Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD

N-J.V esitas maakohtule 10.01.2007 hagiavalduse B.T.V vastu mittevaralise kahju 200 000 krooni väljamõistmiseks. Esitatavalt nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 10 250 krooni. Hagiga koos esitas N-J.V kohtule taotluse riigipoolse menetlusabi andmiseks menetluskulude kandmiseks riigilõivu tasumise osas.

Menetlusabi taotleja poolt 08.01.2007 kohtule esitatud majandusliku seisundi teatise kohaselt õpib hageja Tallinna Transpordikoolis 2. kursusel, saab stipendiumi 600 krooni kuus ja seoses isa surmaga igakuiselt riigilt toetust 1228 krooni, kinnisvara ega mootorsõidukit ei oma. Arstliku ekspertiisi 05.10.2006 otsuse kohaselt on hagejal tuvastatud keskmine puue, millega kaasneb töövõimetus. Hageja elukaaslase palk on 8000 krooni kuus. Hageja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta on 5850 krooni kuus.

ESIMESE ASTME KOHTU SEISUKOHT

Maakohus leidis, et taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamisele ei kuulu. Hagiavalduses esitatud õiguslikud ja faktiväited pole piisavalt veenvad menetlusabi andmiseks; ka ei ole moraalse kahju hüvitamise nõude tähtsus menetlusosalisele selleks piisav. Hagi esitaja on hagi põhistanud tervisekahjustusega, millega tekitatud varakahju nõue on selle tõendatuse korral kahju põhjustanud isiku vastu põhjendatud ja nõude esitajale olulise tähendusega. Kohtul puudub alus eeldada hagejal moraalse kahju olemasolu; hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, mis kajastaks toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid ja kostja vastutuse määra selles.

MÄÄRUSKAEBUSE VÄITED

Määruskaebuses palub N-J.V maakohtu määruse tühistada. Kohtule esitati terve rida tõendeid moraalse kahju olemasolu tõendamiseks - hagiavalduses oli muuhulgas märgitud, et hageja kui noore naise harjumuslik elurütm ja stiil olid täielikult rikutud peale avariid sattus hageja haiglasse, kus pidi operatsiooni taluma, mille käigus asetati hageja jalga raudtihvtid, millega on hageja sunnitud siiani käima, peale operatsiooni on jalale jäänud suured armid. Kuna avarii juhtus suvel, ei saanud hageja randa minna, supelda, päevitada, ei saanud sõita planeeritud puhkusereisile Jurmalasse, ta oli sunnitud 1, 5 kuud kodus istuma ja karkude abil kõndima. Peale operatsiooni olid hagejal pidevad mõtted, et ta jääb alatiseks lonkama, et jalg paraneb halvasti, et koledad armid jalal ei kao kunagi, ja et ta peab õppimiseks akadeemilist puhkust võtma. Enne juhtunut käis hageja pidevalt ujumas, kuid juhtunu tõttu oli ta sunnitud talle meeldivaks muutunud tegevusest keelduma. Hageja häbeneb siiani basseinis käia, lühikest seelikut kanda, kõrge kontsaga ilusad jalanõud on talle samuti vastunäidustatud, ta ei tohi midagi rasket kanda. Hageja tunneb siiani jalatuimust ning ei suuda kaua kompuutri ees tööd teha, mis on talle infotehnoloogia õppimiseks vajalik; kuna jalg sureb, on hagejal raske pikka aega püsti seista. Ülalnimetatu põhjal tekkis hagejal depressioon ja ta oli sunnitud pöörduma psühhiaatri poole, kus ta praegu läbib ravikuuri. Hagejal on tuvastatud keskmine puue ja 100%-line töövõime kaotus kuni 30.04.2007. Kohus on juba asja menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel asunud tõendeid sisuliselt hindama, leides, et kohtul puudub alus eeldada hagejal moraalse kahju olemasolu. Hageja on veendumusel, et vastav kohtu järeldus peab väljenduma ainult kohtuotsuses, peale kõigi tõendite analüüsimist. Hageja ei nõustu kohtu arvamusega, et hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, mis kajastaks toimunud liiklusõnnetuse asjaolusid ja kostja vastustuse määra selles. Juhindudes TsMS § 236 lg 2 palus hageja tõendite hankimiseks kohtu abi ja taotles väärteomenetluse materjalide väljanõudmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja N-J.V taotlus menetlusabi saamiseks rahuldada osaliselt. TsMS § 180 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

2(3)

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik. Lõige 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Samuti tuleb arvestada asja tähendust menetlusosalisele. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada osaliselt, kuna kaebaja ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline menetluskulusid täies ulatuses tasuma. RLS § 56 lõige 1 lisa 1 kohaselt peab hageja tasuma 200 000 kroonilt riigilõivu 10 250 krooni, mis arvestades kaebaja igakuist sissetulekut on talle liigselt koormav. Kaebaja on õpilane, kelle igakuine kindel ja püsiv sissetulek on 1828 krooni. TsMS § 181 lg-s 1 sätestatud muud eeldused menetlusabi saamiseks on ringkonnakohtu arvates täidetud ja samuti ei ole tuvastatud TsMS § 182 lg-s 2 sätestatud takistusi. Seega tuleb hagejal tasuda mittevaralise kahju nõudelt riigilõivu 1000 krooni.

Reet Allikvere kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.