätestatud asjaolu, mille kohaselt oli OÜ A. õigustatud 31.08.2005.a lepingut eksimuse mõjul tehtud tehingut tühistama. Omakorda sellest asjaolust tulenevalt oli OÜ A. 19.09.2005 õigustatud käsutama oma püügiõigusi, sealhulgas võõrandama need 19.09.2005 lepinguga OÜ-le K. tegeliku turuhinnaga, 3,5 miljoni krooni eest. OÜ-u P. VASTUS OÜ-u K. POOLT ESITATUD HAGIAVALDUSELE Kohtule esitatud täiendavates seisukohtades (tl 123-124) märgib OÜ P, et tühistamise avalduses toodud seisukohtadel ja TsÜS § 92 lg 3 p 3 alusel ei saanud OÜ A. tehingut tühistada. TsÜS § 92

OÜ-u P. esindaja, A.K. , poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et OÜ A. ja OÜ P. sõlmisid 31.08.2005.a. lepingu ajaloolise püügiõiguse võõrandamiseks. 12.09.2005.a. esitas OÜ A. avalduse lepingu tühistamiseks, milles ta asus seisukohale, et tehing on eksimuse põhjal tehtud tehing, mis seisneb väärtuse vales hindamises. TsÜS § 92 lg 5 kohaselt ei tohi või ei või isik tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele või sisule on tehingu teinud. Ostu-müügilepingu juures on hind määrava tähtsusega. Müüja kannab hinna väärtuse määramise riisikot, kuna müüja kannab seda riisikot, siis ei saa müüja seda tehingut ka tühistada. OÜ P. ja OÜ A. leppisid omavahel hinnas kokku. OÜ P. on endiselt seisukohal, et väärtuses ei saa eksida, saab eksida ainult asjaoludes, millest tulenevalt see väärtus kujuneb. Kuivõrd tühistamisel ei olnud õiguslikku alust on 31.08.2005.a. tehing kehtiv TsÜS § 86 alusel. Nimetatud tehing ei riku objektiivses mõttes ühtegi moraalinormi. Peab rikkuma objektiivset moraalinormi, mis on kehtiv kogu ühiskonnale, mitte aga ainult seda mida peab oluliseks OÜ A. . Tehing ei ole vastuolus heade kommetega, tehing on kehtiv ja palume kohtul tuvastada tehingu kehtivus. Tehingu hinnaks oli 150 000 krooni ja OÜ P. arvas, et see hind on sel momendil igati seaduslik ja OÜ P. on siiamaani seisukohal, et see hind on hea, ja et käesoleval ajal ei ole hind oluline. Hind lepiti lihtsalt kokku nagu on ka kirjas notariaalses lepingus. Vastavalt Äriseadustikule, et kui äriühingul on kaks liiget, on nende mõlema arvamus kokku, mitte ühe arvamus. Tehing oli notariaalne ja notar selgitab põhjalikult tehingut. Notar ei saa tehingut kinnitada, kui ta on arvamusel, et see ei ole seaduslik. TsÜS § 92 lg 5 ongi erinorm, mis igal juhul keelab müüjal sellise hinna puhul tehingut tühistada. Vaidlust selle üle, et lepingud on esitatud ka püügiloa väljaandjale esitamiseks vastavatesse ametitesse pooltel ei ole. Mõlemad lepingud on esitatud. OÜ-u P. esindaja, A.K. , poolt antud seletusest nähtub, et on olemas võlaõiguslik tehing, tingimused ja asjaõiguslik tehing, omandi üleminek. Kui tehakse eksimuse avaldus, siis see on tehtud mõlema tehingu peale. Müügihind ei ole asjaõigusliku tehingu osa. Asjaõigusliku tehingu osa on omandi üle andmine. Eksimusega saab tühistada võlaõigusliku osa, aga mitte asjaõiguslikku osa, et mõlemad oleksid tühised, peab olema eksimuse samasus, see et võlaõiguslik tehing on tühine ei too kaasa automaatselt asjaõigusliku tehingu tühisust. Meiepoolne seisukoht on, et kahte tehingut tuleb eraldi võtta. Poolte vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu tühisus, ei tühista asjaõiguslikku lepingut, mis notari juures on kinnitatud. Kostja OÜ A. (pankrotis) esindaja, pankrotihaldur Ene Ahas’e, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et OÜ A. esindajatena on 3 isikut avaldanud arvamust esitatud hagi suhtes, G. G., kui endine juhatuse liige, siis A.K. juhatuse liige ja OÜ A. lepinguline esindaja adv. Teet Veer. Ta on püüdnud saada kokku OÜ A. endiste esindajatega, kuid G.G. ja Arved Soovik on haigestunud ja A.K. ei ole õnnestunud üldse kokku saada. Antud juhul on tegemist kahe