Muud › Muud hagiasjad

loovutas hageja nõude Larinkompanii OÜ-le. Kostja sai võlateatise pretensiooni . kostja ja Larinkompanii OÜ sõlmisid lepingu . Lepingu järgi kohustus kostja igakuiselt tagastama 2 000 krooni . maksis kostja 2 000 krooni, alates sellest ajast ei kostja oma kohustusi enam täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 194 350 krooni ja 5,5 aasta intress 119 226 krooni. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja sai hageja käest hagis nimetatud rahasumma SE kuuluva maja remontimiseks. SE müüs maja ning temaga jäi kokkulepe, et ta tasub maja müügist saadud rahast hagejale võlgnetava summa. Kuna kostja vastu pikka aega ühtegi nõuet ei esitatud, siis järeldas kostja, et SE on maja müügist saadud rahast võla tagasi maksnud ja hageja on raha kätte saanud. Kostja leiab, et hagi peaks esitama SE vastu. Kohtuistung Kohtuistungil jääb hageja haginõude juurde. Kostja hagi ei tunnista. Nõue on loovutatud OÜ-le. OÜ on esitatud kostjale ka nõude loovutamise teatise. OÜ-le tasutud 2 000 krooni, maksegraafik on sõlmitud . Terve summa nõudmine on põhjendamatu. Võlgnevuse peaks tasuma SE Hageja selgituse kohaselt andis ta Oü-le lihtsalt volikirja ja võla sissenõudmiseks kõik dokumendid. Hageja jääks maksegraafiku juurde, kuid kostja ei täida maksegraafikut. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ning kostja esindaja, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt sai kostja hageja käest laenu 13 000 USD, mille kostja kohustus tagastama lõpuks koos aastaintressiga 1 450 USD (tl 4, 8). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt tuleb enne tekkinud võlasuhtele kohaldada enne selle seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool teisele poolele omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega asja, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Kostja ei eita laenu saamist, kuid kostja vastuväite kohaselt on laenu tagasimaksmiseks kohustatud SE, kellega kostja oli vastava kokuleppe sõlminud. Kohus leiab, et kostja ja SE vaheline kokkulepe ei oma käesolevas vaidlusest tähtsust. Kohtule on esitatud leping , mille kostja on omakäeliselt allkirjastanud (tl 11-12). Nimetatud lepinguga on kostja võtnud endale kohustuse saadud laen kogusummas 270 400 krooni tagastada. Kostja vastuväite kohaselt on sissenõutavaks muutunud vaidlusalune summa vaid osaliselt, kuna hageja esindaja ja kostja sõlmisid lepingu , mille kohaselt kostja tasub võlgnevuse igakuiste 2 000 krooniste osamaksetena. Kohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendatud. Kohtule on esitatud KP’le saadetud teatis selle kohta, et EK on nõude kostja vastu loovutanud OÜ-le. Teatise kohaselt võlgneb kostja uuele võlausaldajale põhisumma 169 000 krooni ja viivised seisuga summas 101 400 krooni. Kohus leiab, et käesolevaks hetkeks on sissenõutavaks muutunud 54 000 krooni ning sellest on tasutud kostja poolt 2 000 krooni.

Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjal puuduvad kohustused hageja eest. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kostja on nõude loovutamise teatise kätte saanud. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohus leiab, et nimetatud paragrahvidest tuleneb, et nõude loovutamisest ei pea küll võlgnikule teatama, kuid juhul kui võlgnikule on teade esitatud, ei või võlgnik pärast nõude loovutamist ja sellest teadasaamist täita kohustust endisele võlausaldajale. Isegi juhul kui on toimunud nõude tagasiloovutus ning sellest võlgnikku ei teavitata, ei teki võlgnikul kohustust tasuda esialgsele võlausaldajale. Kohtukulud Juhindudes alates kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu summas 7 847 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.