Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
22. veebruar 2007
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-40093
Hagi ese
AS Hansapank hagi Margo Palts’i vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja AS Hansapank (Liivalaia 8, Tallinn 15040 registrikood 10060701), esindaja Toomas Tuuling (Liivalaia 8, Tallinn 15040), kostja Margo Palts ( )
Asja läbivaatamise kuupäev
kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista Margo Palts’ilt AS Hansapank kasuks võlg summas 30218(kolmkümmend tuhat kakssada kaheksateist) krooni ja 66 senti. Välja mõista Margo Palts`ilt AS Hansapank kasuks viivis protsendina põhinõudest (26 187.- EEK) hagi esitamisest alates 28. 12. 2006 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas 0,027%). Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. AS Hansapank menetluskulu 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni (tasutud riigilõiv). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, otsuse teinud kohtule. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja AS Hansapank (edaspidi hageja) ja kostja Margo Palts (edaspidi kostja) 28.01.2006. a. laenulepingu nr 06-011674-VL (edaspidi Leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 26 187.- Eesti krooni. Lepingu punkti 7.1. järgi kohustus kostja hagejale tasuma igakuiselt intressi lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Vastavalt Lepingule on intressimäär 18% aastas. Vastavalt Lepingu punktile 7.3. kohustus kostja omama oma kontol tähtaegselt intressi tasumiseks piisavat summat. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Lepingu punkti 2.3. kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 31. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu punktis 2.4. 30.11.2009. a. Hageja saatis kostjale 21.08.2006. a. laenuvõlgnevuse tasumise kirja , kus hageja teatas, et juhul kui kostja ei tasu oma Lepingust tulenevat võlgnevust koos intressidega ja viivistega hageja määratud tähtpäevaks ( hiljemalt 05.09.2006. a.), ütleb hageja Lepingu ennetähtaegselt üles ning nõuab kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja ütles Lepingu üles ennetähtaegselt 29.09.2006. a. Lepingu ülesütlemisel tugines hageja Lepingu punktidele 13.1. ja 13.1.2. Lepingu punkti 10.1. kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra ( seadusest tulenev viivis; hetkel määr 0,027% päevas) alusel. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja Lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku (seisuga 14.11.2006. a.) 30 218,66 Eesti krooni, millest põhiosa 26 187.- Eesti krooni, intress 3 207,05 Eesti krooni, leppetrahv 296,21 Eesti krooni, lepingutasu 100.- Eesti krooni ja viivis 428,40 Eesti krooni. Hageja alustas intressi arvestamist 28.01.2006. a. ning lõpetas intressi arvestamise 29.09.2006. a. Viivist hakkas hageja arvestama 31.03.2006. a. ning lõpetas viivise arvestamise 14.11.2006. a. Leppetrahvi arvestas hageja Lepingu punkti 13.3. alusel, mis sätestab, et Lepingu hageja poolt ülesütlemisel kohustub kostja hageja nõudmisel maksma ühekordset trahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Juhul kui ilmnevad TsMS §-s 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 8 lg-st 2, § 76 lg-st 1, § 94 lg 1, §-st 100, § 101 lg 1 pdest 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg-st 1 ja § 158 lg-st 1; TsMS § 162 lg-st 1, § 363 lg 1 p-st 4, § 367, § 403 lg-st 1, § 404 lg-st 1 ja § 405 lg-st 1 taotleb hageja võlgnevus kokku summas 30 218,66 Eesti krooni väljamõistmist Margo Paltsilt. Hageja taotleb Margo Palts`ilt ASi Hansapank kasuks viivise protsendina põhinõudest (26 187.Eesti kroonilt) hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,027%) väljamõistmist. Menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 1 750.- Eesti krooni) palub hageja jätta Margo Palts`i kanda ja määrata kohtulahendis kindlaks menetlusökonoomilisel eesmärgil menetluskulude rahaline jaotus. Lahendada asi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
Kostja hagile ei vastanud.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 17. 01. 2007.a.tema elukohas elavale täisealisele isikule kättetoimetamisega. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsÜS § 5 sätestab, et tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS §-le 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on 28. 01. 2006 sõlminud laenulepingu /t.l. 6/ (edaspidi Leping), millega hageja andis kostjale laenu 26 187.00 krooni, intressiga 18 % aastas. Lepingu p. 6.1 võttis kostja endale kohustuse tagastada laen osamaksetena iga kuu 31. kuupäevaks, tagastamise lõpptähtajaga 30. 11. 2009.a. Kostja oma kohustust ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga 14. 11. 2006 põhivõlana 26 187.EEK, intressid 3207,05 EEK, leppetrahv 296,21 EEK, lepingutasu 100 .- EEK.
Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil.
VÕS § 101 lg. 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 10.1. kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra ( seadusest tulenev viivis; hetkel määr 0,027% päevas) alusel. Hagi esitamise aja seisuga on kostja võlg viivisena 428,40 EEK. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab.. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.