2-17-5338/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

10.Xxxx’ile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Xxxx esitas 04.04.2017 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik on arvel töötuna Eesti Töötukassas. Tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension, mistõttu ta ei suuda tasuda endale võetud kohustusi. Võlgnik võttis laenu selleks, et teha autoäri. See ei realiseerunud nii nagu planeeritud. Võlgnik proovis korduvalt, kuid edutult. Valeks osutusid nii partnerite valik kui ka äristrateegia. Rahaliste vahendite vähenemine oli tingitud turusituatsiooni muutumisest ja ebaausatest partneritest. Kuigi võlgnik on kaotanud töövõime, püüab ta aktiivselt tööd leida. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 10.04.2017 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Brauni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik Xxxx AS-s, igakuinselt laekuva töötasu suuruseks on 358 eurot. Võlgnikul on puue, mis on määratud otsusega nr xxxx ja tal on tuvastatud põsiv töövõimetus (otsus nr xxxx). Töövõime kaotuse ulatus on 80%, põhjuseks on üldhaigestumine. Võlgniku perekonnaseisu kohta puuduvad andmed, ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnikul puudub arvestatav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul puuub registritesse kantav vara. Võlgnik on liitnud kogumispensioniga, tema pensionikontol on 1051,368 LHV Pensionifond S osakut. Vastavalt kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 ja investeerimisfondide seaduse § 64 lg 13 ei ole pensionifondide osakule võimalik sissenõuet pöörata. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 11 510.07 euro ulatuses. Esialgse informatsiooni põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võivad võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla võlgniku poolt välja toodud asjaolud, kuid edaspidises pankrotimenetluses vajavad maksejõuetuse põhjused täiendavat analüüsi.

Ajutine pankrotihaldur tegi ettepaneku pankroti väljakuulutamise korral kohustada Xxxx’i kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub väärtust omav vara. Võlgnikul on puue, töövõime kaotuse ulatus on 80%. Võlgniku töötab. Igakuiselt laekub võlgniku kontole 358 eurot. Võlgnikul puuub registritesse kantav vara. Võlgnik on liitnud kogumispensioniga, tema pensionikontol on 1051,368 LHV Pensionifond S osakut. Vastavalt kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 ja investeerimisfondide seaduse § 64 lg 13 ei ole pensionifondide osakule võimalik sissenõuet pöörata. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 11 510.07 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Esialgse informatsiooni põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku seletuse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks äritegevuseks võetud laenud ja äritegevuse ebaõnnestumine. Tänaseks on võlgnik kaotanud töövõime. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võivad võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla võlgniku poolt välja toodud asjaolud, kuid need vajavad edaspidises pankrotimenetluses täiendavat analüüsi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab Xxxx’ile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui Xxxx soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Magnus Braun on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Xxxx’i pankrotihalduriks. Ajutine pankrotihaldur tegi ettepaneku pankroti väljakuulutamise korral kohustada Xxxx’i kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku Xxxx’i andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik