kostja OÜ seaduslik esindaja HA, lepinguline esindaja RV
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt 85 750,60 (kaheksakümmend viis tuhat seitsesada viiskümmend krooni ja 60 senti) krooni AS kasuks.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista OÜ-lt kohtukulu 5500 (viis tuhat viissada) krooni AS kasuks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja aktsepteeris hageja poolt tehtud hinnapakkumise lamineeritud klaasi ostmiseks kostja mõõtude järgi. Kostja tasus hagejale ettemaksuna 50% tellimuse summast s.o 76 700 krooni. Ülejäänud summa pidi kostja tasuma kauba kättesaamisel.
2.Hageja on kostjale kauba üle andnud, kuid kostja on jätnud tasumata 76 700 krooni põhjendades mittetasumist majanduslike raskustega st, et ei ole saanud kliendilt kauba eest raha. Kauba järel käis kostja esindaja, kes pärast kauba kättesaamist lahkus enne kui allkirjastas saatelehe kontoris. Hageja saatis kostjale arve/saatelehe. Kostja ei ole esitanud pretensioone kauba puudumise kohta. Hageja on kostja seaduslikule esindajale saatnud meiliga meeldetuletusi ja pretensioone võla tasumiseks, kostja seaduslik esindaja ei eitanud võla olemasolu, vaid palus maksepikendust (tl 34-35).
3.Hageja selgitab, et ta müüb klaasi vastavalt tellija poolt antud mõõtudes. Tegemist on individuaaltellimusega. Kuna kostja soovis saada karastatud lamineeritud klaasi, siis hageja pidi kostja tellimuse täitmiseks laskma klaasi karastada teises ettevõttes, mille kinnituseks on esitatud arved (tl 56-58).
4.Kostjalt võla sissenõudmiseks on hageja pidanud kasutama OÜ teenuseid, mille eest tuli hagejal tasuda teenuse eest 9050,60 krooni. Juhul kui kostja oleks oma kohustused täitnud nõuetekohaselt ei oleks hageja pidanud tegema lisakulutusi. Seega tekkis hagejal kahju eelmärgitud suures summas, mille välja mõistmist hageja palub juhindudes VÕS § 115 lg-st 1.
5.Hageja palub juhindudes VÕS §-dest 208 lg 1, 115 lg 1 ja 127 lg 1 välja mõista põhivõla 76 700 krooni, kahju 9050 krooni ning menetluskulud sh hagi esitamisel tasutud riigilõivu 5500 krooni. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja ei vaidle, et ta tellis hagejalt karastatud lamineeritud klaasi tema poolt antud konkreetsetes mõõtudes. Klaasi kasutas kostja mööbli valmistamiseks. Kostja tasus ettemaksuna 50 % hinnast. Kostja selgitab, et tellimuse täitmise tähtaeg oli , kuid see hilines ja ta sai osaliselt tellimuse kätte . Puudus tellimuse kalleim osa, mis on märgitud saatelehel positsiooni all maksumusega 83 308,21 krooni. Kostja ei vaidle vastu, et talle esitati saateleht, kuid ta keeldus sellele alla kirjutamast, kuna osa kaupa ei antud talle üle. Kuna viivitus kestis ligi aasta, siis kostja kaotas huvi kauba vastu.
7.Kostja jättis osaliselt tasumata summas 76 700 krooni. Kostja leiab, et ta võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuna hageja jättis osa tellimusest täitmata, seega rikkus VÕS § 217 lg 1 kohustust anda kokkulepitud koguses kaup üle. Kuna hageja müüjana rikkus olulist lepingutingimust, siis kostja õiguskaitsevahendina alandas kooskõlas VÕS § 112 lg-e 1 lepingu hinda asja väärtuse võrra. 83 308, 21 krooni moodustas umbkaudu poole lepingu maksumusest. Kostja teavitas sellest hagejat suuliselt.
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja hagejalt välja mõista õigusabikulu 7080 krooni. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, ära kuulanud poolte esindajate seletused, tunnistajate ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja ostjale üle andma olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et käesolevas peatükis (s.o 11 peatükk) sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud asja tellimiseks.
11.Vaidlust ei ole selles, et kostja kinnitas tellimuse (tl 11) vastavalt hagejalt saadud hinnapakkumisele , mille kohaselt ostis kostja tema poolt näidatud mõõtudes ja omadustega karastatud lamineeritud klaasi kokku 130 000 krooni (+ käibemaks) eest (tl 10). Hinnapakkumises on
2-05-729/34 märgitud valmistamise tähtajaks ca 3 nädalat ettemaksu tasumisest. Kostja on tellimiskirjas märkinud omapoolseks tähtajaks . Vaidlust ei ole, et kostja tasus ettemaksuna 50% so. 76 700 krooni.
12.Kohtuistungil leidis kostja seadusliku esindaja HA vande all antud selgitustega tõendamist, et tellitud kaubal käis järel kostja seaduslik esindaja ise. Kauba üleandmise kohta saatelehe saamiseks HA ega ka kauba järel käinud autojuht kontorisse ei läinud, samuti ei andnud nad laos ühelegi dokumendile allkirja kauba saamise kohta. Tunnistaja GV, kes on hageja juures tööl tegevdirektorina, ütluste kohaselt on tavapäraselt pärast kauba peale laadimist ja kinnituste kontrollimist kaubasaaja läinud kontorisse saadud kaupa vormistama. Vaidlusalusel korral sõideti laost ära ega mindud kontorisse. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja seadusliku esindaja seletus, et ta ei olnud vaidlusaluse tehingu ajal juhatuse liige on vastuolus äriregistri andmetega, mille kohaselt on HA ainus juhatuse liige ja ainuosanik .