juriidilise isikuga, tehingud on võrdsed, mõlemad OÜ-d on tegutsenud kalanduse sektoris ja pidid olema kursis turusituatsiooniga kalanduse sektoris. Eksimus hinnas - kuivõrd oli tegemist juriidiliste isikute vahelise tehinguga, siis kannab riisikot müüja, so. OÜ A. ja seega oleks tehing kehtiv. Leian, et OÜ A. poolt on hinna suhtes esitatud tõendeid. Kohtul tuleks arvestada kostjapoolset seisukohta ja ka kõigi varasemate esindajate seisukohta, mis on küll vastusolulised. A.K. on hagi õigeks võtnud ja teised esindajad on hagile vastu vaielnud. Mõlemad tehingud ei saa olla kehtivad. Kui kohus

TsÜS § 92 lg 1 sätestab, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 kohaselt tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Vastavalt TsÜS § 92 lõikele 3 p 1 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaoludest teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; TsÜS § 92 lõikele 3 p 2 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; TsÜS § 92 lõikele 3 p 3 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu et 31.augustil 2005.a lepingu sõlmimisel OÜ-u A. esindaja ja OÜ P esindajad oleksid olnud eksimuses müüdava asja väärtuses. OÜ-u A. ja OÜ-u P. vahel sõlmiti 31.08.2005 ajaloolise püügiõiguse võõrandamise leping (tl 9-13). Lepingu kohaselt oli lepingu esemeks võõrandajale kuuluv eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimalus (ajalooline püügiõigus) püügiks Tartu maakonnas Peipsi- ja Lämmijärvel. Ajalooline püügiõigus võõrandati 150 000 krooni eest. OÜ A. Juhatuse liige G.G. esitas 12. septembril 2005.a avalduse lepingu tühistamiseks ja 19.septembril 2005.a sõlmis G.G. OÜ-u A. esindajana ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu (tl 69-73), millega müüs ajaloolise püügiõiguse OÜ-le K. OÜ-u A. juhatuse liige A.K. esitas notarile 03.oktoobril 2005.a avalduse OÜ-u A. ja OÜ-u K. vahel 19.septembril 2005.a sõlmitud ajaloolise püügiõiguse lepingu tühistamiseks (tl 74).

Tehingu tühistamiseks peavad lisaks formaalsetele tingimustele (esmajoones avalduse esitamine) olema täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. Kostja OÜ A. on näinud tühistamise alusena oma eksimust, samas ei ole OÜ-u A. poolt välja toodud neid asjaolusid, millest lähtudes pidi OÜ P. , kui kalapüügiõiguse ostja mõistma, et OÜ A. on eksinud müügihinna määramises. Samuti ei ole kohtus leidnud tõendamist asjaolu, et OÜ P. esindaja oleks olnud eksimuses müügihinna määramisel. Müügihind loetakse sõlmituks, kui lepingu pooled on saavutanud kokkuleppe müügieseme ja müügihinna suhtes. Müügihind lepiti poolte vahel kokku. 31.08.2005a. sõlmis ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu OÜ-u A. nimel juhatuse liige A.K. ja OÜ-u P. juhatuse liige B.S.. Vastavalt OÜ-u A. põhikirjale ja registrikaardist lähtuvalt võis Osaühingut A. kõigis toimingutes esindada iga juhatuse liige üksinda. Mõlemate osaühingute, nii OÜ A. kui ka OÜ P. , näol on tegemist majandustegevuses regulaarselt tegutsevate isikutega, samuti on tegemist isikutega, kes on vastava alaga tegelenud piisavalt kaua, et omada ka vastavat kogemust. Seega OÜ-u A. väide selle kohta, et lepingu tühistamise avalduse esitamise põhjuseks oli temapoolne eksimus, kui asjaolude mittetundmine, on meelevaldne. OÜ-u A. puhul on tegemist isikuga, kellelt OÜ P. võis oodata mõistlikku käitumist ja oma ning teise poole majanduslike huvidega arvestamist. OÜ-u A. juhatuse liige A.K. võõrandas 31.08.2005 OÜ-le P. Ajaloolise püügiõiguse. (tl 9-13). 12.09.2005 esitas OÜ A. Juhatuse liige G.G. avalduse lepingu tühistamiseks (tl 14-15). 19.09.2005 sõlmis G.G. OÜ-u A. esindajana ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu (tl 69-73), millega müüs ajaloolise püügiõiguse OÜ-le K. OÜ-u A. juhatuse liige A.K. esitas notarile 03.10.2005 avalduse OÜ A. ja OÜ-u K. vahel 19.09.2005 sõlmitud ajaloolise püügiõiguse lepingu tühistamiseks (tl 74). A.K. on notarile esitatud avalduses märkinud, et juhatuse liige G.G. on võõrandanud ajaloolise püügiõiguse teadmata asjaolu, et nimetatud püügiõigus on juba võõrandatud OÜ-le P. , seega on tegemist eksimusega tegelikes asjaoludes kuivõrd omandiõigus on üle läinud juba OÜ-le P. (tl 74). Asjaolu, et üks äriühingu juhatuse liige sõlmis lepingu ja teine tühistas, näitab, et juhatuse liikmed ei olnud ettevõtte juhtimisel oma tegevust kooskõlastanud ja et äriühingul on teatuid sisemisi probleeme. Selline olukord aga ei tohi kahjustada kolmandaid isikuid, sh. OÜ P. kui ostja ei pea seetõttu sattuma ebakindlasse olukorda. Osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige vastutab oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatud kahju eest vastavalt Äriseadustikus sätestatule. Vaidlustamine peab kaitsma eksijat eksimusega kaasaskäivate halvemuste eest, kuid mitte andma talle teenimatu eelise. Kohus on seisukohal, et OÜ A. ja OÜ P. vahel 31.08.2005 sõlmitud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise lepingu näol on tegemist nn riskitehinguga, pooled on kokku leppinud riskitegurit arvestava hinna, seega langeb ära tehingu vaidlustamise õigus eksimuse tõttu TsÜS § 92 lg 5 alusel, mille kohaselt tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. OÜ A. on seisukohal, et 31.08.2005 sõlmitud ajaloolise püügiõiguse võõrandamise leping on ka heade kommete vastane TsÜS § 86 mõtte kohaselt. Samal seisukohal on ka OÜ K. TsÜS § 86 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus tehing on tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus tuleneb kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil ning neid asjaolusid tuleb hinnata kogumis Kohus on seisukohal, et antud asjas ei leidnud tuvastamist OÜ-u A. ega OÜ-u P. ebamoraalne käitumine lepingu sõlmimisel. Põhiseaduse § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest ja asjaolu, et tehingu väärtus oli teiste isikute arvates liiga madal ei ole iseenesest vastuolus heade kommetega ja ei ole seetõttu tühine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi rahuldamise tõttu kuulub OÜ-lt A. väljamõistmisele OÜ-u P. poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 60,00 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja OÜ P. ’i esindaja vandeadvokaat A.K. on esitanud kohtule õigusabikulude nõude summas 22 420,00 krooni. OÜ P. hagi OÜ A. (pankrotis) vastu lepingu kehtivuse tuvastamiseks ja OÜ K. hagi OÜ A. (pankrotis) ja OÜ P. vastu tehingu tühisuse ja lepingu kehtivuse tuvastamiseks vaatas kohus läbi ühises menetluses. OÜ P. hagi OÜ A. (pankrotis) vastu rahuldati täies ulatuses ja OÜ-u K. hagi OÜ A. (pankrotis) ja OÜ P. vastu jättis kohus täies ulatuses rahuldamata. Arvestades et OÜ-l P. oli mõlemas nõudes üks esindaja ning kohus leiab, et esitatud õigusabikulud OÜ P. esindaja A.K. ’u poolt on põhjendatud, siis lähtudes TsMS § 61 lg 1 p 2 mõistab kohus välja OÜ-lt A. ja OÜ-lt K. OÜ-u P. õigusabikulud täies ulatuses, mis tuleb jagada võrdsetes osades OÜ-u A. ja OÜ-u K. vahel. Seega kuulub OÜ-lt A. välja mõistmisele 11 210,00 krooni ja OÜ-lt K. kuuluv väljamõistmisele 11 210,00 krooni. Pankrotihaldur Ene Ahas esitas kohtuistungil OÜ-u A. kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on OÜ A. kandnud õigusabikulusid 56 640 krooni. OÜ K. esitas OÜ A. (pankrotis) ja OÜ P. vastu hagi tehingu tühisuse ja lepingu kehtivuse tuvastamiseks, mille jättis kohus rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb OÜ-lt K. välja mõista OÜ A. õigusabikulud pooles ulatuse summas 28 320 krooni. OÜ K. kohtukulud jäävad tema enda kanda.