Osaühing Aktiva Finants hagi E T vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1656,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants, reg. kood 10746479 Weizenbergi 20, 10151 Tallinn, e-post [email protected] Hageja esindaja: Gerda Kabrits (lepinguline esindaja), OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost [email protected] , volikiri kd 2 lk 179 Kostja: E T, ik. Kostja esindaja: Ants Kuningas (lepinguline esindaja)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS Aktiva Finats hagi E T vastu kostja ja AS Tele2 Eesti vahel sõlmitud liitumislepingutest tuleneva võlgnevuse, leppetrahvi, võla sissenõudmiskulude ja viivise nõudes.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta kõik tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.
2.Määrata E T menetluskuludena kindlaks ja mõista Aktiva Finants OÜ-lt E T kasuks välja 1845 eurot (üks tuhat kaheksasada nelikümmend viis eurot), millest
riigilõiv 225 eurot (kakssada kakskümmend viis eurot) ja lepingulise esindaja kulu 1620 eurot (üks tuhat kuussada kakskümmend eurot).
3.Määrata, et hageja AS Aktiva Finants poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“ Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluse käik
1.OÜ Aktiva Finants esitas 16.12.2014.a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtusse võlgnik E T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. E T esitas makseettepanekule vastuväite. 09.02.2015. a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas (kd 1 tl.11). 10.02.2015.a. määrusega tegi kohus hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks kostja vastu.
2.23.02.2015 esitas OÜ Aktiva Finants hagiavalduse E Ti vastu Tele2 Eesti AS telekommunikatsiooniteenuste võlgnevuse, leppetrahvi ja võlgnevuse sissenõudmiskulude nõudes, kokku 828,48 eurot samuti sissenõutavaks muutunud viivise 753 euro ja täiendava jooksva viivise väljamõistmiseks. Tele2 Eesti AS loovutas 03.10.2014 nõude kostja vastu põhisummas 828,48 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Kostja E T vastuse kohaselt ei olnud kostjal vastuväiteid hagi menetlusse võtmise kohta. Kostja ei nõustunud üldsummaga, leides et hageja on põhivõla hulka arvestanud Aktiva Finants OÜ poolt tasutud menetluskulud õigusabi teenuste ees Julianus Inkasso OÜ-le, ehk siis sissenõudmiskulude hüvitise 415.43 senti, lisaks riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest 49.24 eurot - mis kokku moodustavad üle poole põhivõlast. Kostja arvutuste kohaselt, pärast sissenõudmiskulude hüvitamiseks ja riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse arvestatud summa lahutamist hageja poolt toodud põhivõlast (828.48 eurost), on põhivõla suurus 363.81 eurot. Sellelt summalt palus kostja kohtul ka arvestada viivise summa ja mitte sisse nõuda rohkem kui kahekordset eelpool nimetatud põhivõlga (363.81).
4.Pärnu Maakohus rahuldas 05.05.2015 otsusega esitatud hagi ja mõistis E Tilt hageja kasuks välja põhivõla 828,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 753,09 eurot ning alates hagi esitamisest lisanduvad viivised 75,39 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
5.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsiooni ja Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.12.2015.a kohtuotsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis kohustades maakohut tegema hagejale ettepaneku oma nõude suurust tõendada. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus asus seisukohale, et hagile lisatud arvete alusel ei ole selge kostjale esitatud nõude suuruse
kujunemine. Esitatud arved hageja nõuet ei tõenda. Hageja kinnitusel jättis kostja tasumata arved, mis tulenevad 24.10.2014 sõlmitud liitumislepingust, mille lisateenusena on märgitud tahvelarvuti pakkumine. Tele2 liitumislepingust nr. 10142827 (t lk 26) ei nähtu aga liitumislepingu tingimused, märgitud ei ole arvete tasumise kokkuleppeid, sh erinevate teenuste eest tasumisele kuuluvate summade suurust, ega muid lepingu alusel kostjale esitatud arvetel olevate summade kujunemise alused. Kohtule ei ole esitatud lepingu lahutamatuks osaks olevaid Tele2 teenuspaketiga liitumise tingimusi. Hagile on lisatud Tele2 teenuste kasutamise tingimused (t lk 32 pöördel – lk 39), mis on kostja poolt allkirjastamata ning käsikirjalise märkega, et nimetatud tingimused kehtisid perioodil 01.01.2006 – 2008. Samas tuleneb näiteks hageja nõue leppetrahvi tasumiseks ilmselt kostjaga 24.10.2012 sõlmitud lepingust, mille alusel kostja sai enda kasutusse tahvelarvuti. Seega ei saa kuni 2008.aastani kehtinud tingimused tõendada lepingust nr. 10142827 tulenevaid nõudeid. Nimetatud lepingu lisasid kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohus leidis, et hageja poolt seni esitatud väited ja tõendid ei ole piisavad otsustamaks hagi põhjendatuse ja nõude suuruse üle, mistõttu saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohustas maakohust tegema hagejale ettepaneku oma nõude suurust tõendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud ringkonnakohtul võimalik hinnata ka apellatsioonkaebuses viidatud lepingu tüüptingimuste kehtivust kuna maakohus jättis asjas olulised asjaolud välja selgitamata. Ringkonnakohus otsustas tsiviilasja saata maakohtule tagasi eelmenetluse läbiviimiseks. Ringkonnakohus märgib ka, et vastuses apellatsioonkaebusele viitab hageja leppetrahvi nõude õigusele seonduvalt tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamisele, ei ole esitanud tõendid Tele 2 poolt kostjale lepingu ülesütlemise tahtevavalduse esitamise kohta. Samuti ei ole hageja esitanud tõendid Tele 2 poolt kostjalt võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste kandmise kohta.
6.Pärnu Maakohtu 03.märtsi 2016. a määrusega andis kohus hagejale tähtaja hagiavalduses esitatud nõude suuruse tõendamiseks vastavalt ringkonnakohtu määruses toodud seisukohtadele ja kostjale tähtaja hagile vastamiseks (tl. 127 -128 I kd).
7.24.märtsil 2016 esitas hageja vastuse Pärnu Maakohtu määrusele ja omapoolsed täpsustused hagile Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015.a kohtuotsuses osundatut arvestades (tl.136-137 I kd) ning täpsustatud hagiavalduse 16.06.2016.a. (tl.205, I kd). Nimetatud menetlusdokumentide kohaselt tuleneb hageja nõue järgmistest hageja ja kostja E T vahel sõlmitud lepingutest: - 14.08.2006 sõlmitud liitumisleping teenuspaketiga "EXTRA200," hiljem teenuspakett "Hinnaliider 3"telefoninumbriga XXXXXXX ja - 24.10.2012 sõlmitud liitumisleping teenuspaketiga "tahvelarvuti pakkumine 34 (lisa 2)," mille alusel sai kostja endale tasuta seadme Samsung Galaxy Tab 10.1.2 P5100 telefoninumbriga XXXXXXX. Nimetatud lepingute sõlmimisel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi (üldtingimused lisatud hagimaterjalidele). Kostjaga sõlmitud lepingute alusel esitati igakuiselt kostjale arveid kasutatud teenuste eest. Hagiavalduse aluseks on kostjale esitatud järgmised tasumata arved (lisa 3): 01.12.2012 esitatud arve nr 36555240 summas 35,84 eurot; 01.01.2013 esitatud arve nr 36930417 summas 33,34 eurot; 01.02.2013 esitatud arve nr 37279230 summas 23,03 eurot; 01.03.2013 esitatud arve nr 37620148 summas 609,90 eurot; 01.04.2013 esitatud arve nr 37962670 summas 186,37 eurot. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 888,48 eurot. Viimasel esitatud arvel nr 37962670 on kostja võlgnetavaks summaks 892,31 eurot, millest on mahaarvestatud kostja poolt tehtud makse 23.09.2013 summas 60,00 eurot ja arvel nr
37279230 kajastuv viivis summas 3,83 eurot. Seega ongi kostja põhivõlgnevus 01.04.2015 seisuga hageja ees summas 828,48 eurot. Vaheotsus aegumise vastuväite lahendamiseks
8.Kostja esitas 05.04.2016. a aegumise vastuväite kõigile hageja nõuetele, mis tulenevad hageja poolt esitatud järelmaksulepingust nr 10142827, sõlmitud 23.08.2006, millest lähtuv kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt ostuhinna täieliku tasumise kohustuse tähtpäevale 15.03.2008 järgneval päeval, so 16.03.2008. ja nõuetele tähtajalisest juurdeostulepingust nr 10142827, mis sõlmiti 23.02.2006 ja mis kehtis tähtajalisena kuni 23.02.2008. (tl. tl.154-157, I kd)
9.Hageja seisukoht kostja taotluse osas kohaldada nõudele aegumist (vt. tl. 205, I kd): Vastuseks selgitas hageja , et nimetatud lepingute alusel ei ole kostjal võlgnevust hageja ees ning antud lepingud on ekslikult esialgsele hagiavaldusele lisatud. Kostjale perioodil 01.12.2012 kuni 01.04.2013 esitatud arvetel kajastuv võlgnevus tuleneb kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel 14.08.2006 ja 24.10.2012 sõlmitud liitumislepingutest. Hageja on esitanud selgituse, mille eest on arved kostjale esitatud koos hagiavalduse täiendatud terviktekstiga. Järelmaksusummad neisse arvetesse ei kuulu.
10.13.septembri 2016 a vaheotsusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse hageja nõudele aegumise kohaldamiseks ja jätkas menetlust. Vaheotsus jõustus 14.10.2016.a. Hageja nõue
11.Hageja esitas kohtule 03.03.2016 määruse vastusena täpsustused hagile koos lisadega (kd 1 t lk 136-150), kohtu määramisel on hageja on esitanud hagiavalduse täiendatud terviktekstid 16.augustil 2016 a ja 10.02.2017 ja 05.mail 2017.a.
12.Hagiavalduse täiendatud tervikteksti kohaselt on hagiavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud järgmised: Hagiavalduse aluseks on järgmised hageja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingud (lisa 1): - 14.08.2006 sõlmitud liitumisleping teenuspaketiga "EXTRA200," hiljem teenuspakett "Hinnaliider 3"telefoninumbriga XXXXXXX; - 24.10.2012 sõlmitud liitumisleping teenuspaketiga "tahvelarvuti pakkumine 34 (lisa 2)," mille alusel sai kostja endale tasuta seadme Samsung Galaxy Tab 10.1.2 P5100 telefoninumbriga XXXXXXX. Lepingute sõlmimisel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi (lisa 2). Kostjaga sõlmitud lepingute alusel esitati igakuiselt kostjale arveid kasutatud teenuste eest. Hagiavalduse aluseks on kostjale esitatud järgmised tasumata arved (lisa 3): 01.12.2012 esitatud arve nr 36555240 summas 35,84 eurot; 01.01.2012 esitatud arve nr 36930417 summas 33,34 eurot; 01.02.2013 esitatud arve nr 37279230 summas 23,03 eurot; 01.03.2013 esitatud arve nr 37620148 summas 609,90 eurot; 01.04.2013 esitatud arve nr 37962670 summas 186,37 eurot. Kokku on hagiavalduse kohaselt kostjal tasumata arveid summas 888,48 eurot. Viimasel esitatud arvel nr 37962670 on kostja võlgnetavaks summaks 892,31 eurot, millest on mahaarvestatud kostja poolt tehtud makse 23.09.2013 summas 60,00 eurot ja arvel nr 37279230 kajastuv viivis summas 3,83 eurot. Seega ongi kostja põhivõlgnevus 01.04.2015 seisuga hageja ees summas 828,48 eurot. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskontonumber ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt igakuiselt esitatud arvetel.
Kostja põhivõlgnevus summas 828,48 eurot tuleneb eelpool nimetatud arvete alusel järgmiselt: 1) 01.12.2012 esitatud arve nr 36555240 summas 35,84 eurot: - kuutasu teenuspaketi "tahvelarvuti pakkumine 34" eest summas 19,90 eurot; - kõnede eest summas 11,34 eurot; - tellitud sisuteenuste eest summas 3,00 eurot; - võlgnevuse piiranguga telefoninumbri avamine 1,60 eurot. 2) 01.01.2013 esitatud arve nr 36930417 summas 33,34 eurot: - kasutamata miinimumarve telefoninumbri XXXXXXX eest summas 1,11 eurot; - kuutasu teenuspaketi "tahvelarvuti pakkumine 34" eest summas 19,90 eurot; - kõnede eest 9,13 eurot; - tellitud sisuteenuste eest 3,20 eurot. 3) 01.02.2013 esitatud arve nr 37279230 summas 23,03 eurot: - kasutamata miinimumarve telefoninumbri XXXXXXX eest summas 3,13 eurot; - kuutasu teenuspaketi "tahvelarvuti pakkumine 34" eest summas 19,90 eurot. 4) 01.03.2013 esitatud arve nr 37620148 summas 609,90 eurot: - kuutasu teenuspaketi "tahvelarvuti pakkumine 34" eest summas 19,90 eurot; - leppetrahv tähtajalise kohustuse rikkumise eest summas 590,00 eurot. Leppetrahv summas 590,00 eurot tulenevad kostjaga 24.10.2012 sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks olevatest teenuspaketi "tahvelarvutipakkumine 34" tingimustest (lisa 4). Teenuspaketi tingimuste kohaselt kaasneb teenuspaketiga 24. kuuline tarbimiskohustus. Kostja rikkus oma 24. kuulist tarbimiskohustust, jättes arved õigeaegselt tasumata ning Tele2 Eesti Aktsiaselts oli sunnitud kostjaga sõlmitud lepingud ühepoolselt ülesütlema 28.02.2013. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral kohustus kostja tasuma leppetrahvi summas 590,00 eurot, mis on mõeldud kulutuste katteks seoses lepingu ülesütlemisega ning katmaks kostjale tasuta antud seadme maksumust (seadme väärtus on 620,00 eurot). Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles ennetähtaegselt võlgnevuse tõttu 28.02.2013. 5) 01.04.2013 esitatud arve nr 37962670 summas 186,37 eurot:- võla sissenõudmiskulud summas 186,37 eurot. Võla sissenõudmiskulud summas 186,37 eurot tulenevad Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast (lisa 5). Võlgnevuse sissenõudmiskulud sisaldavad endas järgmiseid toiminguid: - SMS-teavituste edastamine arve mittetasumise kohta teenusnumbrile; - sideteenuste osaline piiramine; - meeldetuletuskirjade edastamine; - viivise arvestuse pidamine; - tähtajaliste kohustuste üle arvestuse pidamine, tähtajalise kohustuse ülesütlemiseks; - võlanõude edastamine paberkandjal; - lepingu ülesütlemiseks vajalike toimingute teostamine; - sideteenuse osutamise piiramine täielikult; - sissenõudmismenetluse algatamine inkassoettevõttes; -arvestuse pidamine osalistest maksetest tulenevatest saldomuudatustest ning informatsiooni vahetamine võla sissenõudmist teostava inkassofirmaga; - informatsiooni edastamine ja kaasajastamine avalikes andmebaasides nõuete kohta, krediidivõimelisuse hindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 28.02.2013. Tele2 Eesti Aktsiaselts edastas enne lepingute ülesütlemist kostjale postiaadressile Kaunase pst 38-19, 50706 Tartu teatise lepingute ülesütlemise kohta (lisa 6). 15.02.2013 edastatud teatises antakse kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning hoiatatakse, et võlgnevuse likvideerimata jätmise korral öeldakse lepingud üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassoettevõttele.
Tele2 Eesti AS loovutas 03.10.2014 kostja vastase nõude põhisummas 828,48 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest (lisa 7). Vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaselti lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt arveid teenuste eest nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata põhisummalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti Aktsiaselts ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal, vaid hakkas sissenõutavaks muutunud viivis arvestama pärast lepingu lõpetamist viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast. Tele2 Eesti Aktsiaselts on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summale. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingust, mis sätestab – juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma Tele2 Eesti Aktsiaseltsile miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja esitas 16.12.2014 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-14-39013), mis anti üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses kuna võlgnik esitas vastuväite. Arvestades asjaolu, et hageja esitab samas nõudes hagiavalduse, siis tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu käsitleda TsMS § 144 kohaselt kohtuvälise kuluna ja nõuda nimetatud kulud kostjalt välja. Riigilõivu tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 49,24 eurot.