13.Vaidlust ei ole selles, et hageja saatis kostjale arve/saatelehe 76 700 krooni tasumise kohta ja kostja sai selle kätte (tl 12). Kohtule esitatud arve/saatelehele kostja esindaja ei ole alla kirjutanud. Hageja ei ole toonud esile asjaolu, et ta oleks soovinud arvet saada tagasi allkirjastatuna. Kohus leiab, et allkirja olemasolu arve/saatelehel ei oma vaidluses kaalukat tähendust.
14.Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti millest nähtuks, et kostja oleks esitanud pretensiooni hagejale osa kauba puudumise kohta. Kohus on seisukohal, et kostjal oli kohustus vastavalt VÕS § 217 koheselt teavitada hagejat puuduvast kaubast. Kuna poolte vahel oli vormistatud tellimus kirjalikult, siis oleks olnud kohane esitada pretensioon ka samas vormis st kirjalikult. Kauba puudumise kohta oleks saanud teha kostja märke arve/saatelehele ja tagastada see hagejale. Kostja seadusliku esindaja selgitused ei olnud veenvad miks ei esitatud hagejale vastavasisulist pretensiooni. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt kauba puudumise kohta pretensiooni mitteesitamine ei ole vabandatav.
15.Hageja soovides saada kauba eest maksmata tasu kätte saatis vastavasisulise elektroonilise kirja Rutt Pangale, kes oli eelnev juhatuse liige ja kontaktisik kostja juures. Hageja esitatud elektronkirjast selgub, et HA ei olnud võimalik ühendust saada ning Rutt Panga palus veel veidi kannatust, kuni saavad Norrast rahad kätte (tl 34). Kohtuistungil tunnistaja väited, et on võimalik, et temale näidatud e-meil ei ole temale saadetud ja ta ei ole sellele vastanud ei ole tõsiselt võetavad. Kohtuistungil tunnistaja Rutt Panga ütlustest selgus, et nad on HA elukaaslased. Tunnistaja telefoni number on sama mis kostja telefoni number, mistõttu võtab ta kostjale saabuvad kõned vastu. Tunnistaja abistab kostja dokumentide vormistamisel. Kohus on arvamusel, et suvalised kolmandad isikud ei saanud rääkida asjast sisuliselt teadmata millest on jutt. Kostja seadusliku esindaja HA vande all antud seletuste kohaselt oli neil mööbli tellimus , mille jaoks ka klaas telliti.
16.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et samal ajaperioodil on hageja tellinud AS-st klaasi karastamise. Kohtule esitatud arvest nähtub, et tegemist on sarnaste mõõtudega (laius, pikkus, paksus) ja sarnases hulga kaubaga kui kostja tellis hagejalt (tl 56-58). Tunnistaja GV kirjeldas kohtuistungil tellimuse järgi toote valmistamise tööprotsessi, mille kohaselt toimub kõigepealt klaasi mõõtude järgi väljalõikamine, seejärel saadetakse sobivates mõõtudes klaas karastamisele teise firmasse ja seejärel nende firmas toimub edasine klaasi töötlemine. Tunnistaja selgitas, et pärast klaasi karastamist ei ole võimalik klaasi lõigata, mistõttu on iga tellimus individuaalne, mille müük teistele on välistatud. Kostja nimetatud mõõtudes klaas on AS-s
2-05-729/34 karastatud ja edastatud kostjale. Hagejal puudub võimalus eelnimetatu turustamiseks teistele, seega puudub ka huvi kauba tellijale mitte üleandmiseks. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et kostjale jäi saamata tema poolt tellitud kaup.
17.Kohus on seisukohal, et kostjal juhindudes VÕS § -st 213 tekkis ostuhinna tasumise kohustus. Kostja ei olnud õigustatud jätma tasumata saadud kauba eest. Ühepoolsed tasaarvestused on lubamatud. Tasaarvestus eeldab teise poole teavitamist. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks saatnud teate tasaarveldamise kohta. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et makstava ja väidetavalt saamata jäänud kauba väärtuse vahe on 6608,21 krooni, mida mõistlik ärimees oleks kindlasti tagasi nõudnud võttes arvesse elektronkirja sisu. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on VÕS § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
18.VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
19.Hageja on esitanud nõude 9050.60 krooni kahju hüvitamiseks, mis seisneb OÜ-le makstud teenustasus. Kostja ei ole eelnimetatud kahju suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohtuistungil leidis tõendamist kostja seadusliku esindaja Heiki Atso vande all antud selgitustega, et kostja sai OÜ-lt kirjalikke pretensioone, kuid seaduslik esindaja ei tea ega mäleta kas nendele vastati või ei. Tema ei tegelenud dokumentidega. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja rikkudes lepingut st jättes rahalise kohustuse täitmata, mille täitmise tähtpäev oli saabunud, seega muutunud sissenõutavaks ja kuna kostja rikkumine ei ole vabandatav, siis kohus leiab, et kostja on oma käitumisega põhjustanud hagejale kahju, mis seisneb vajadusest osta teenust inkasso firmalt võla sissenõudmiseks. Teenuse ostu vajaduse tingis asjaolu, et kostja ka pärast meeldetuletusi ei asunud võlga likvideerima. Kohus leiab, et viivitus võlgniku poolt ületas juba ammu mõistlikkuse piiri. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja kohtukulud so. riigilõiv, mis tuli tasuda hagi esitamisel summas 5500 krooni. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.