Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
22. veebruar 2007.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-23318
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu 39 750 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht E. xxx)
esindajad
kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, elektronpost xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2007.a
Kohtuistungil osalenud isikud
hageja xxx kostja xxx tõlgi Ilona Filippov’i juuresolekul
maksettepanekule vastuväite. 25.09.2006 esitas xxx hagiavalduse ja nõude lahendamine jätkus hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx (hageja) ja xxx (kostja) 16.06.2003 õigusabilepingu, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale õigusabiteenust tsiviilasjas nr 2/221-4189/03 (AS Akronto hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes). Poolte vahel sõlmitud leping hõlmas hageja hinnangul kostjale õigusabiteenuse osutamist nii esimese astme kohtus, ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus. Seda kinnitab kostja poolt 10.06.2003 hagejale väljastatud volikiri, mille kohaselt volitas kostja hagejat esindama teda kõigis kohtuastmeis. Hageja leiab, et tsiviilasja numbri erinevus erinevates kohtuastemetes ei tee ühest tsiviilasjast veel kolme erinevat tsiviilasja. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma tunnitasu alusel, arvestusega, et tunnitasu on 1 500 krooni. Hageja pidas töötundide arvestust ja kostjal oli õigus töötundide arvestusega tutvuda. Lepingus leppisid pooled veel kokku, et kui õigusabi osutamisega seoses on hagejal otsekulusid, lisatakse nimetatud otsekulud hageja poolt esitatavale arvele. Pooled leppisid kokku, et igakuiselt arveid ei esitata, vaid hageja esitab kostjale arve peale eelpool nimetatud tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kostja tasus hagejale ettemaksuks 6 000 krooni ning pidi enne menetluse algust tasuma veel 6 000 krooni, kuid makseraskuste tõttu palus kostja maksepikendust. Kostja tasus 6 000 alles peale kohtuotsuse jõustumist. Seega on kostja hagejale kokku tasunud 12 000 krooni. Hageja osutas kostjale tsiviilasja nr 2/221-4189/03 raames õigusabi 34,5 tundi. Vastavalt poolte vahel sõlmitud õigusabilepingule oli tunnitasu 1 500 krooni. Hageja kinnitab, et tal ei ole olnud kostjaga õigusabi eest tasumisele kuuluvate summade suuruse kohta muid kokkuleppeid. Hageja on ostutanud kostjale õigusabiteenust 51 750 krooni väärtuses. Kuna kostja on hagejale 12 000 krooni tasunud, tuleb tal hagejale tasuda veel 39 750 krooni. Hageja esitas 12.05.2006 kostjale õigusabiteenusega seotud tunnitasu arvestuse ja arve summas 39 750 krooni. Hageja väidab, et esitas kostjale arve selliselt nagu pooltevaheline leping ja kokkulepe seda ette nägid. Kostja arvet ei tasunud ega esitanud hagejale ka pretensioone seoses tasumisele kuuluva summaga, juba tasutud summaga, tunnitasu arvestusega või osutatud õigusabiteenusega. Hiljem on hageja esitanud kostjale elektronkirja teel mitmeid meeldetuletusi, kuid kostja ei ole neile reageerinud ega oma võlgnevust tasunud. Hageja on ka kostja töökohas OÜ xxx kontoris rääkinud isiklikult kostjaga võlgnevuse tasumist ning kostja on lubanud koheselt peale AS-ilt xxx kohtuotsusega väljamõistetud summade saamist võlgnevuse tasuda, kuid ei ole seda siiani teinud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 39 750 krooni ning riigilõivu summas 2 250 krooni. Kostja vastus 17.10.2006 esitas kostja hagile vastuse, milles ta hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja väidab, et ta sõlmis hagejaga 16.06.2003 õigusabilepingu, mille objektiks oli esindus tsiviilasjas nr 2/221-4189/03, see oli asja number esimeses kohtuastmes. Nimetatud leping ei hõlmanud kohtuesindust teises ega kolmandas kohtuastmes. Teises kohtuastmes oli tsiviilasja numbriks 22/802-05 ning seal esindas kostja ennast ise ning kolmandas kohtuastmes esindas kostjat vandeadvokaat Mefodi Malõšev. Seega leppisid pooled kokku, et kostjat esindatakse ainult esimese astme kohtus, teise ja kolmanda astme kohtus esindamiseks kokkulepet ei sõlmitud. Kostja märgib, et Riigikohtus ei oleks hageja saanud ka kostjat esindada, kuna seal saab esindajaks olla üksnes vandeadvokaat.
Kostja on olnud õigusabilepingu sõlmimisel ja ka pärast seda teadmises, et tema nõustamine hageja poolt läheb maksma 12 000 krooni. Kostja väidete kohaselt leppisid pooled selles kokku suuliselt. Kostja on tasunud hagejale õigusabi eest 12 000 krooni. Hageja esitas kostjale arve alles 12.05.2006, mitte enne kohtuistungit esimeses astmes. Selline tegevusetus esindaja poolt tähendab kostja arvates seda, et esindatava poolt tehtud kohtukulud jäävad sõltumata positiivsest kohtulahendist esindatava enda kanda. Kostja leiab, et hageja pidi ette nägema, et kostja kohtukulu jääb välja mõistmata ning ta oleks kostjal vastava kohustuse olemasolul enne istungit kindlasti arve esitanud. Selline tegevusetus kinnitab kostja väidet, et temaga oli kokku lepitud esindustasuks 12 000 krooni. Kostja leiab, et hageja väide kostja maksejõuetuse kohta ning kokkuleppe kohta, et arve esitatakse peale tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist, on vale. Kostja väitel ei toimunud arvete esitamist igakuiselt seetõttu, et kõnealuse tsiviilasjaga ei olnud hagejal vaja igakuiselt tegeleda. Samas ei ole pooled kokku ka leppinud, et tasumine toimub enne või pärast käsundi täitmist. Seega oleks kostja hinnangul hageja pidanud arve esitama vahetult peale teenuse osutamist või vähemalt enne viimast istungit esimese astme kohtus. Juhul, kui hageja leidis, et kostja peaks talle veel maksma, siis miks hageja ootas arve esitamisega nii kaua ja ei andnud kostjale õigeaegselt tehtud tööst aru nagu seda käsunditäitja tegema peaks. 22.01.2007 kohtule esitatud täiendava seisukoha kohaselt ei andnud hageja kostjale vastavalt lepingu p 3.1 õigeaegselt infot töötundide arvust, mis on kulutatud. Sellest tulenevalt ei saanud kostja kohtule esitada õigusabile kulunud summade kohta tõendeid ning seda ei teinud ka hageja. Hageja esindas menetluses xxx ja kostjat, kuid hageja nõuab kogu tasu kostjalt. Kostja on arvestanud tundide arvuks 15.83, jagades selle kaheks, 11 870 krooni xxx ning sama summa kostjale. Kostja leiab, et 12 000 krooni on mõistlik tasu hageja poolt tehtud töö eest ning täiendavalt nõutav summa on põhjendamatult suur. Menetluse käik 29.11.2006 istungil kohustas kohus kostja isiklikku osavõttu istungist. 22.01.2007 istungil viibisid kostja ja tema esindaja. 22.01.2007 istungil kuulati ära tunnistajad, menetlusosalised andsid seletused, põhjendasid seisukohti ja esitasid vastuväiteid vastaspoole omadele. Kohus jättis asja lõpuni arutamata kostja esindaja taotlusel ja määras uueks istungi ajaks 02.02.2007 kell 13:00. 02.02.2007 kell 12:39 esitas kostja lepinguline esindaja elektronposti vahendusel taotluse asja arutamise edasilükkamiseks seoses haigestumisega, märkides ära perearsti, kelle juures on alustatud töövõimetusleht. Kohus jättis istungi edasilükkamise taotluse rahuldamata, kuna leidis, et see ei ole põhistatud ning asja on võimalik lõpuni arutada kostja esindaja osavõtuta. 02.02.2007 istungil kohus uuris tõendeid ning kuulas ära kohtuvaidlused. 12.02.2007 esitas kostja esindaja taotluse menetluse uuendamiseks. Kostja esindaja leidis, et kui kohtul oli kahtlusi esindaja mitteilmumise põhjusena toodud asjaolude usutavuse suhtes, oli võimalik kohtul asjaolusid kontrollida perearstile helistades. Esindaja leiab, et taotlus oli põhistatud. Kuna kostja ei saanud menetlusosalisena kasutada oma õigust omada asjas esindajat, on tegemist menetlusõiguse jämeda riivega ning olulise menetlusveaga, mida on võimalik kõrvaldada uue kohtuistungi määramisega. TsMS § 437 p 1 kohaselt kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Kohus leiab, et menetluse uuendamiseks TsMS § 437 p 1 alusel alus puudub ning jätab taotluse rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 243 lg 3 on menetlusosalisel õigus osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil. Kohtusse kutsutud menetlusosalise puudumine kohtuistungilt, kus uuritakse tõendeid, ei takista tõendite uurimist,
