Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1) ........................... Kokku 552 päeva. Viivis päevas selle perioodi eest on 0,5 %-i 609 429-st on 3047,15 krooni. Kokku moodustab viivis 552 x 3047,15 = 1 682 026,80 krooni. Nimetatud viivisnõude summas esitas OÜ nõude kohtuväliselt, mille AS jättis rahuldamata. Käesoleva hagi esitamisel vähendab OÜ viivisnõuet ja arvestab seda samadel alustel kui AS nõuab seda oma klientidelt makseviivituse eest, s.o. 0,05 % päevas. Viivis 0,05% päevas selle perioodi eest 609 429-st on 304,72 krooni. Kokku moodustab viivis 552 x 304,72 = 168 205,45 krooni. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Hageja taotleb kohtult nimetatud viivissumma väljamõistmist. Hageja tõendab oma nõuet hagile lisatud kirjalike tõenditega ning hageja seadusliku esindaja seletusega kohtuistungil. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsK§ 173 lg 1 , 222 ja 193, Palus hageja esialgselt välja mõista AS-lt OÜ kasuks kohustise täitmisega viivitamise eest 168 205, 45 krooni ja kohtukulud: riigilõiv ja tasu advokaadiabi eest. Kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet ja nõuab kostjalt viiviste summas 57 609,80 krooni väljamõistmist. poolt rahalise kohustuse summas 609428,70 krooni täitmisega viivitamisel perioodil järgmine:

on

lg

kohane poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2% moodustab ühe päeva kohta 0,011%, kokku on VÕS kohane viivise protsent 0,019+0,011=0,03% ühe päeva kohta.

FAKTILISTEST ASJAOLUDEST

1.1.Hagiavalduse esimese lehekülje 2-s kuni 5-s lõigus toodu on identne tsiviilasjas nr. 22/600/02 hageja poolt esitatuga, kusjuures kostja on selles tsiviilasjas teatanud, et ta ei nõustu nimetatud väidetega ning on esitanud ka põhjendused, miks ta neile vastu vaidleb.

Kuna kõnealuses tsiviilasjas on jõustunud kohtuotsus, siis käesolevalt ei oma poolte erinevad seisukohad nimetatud asjaolude suhtes mitte mingisugust tähtsust. Seetõttu ei hakka kostja uuesti üle kordama, miks ta ei nõustu hageja poolt hagiavalduse esimesel leheküljel tooduga. 1.2.Ühtlasi ei oma eelnimetatu mittemingisugust tähtsust ka sellele, kas kostja on või ei ole kohustatud hageja poolt nõutud viiviseid maksma. 1.3.Käesolevas tsiviilasjas omab tähtsust üksnes järgnev:

PUUDUB ÕIGUSLIK ALUS VIIVISTE SELLISES ULATUSES NÕUDMISEKS

2.1.Võlaõiguse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-i 11 kohaselt – Võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuna vaidlusalune võlasuhe tuleneb Koostöölepingust, siis järelikult tuleb sellele võlasuhtele kohaldada tsiviilkoodeksit. Kuna hagiavalduse lisana esitatud Koostööleping on kohati loetamatu, siis esitame nimetatud lepingu uuesti ka kostja vastuse lisana (Lisa nr. 1). 2.2.TsK § 190 lg 1 kohaselt – Kohustiste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega), pandiga ja käendusega. Seega TsK järgi oli viivise näol tegemist leppetrahviga, mida kasutati kohustiste täitmise tagamiseks. 2.3.TsK § 191 lg 1 kohaselt – Leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustiste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega TsK järgi pidi viivis olema kindlaks määratud seaduse või lepinguga. 2.4.TsK § 192 kohaselt – Kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivis) kohta. Seega TsK järgi sai viivisekokkulepe olla kehtiv üksnes juhul, kui see oli poolte vahel kirjalikult kokku lepitud. 2.5.Hageja ja kostja ei ole ei kirjalikult ega ka mingis muus vormis leppinud kokku kostja suhtes viiviste kohaldamises. Oma hagiavalduses ei ole kostja viidanud mitte ühelegi kokkuleppele ega esitanud mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks vastupidine. See, et hageja on oma arvele omaalgatuslikult märkinud viiviseprotsendiks 0,5 ei tähenda seda, et kostjal oleks kohustus sellises suuruses viivist maksta. Hageja võib oma arvetele

viivise suuruseks märkida mis iganes numbreid, kuid õigusliku jõu omamiseks peab see olema poolte vahel kirjalikult kokkulepitud, vastasel juhul ei oma need numbrid TsK kohaselt mittemingisugust tähtsust. Kuna käesoleval juhul puudub poolte vahel kokkulepe kostja poolt viiviste maksmise kohta, siis järelikult ei ole hagejal ka mittemingisugust alust kostjalt selliste viiviste nõudmiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsK §-dest 190, 191, 192 ja TsMS §–dest 60 lg 1, 61 lg 1 ja 167 palub kostja jätta hageja hagi rahuldamata täies ulatuses. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja poolt kantud kohtukulud vastavalt kohtuistungil esitatavale kohtukulude nimekirjale. Kohus ära kuulanud poolte esindajad ja uurinud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi ei kuulu Rahuldamisele. Asjas on tõendatud, et . Tallinna Ringkonnakohtu otsusega muudeti Tallinna Linnakohtu otsust ja mõisteti välja AS-lt OÜ kasuks 609 428,70 krooni ( tl.10-13). Vaidlust ei ole asjas olnud, et poolte ,vahel oli sõlmitud koostööleping (tl. 16-21) ja nõutud tasu suuruse osas. Koostöölepingus ei ole pooled kokku leppinud viiviste osas. Hageja on ühepoolselt märkinud viiviseprotsendiks 0,5. Kuna pooltevaheliste suhete ajal kehtisid TsK sätted, siis ei olnud seaduslik ühepoolselt viivist määrata, vaid see pidi olema poolte vahel kokku lepitud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja on oma viivise nõude minetanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale enne viivisenõude esitanud. Hageja on käitunud viivisenõude esitamisel kostjale pahauskselt eirates seadusest tulenevat kohustust teostada oma õigusi heas usus. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata hagiavalduses esitatud alustel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Hagejalt tulev välja mõista kostja poolt kantud kohtukulud varem kehtinud TsMS alusel 5% hagihinnast s.o. m 8 410, 30 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsK §-dest 173 lg 1, 193 ja 222, kohus o t s u s t a s: jätta OÜ hagi AS vastu viiviste 57 609,80 krooni nõudes rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda. Välja mõista OÜ-lt õigusabikulu 8410,30 (kaheksa tuhat nelisada kolmkümmend) krooni ja 30 senti AS kasuks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Arne Kolnes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.