AS-i SEB Pank hagi Xxxxja Xxxxvastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
132 763,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Maire Saare (e-post [email protected]) Kostja I Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx) Kostja II Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Raiko Paas (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxx ja Xxxx solidaarselt põhinõue 75 528,65 (seitsekümmend viis tuhat viissada kakskümmend kaheksa eurot ja 65 senti) eurot, intress 2 482,05 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend kaks eurot ja 5 senti) eurot ja viivis 52 596,47 (viiskümmend kaks tuhat viissada üheksakümmend kuus eurot ja 47 senti) eurot AS-i SEB Pank kasuks.
Välja mõista Xxxx ja Xxxx solidaarselt viivis põhinõude osalt 42 672 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.06.2017 kuni põhinõude tasumiseni AS-i SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt Xxxx ja Xxxx kanda.
5.Välja mõista Xxxx ja Xxxx solidaarselt menetluskulud 1 500 (üks tuhat viissada) eurot AS-i SEB Pank kasuks.
2-16-5619 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.06.04.2011 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas pank laenusaajatele laenu summas 236 000 eurot laenu tagastamise lõpptähtajaga 10.04.2012 intressimääraga kuue kuu EURIBOR + 3,100 % aastas. Laenulepingu kohast täitmist tagas kinnistule asukohaga Xxxx (reg nr xxxx) hageja kasuks seatud hüpoteek (tl 6-14).
2.12.03.2012 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx Lisa nr 1, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et intressimäär on „muutuv: 1 (ühe) kuu EURIBOR + 3,1 % aastas“ ja laenutähtpäev 10.04.2013 (tl 15-17). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõude 75 528,65 eurot, intressivõla 2 482,05 eurot, viivisevõla 48 672,75 eurot, viivise põhiosa summalt 42 672 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.04.2016 kuni põhiosa täieliku tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 65 lg 1, § 82 lg 7, § 396 lg 1.
4.Hageja märgib, et: • kostjad ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt; • hageja esitas laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks 12.08.2013 täitmisavalduse Tallinna kohtutäiturile Kairi Kumm ning palus pöörata sissenõue panditud varale; • panditud vara müüdi 07.03.2016 enampakkumisel, mille arvelt laekus 23.03.2016 laenulepingu võlgnevuse katteks 154 046,09 eurot, mille arvelt on vähendatud põhiosa võlgnevust; • kuna hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras, ei ole alust pidada seaduses sätestatud viivist ebamõistlikult suureks. Kostjate vastuväited
5.Kostjad tunnistavad hagi osaliselt ning paluvad jätta hagi rahuldamata 42 672 eurot ületavas osas.
6.Kostjad märgivad, et: • intress ja viivised on ebamõistlikult suured ja paluvad nende vähendamist arvestades kostjate ja nende perede majanduslikku olukorda; • kui võrrelda numbrit, millises suuruses on kostjad hagejalt raha saanud ja millises summas raha tagastanud, siis võlgneksid kostjad hagejale veel ainult 34 651,12 eurot. Kohtuotsuse põhjendus
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
2-16-5619
8.Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) 65 lg-st 1, mis sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
11.Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et 06.04.2011 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas pank laenusaajatele laenu summas 236 000 eurot laenu tagastamise lõpptähtajaga 10.04.2012 intressimääraga kuue kuu EURIBOR + 3,100 % aastas. Laenulepingu kohast täitmist tagas kinnistule asukohaga Xxxx (reg nr xxxx) hageja kasuks seatud hüpoteek. Vastavalt laenulepingu punktile 3.3 oli laenu kasutamise otstarbeks kodulaenust, leping nr XXXX, tulenevate nõuete tasumine (tl 6-14). 12.03.2012 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx lisa nr 1, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et intressimäär on „muutuv: 1 (ühe) kuu EURIBOR + 3,1 % aastas“ ja laenutähtpäev 10.04.2013 (tl 15-17).
12.Kostjad on esile toonud, et poolte vahel oli täiendavalt sõlmitud 02.02.2007 laenuleping nr XXXX (tl 67-72), mille alusel said kostjad hagejalt laenu 268 598 eurot ning laenuleping nr XXXX, millega refinantseeriti eelnimetatud laenu. Kostjad märgivad, et 04.01.2010 teatas hageja, et laenu põhiosa suurus oli 208 899,21 eurot, intress 8 451,87 eurot ja viivis 5 709,62 eurot (tl 73). Seega olid kostjad laenust tagastanud 59 698,79 eurot. Perioodil 06.04.201112.08.2013 oli tehtud xxxx laenuga seotud intressimakseid summas 14 538 eurot ja põhiosamakseid summas 5 664 eurot (tl 80-81). Täitemenetlusest laekus 154 046,09 eurot. Kostjad leiavad, et kostjatel on saadud laenust 268 598 eurost veel tagastamata 34 651,12 eurot (268598-59698,79-14538-5664-154046,09).
13.Kohus märgib, et laenulepingust tulenevalt oli kostjatel saadud laenu tagasimaksmise ja laenult intressi maksmise kohustus. Kohus märgib, et käesoleva hagi nõuete aluseks on 06.04.2011 laenuleping nr xxxx, mille alusel said kostjad laenu 236 000 eurot, mitte laenuleping nr XXXX, mille alusel said kostjad laenu 268 598 eurot. Lisaks on väär lahutada vastavalt kostjate arvestuskäigule laenu põhiosast tasutud intressimaksed. Intressi tuleb tasuda täiendavalt laenusummale. Kostjad ei ole tõendanud, et oleksid laenulepingu nr Xxxx alusel saadud laenust tagastanud ja tasunud intresse rohkem kui hagist ja hagile lisatud intressiarvestusest (tl 19-27) nähtub. Kostjad olid kohustatud tasuma intressi vastavalt laenulepingus nr Xxxx (tl 6) ja selle Lisas nr 1 (tl 15) sätestatud määrale igakuiselt. Puudub alus lepingus kokku lepitud intressi vähendamiseks. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 75 528,65 eurot ja intressinõue summas 2 482,05 eurot on põhjendatud ja tõendatud.
2-16-5619
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Enne 15.04.2013 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud protsent seitse protsenti aastas.
15.Laenulepingu punkti 15.5 kohaselt kui laenusaaja ei teinud laenu tagasimakseid või muid makseid (v.a intressi ja viivise maksed) tähtaegselt, oli pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist. Viivise määraks oli lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui seadusjärgne viivisemäär oli kõrgem lepinguga ettenähtud intressimäärast, oli viivise määraks seadusjärgne viivisemäär. Viivist arvutati tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algas makse tegemiseks ettenähtud tähtpäevale järgneval päeval ja lõppes tähtaegselt tegemata makse tegemise tasumisele eelnenud päeval (tl 8). Hageja on arvestanud viivist seadusjärgse viivisemäära alusel alates 20.04.2012 kuni 07.04.2016 summas 48 672,98 eurot (tl 18). Kohus leiab, et hageja oli õigustatud arvestama viivist ning kostjad pidid sellega laenukohustuste nõuetekohaselt täitmata jätmisel arvestama.
16.Kostjad on palunud viiviseid vähendada tulenevalt kostjate majanduslikust olukorrast. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
17.Kohus leiab, et puudub alus viiviste vähendamiseks. Kostjad ei ole millegagi tõendanud ega täpsemalt esile toonud, milles seisneb kostjate majanduslik olukord, mis õigustaks viiviste vähendamist. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgse viivisemäära alusel ning puudub alus pidada viiviseid ebamõistlikult suureks. Samuti ei küsi hageja viiviseid üle põhinõude summa. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja viivisenõue põhjendatud.
18.Hageja on lisaks palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis edasiulatuvalt põhiosa summalt 42 672 eurolt alates 08.04.2016 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
19.Ajavahemikul 08.04.2016-30.06.2016 oli vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 94 lg-le 1 seadusjärgne viivisemäär 8,05% aastas ja alates 01.07.2016 on seadusjärgne viivisemäär olnud 8,00% aastas. Alates 08.04.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 01.06.2017 on 419 päeva, mistõttu lisandub viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 3 923,72 eurot, so 8,05/365/100x42672x84+8/365/100x42672x335.
20.Seega kuulub kostjatelt solidaarselt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 52 596,47 eurot, so 48 672,75+3 923,72 ning edasi viivis põhinõude osalt 42 672 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.06.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõude 75 528,65 eurot, intressid 2 482,05 eurot, viivised 52 596,47 eurot ja viivise
2-16-5619 põhinõude osalt 42 672 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.06.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
24.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu 1 500 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub toimikust (tl 28). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.