kui kohus ei määra teisiti. Tulenevalt TsMS § 243 lg 4 kohtuistungilt, kus uuriti tõendeid, puudunud menetlusosalise taotlusel võib kohus määrata uue või täiendava tõendite uurimise, kui menetlusosaline põhistab kohtule, et ta puudus istungilt mõjuval põhjusel ning et tema puudumise tõttu on kogutud või uuritud tõendusmaterjal oluliselt puudulik. Kohus leidis 02.02.2007 istungil, et tõendite uurimine ja kohtuvaidluste ära kuulamine on kostja esindaja osavõtuta võimalik. Kostja esindaja pole osundanud asjaoludele, mille tõttu on esindaja puudumisel 02.02.2007 istungil uuritud tõendusmaterjal puudulik. Juba 29.11.2006 istungil on kostja esindaja avaldanud, et täiendavaid tõendeid kostjal esitada ei ole. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ning märkis, et kostjal oli igal ajal võimalus tunnitasu arvestusega tutvuda. Kohtule on hageja poolt esitatud tunnitasu arvestused (t lk 120124). Hageja leiab, et õigusabileping sõlmiti kõigi kolme kohtu astme ulatuses ning vaidleb vastu, et töötunnid tuleks jagada kahe esindatava vahel. Kostja jäi kirjalikult esitatud seisukoha juurde, et hagejaga sõlmiti leping, mille kohaselt 12 000 krooni maksab kostja ning 12 000 krooni xxx. Hiljem vormistati kirjalik õigusabileping. Kostja leiab, et hageja on rikkunud kirjalikku lepingut, esitades kostjale vaid ühe arve. Kostja keeldub 12.05.2006 arve nr 28 tasumisest, kuna hageja ei ole arveid esitanud õigeaegselt. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et poolte vahel on 16.06.2003 sõlmitud õigusabileping (t lk 42-43). Nimetatud lepinguga võttis hageja endale kohustuseks osutada kostjale õigusabi tsiviilasjas nr 2/2214189/03 AS xxx hagiavalduses kahjuhüvitise saamiseks. Hageja kohustus andma juriidilisi konsultatsioone ja selgitusi õiguslikes küsimustes, koostama dokumente ja nende projekte, andma dokumentides sisalduva kohta arvamusi, esindama kostjat kohtutes ja vahekohtutes, riigiasutustes, juriidiliste ja füüsiliste isikute ees (lepingu p 2.1 – 2.4). Kostja on väljastanud hagejale volikirja 10.06.2003 kehtivusega 3 aastat (t lk 48). Hageja on sõlminud lepingu füüsilisest isikust ettevõtjana, kelle tegevusalaks on õigusabi (t lk 41). VÕS § 619 lg 1 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Lepingu p 3.1 kohaselt töö arvestuse aluseks on töötund. Töötundide arvestust peab hageja, kusjuures on kostjal õigus töötundide arvestusega tutvuda. Pooled loevad teenuse osutamiseks telefonikonsultatsioone. Pooled võivad leppida kokku ka teistsuguse tasustamise korra. Lepingu p 3.2 on pooled kokku leppinud, et tunnitasu on 1 500 krooni tunnis. Lepingu 3.6 kohaselt õigusabi eest tasumine toimub arvete alusel igakuiselt juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Hageja on 16.06.2003 õigusabilepingu alusel osutatud õigusabi eest arvestanud töötunde kokku 34,5 tundi, ehk 51 750 krooni. Kuna kostja poolt on tasutud 12 000 krooni, on hageja nõue kostja vastu 39 750 krooni (t lk 45-46). Töötasu arvestuse ning arve on kostja kätte saanud (t lk 47). Vaidlus on selles, kas poolte vahel on suuline kokkulepe, et kostja tasub õigusabi teenuste osutamise eest hagejale 12 000 krooni. Kostja väite kohaselt sõlmiti suuline kokkulepe enne 16.06.2003 kirjalikku õigusabilepingut ning kostja lähtus suulisest kokkuleppest. Kostja väidab, et 1 500 krooni sätestatud tunnitasu oli hageja kaitseks juhul, kui tööd tuleb hagejal vähem teha, kui 12 000 krooni ulatuses. Nimetatud asjaolu tõendamist tõendab kostja kaudsete tõenditega: esimese astme kohtuotsusega, millega mõisteti kostja kasuks välja kohtukuluna 12 000 krooni (t lk 78-80).
Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel tuleb lähtuda poolte vahel 16.06.2003 sõlmitud õigusabilepingust ning selles sätestatud tasust. Kohus pole tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud suuline kokkulepe õigusabi tasus 12 000 krooni. Nimetatud asjaolu ei ole tõendamist leidnud ka tunnistaja Ljudmila Nikonovich’i ütlustega, kuna tema kuulis 12 000 kroonisest kokkuleppest abikaasalt (kostjalt, t lk 147). Tunnistaja xxx ütluste kohaselt kostja kirjutas lepingusse tunnitasu suuruse. Kostja pole väitnud, et tema tunnitasu summat lepingusse ei kirjutanud (t lk 145). Kostja väitis, et talle esitati allkirjastamiseks leping, kus tunnitasu lahter oli tühi (t lk 137). 22.01.2007 istungil on kostja võtnud omaks, et õigusabilepingus oli sätestatud tunni hinnaks 1 500 krooni, mis oli märgitud selleks, et kui poolte vahel lõpeb koostöö varem, saaks osutatud teenuste eest tasu välja arvutada (t lk 142). Hageja esitas kostjale arve 20.06.2003, kus õigusabi tasu on arvestatud hinnaga 1 500 krooni tund (t lk 140). Kostja pole sellele arvele vastu vaielnud, ning on selle tasunud 20.06.2003 (t lk 129). Sellest tulenevalt lähtub kohus õigusabi teenuse eest tasu väljamõistmisel 16.06.2003 õigusabilepingust ning võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu sätetest. Kostja viited hageja ja xxx vahelisele õigusabilepingule ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna vaidlus on hageja ja kostja vahelise võlasuhte üle. Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et õigusabi kulu tulnuks jagada kostja ja xxx vahel. Selline seisukoht ei tulene 16.06.2003 õigusabilepingust ega seadusest. Puudub vaidlus, et hageja esindas kostjat esimese astme kohtus (koostas vastuse hagiavaldusele ja teistele seisukohtadele/taotlustele, osales istungitel, t lk 70-77). Kohus loeb tõendatuks, et hageja osutas õigusabi kostjale ringkonnakohtus (koostas vastuse apellatsioonkaebusele ja teesid, t lk 49-59a). Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja xxx ütlustega ning kostja omaksvõtuga (t lk 142, 145). Samuti väljastati ringkonnakohtu poolt hagejale kutse ilmuda kohtuistungile (t lk 57). Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta, et 01.03.2005 jõustus kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 85 lg 1 p 7 muudatus, mille kohaselt esindaja võis kohtus olla muu isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava. Kuigi hageja ei saanud olla kohtus esindajaks, sai ta jätkuvalt täita 16.06.2003 lepingust tulenevaid kohustusi, v.a lepingu p 2.4 (esindada kostjat kohtutes). Kohus loeb tõendatuks, et hageja osutas õigusabi teenuseid kostjale ka pärast asja menetlemist ringkonnakohtus, kuna esitati kassatsioonkaebus Riigikohtule (koostas vastuse projekti kassatsioonkaebusele, mis allkirjastati vandeadvokaadi poolt, 60-69). Kostja möönis 22.01.2007 istungil, et hageja võis talle elektrooniliselt midagi saata, kuid tema kassatsioonkaebusele vastuse koostamist hagejalt ei palunud (t lk 142). Tulenevalt TsMS § 218 lg 3 hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kostja tegi menetlustoiminguid ning esitas vastuse vandeadvokaadi vahendusel, kuid see ei tähenda, et hagejal puudub õigus tasule, kui ta on tutvunud kassatsioonkaebusega ning koostanud vastuse projekti, mis allkirjastatakse ning esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadi poolt. Tulenevalt 16.06.2003 lepingu sisust, oli hageja ülesanne koostada dokumente ja nende projekte, anda konsultatsioone ja selgitusi õiguslikes küsimustes ning anda dokumentides sisalduva kohta arvamusi. Hageja sai 16.06.2003 õigusabilepingu alusel anda õigusabi ka ajal, kui kassatsioonkaebus esitati Riigikohtule. Tunnistaja Anne Jakobsoni ütluste ja kostja omaksvõtuga loeb kohus tõendatuks, et hageja andis kostja kontoris konsultatsioone 7 tundi (arvestuse p 1 ja 20, t lk 45-46, 145). Eeltooduga on tuvastatud, et õigusabileping kehtis ning hageja kohustus andma õigusabi kostjale kuni lahendi jõustumiseni AS-i xxx hagis kostja vastu kahjuhüvitise saamiseks. Puuduvad andmed selle kohta, et kostja ütles 16.06.2003 õigusabilepingu üles või võttis 10.06.2003 volituse tagasi. Sellest
tulenevalt peab kohus hageja poolt 16.06.2003 õigusabilepingu alusel arvestatud 34,5 töötundi põhjendatuks. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejal on õigus saada tasu hagiavalduses märgitud suuruses ning kas kostjal on õigus keelduda tasu maksmisest. Lepingu p 3.6 kohaselt õigusabi eest tasumine toimub esindaja poolt esitatavate arvete alusel igakuiselt juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 13 lg 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kuna pooled pole kokku leppinud, et lepingu muutmine tuleb vormistada kirjaliku kokkuleppena, on lepingu muutmine võimalik suulisel kokkuleppel. Hageja väidab, et pooled leppisid kokku, et hageja esitab kostjale arve peale tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Kostja nimetatud kokkulepet ei kinnita (t lk 138). Samuti vaidleb kostja vastu, et ta oli teadlik, et enne esimese astme kohtuistungit oli õigusabile kulutatud tundide arv 22,15 tundi (t lk 142) ning hageja ei andnud kostjale infot kulunud töötundide arvust. Harju Maakohtu (endine Tallinna Linnakohus) 28.02.2005 otsusega jäeti AS xxx hagi xxx ja xxx vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja xxx kulutused õigusabile 12 000 krooni ning need mõisteti kostja kasuks välja (t lk 80). Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2005 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning täiendavaid õigusabikulusid kostja kasuks välja ei mõistetud (t lk 98). Riigikohus määras 05.04.2006 määrusega asja mitte menetleda (t lk 97). Seega lõppes pooltevaheline 16.06.2003 õigusabileping käsundi täitmisega (kohtuotsuse jõustumisega) 05.04.2006. Pooltevaheline käitumine kinnitab hageja väidet selle kohta, et poolte vahel oli kokku lepitud 16.06.2003 õigusabilepingu p 3.6 tasu maksmises teisiti, pärast käsundi täitmist. Lepingu p 3.1 tulenevalt on kostjal õigus töötundide arvestusega tutvuda. Kostja pole väitnud, et hageja on keeldunud töötundide arvestust kostjale väljastamast. Juhul, kui kostja leiab, et hageja ei ole käsundi täitmisel tegutsenud käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1), ei ole toiminud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele või jätnud teatamata käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest (VÕS § 624 lg 1), on kostjal õigus kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Kostja on keeldunud arve summas 39 750 krooni tasumisest, kuna hageja on 16.06.2003 õigusabilepingut rikkunud ning käitunud tema suhtes pahauskselt, jättes kostja ilma kohtukulude hüvitamise võimalusest. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohustuse täitmisest keeldumine eeldab, et võlgnikul on sissenõutav nõue võlausaldaja vastu. Käesolevas menetluses pole kostja nõuet hageja vastu esitanud, mistõttu kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Samuti pole kostja teinud hagejale hinna alandamise avaldust kooskõlas VÕS § 112. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse
kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.