13.Hageja nõude materiaalõiguslik alus VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita
nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale lepingute sõlmimisega kohustuse Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa Tele2 Eesti Aktsiaseltsile. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 alusel nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt lepingutes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani valemi abil: võlg x viivitatud päevade arv x 0,15% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele. Viivise arvestuse algus
Viivise arvestusePõhivõlg lõpp
Viivise määr Päevade arv
Viivise summaViivise päevas summa
19.04.2013
16.12.2014
0,150
1,24
828,48
753,09
Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 753,09 eurot.
TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub viivist arvestada poolte vahel sõlmitud lepingute ja üldtingimuste kohaselt 0,15% kalendripäevas põhivõlalt. Arvestatuna ühe aasta kohta, moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 828,48 eurot x 365 päeva x 0,15% = 453,59 eurot ning mille tasumist hageja nõuab kuni summani 75,39 eurot. Hageja taotleb: - Mõista kostjalt E T hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 828,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 753,09 eurot; - Mõista kostjalt E T välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist hageja nõuab kuni summani 75,39 eurot; - Jätta menetluskulud kostja E T kanda ning mõista kostjalt välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 225,00 eurot ja hageja õigusabikulud 415,43 eurot; - Mõista kostjalt E T väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Lisad: Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja vahel sõlmitud lepingud, koopiad; kostjale esitatud arved, koopiad; teenuste kasutamise üldtingimused, koopia; teenuspaketi "tahvelarvutipakkumine 34" tingimused; Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakiri; teatis lepingute ülesütlemise kohta; teatis nõude loovutamisest; hageja esindaja haridust ja volitusi tõendavad dokumendid, koopiad; menetluskulude nimekiri koos riigilõivu tasumist tõendava maksekorraldusega ja hageja õigusabikulude arvega; Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna kohtumäärus. Kostja seisukoht
14.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb vastu kõigile hageja väidetele, seisukohtadele ja tõenditele. Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu, põhjendamata ja tõendamata (kd 1 t lk 154-162, kd 2 t lk 11-13,143-145, 182-183). Kuigi maakohus on määranud hagejale tähtaja tõendite esitamiseks, ei ole hageja vaidlusaluseid väiteid ja nõuet tähtaja jooksul tõendanud. Kostja on läbivalt seisukohal, et hageja poolt esitatud allkirjastamata dokumendid ei tõenda hageja väiteid ja neil puudub tõenduslik sisu. Hageja ei ole suutnud tõendada, missugused üldtingimused kehtisid kostjaga sõlmitud lepingute ajal. Hageja poolt esitatud teadmata päritolu ja allkirjastamata elektroonselt vormistatud kirjalikud dokumendid ei tõenda hageja väiteid. Kostja vaidleb kõigile hageja poolt esitatud dokumentidele vastu ja osundab, et hageja poolt kohtule esitatud dokumendid ei tõenda hageja nõuet.
15.Kostja vaidleb kõigile hageja arvetele kui tõenditele vastu ja selgitab, et arve on üksnes raamatupidamisdokument, mis kajastab rahalist tehingut. Arve ise kohustust ei tekita. Ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et kostja oleks midagi saanud, millest tulenevalt lasuks kostjal kohustus hagis kajastatud rahasummat maksta. Kuigi hageja väidab, et esitatud arved olevat kostjale edastatud, ei ole hageja oma väidet arvete edastamise kohta ühegi lubatud tõendiga tõendanud. Seega on hageja väide jäänud tõendamata. Juhul, kui mõni viidatud dokumentidest on isegi olnud hageja ja kostja vaheliste lepingute lisa, on tegemist dokumentidega, millega kostja ei ole tutvunud ja mis on koostatud tüüptingimustena, mille sisu kostja ei ole saanud mõjutada.
16.Kostja on esitanud kogu hagile vastuväite ja viidanud ka sellele, et hagis kajastatud arvega nõutakse hagis tegelikult leppetrahvi ja hageja õiguseellase menetluskulu. Mõlema nõude alus ja suurus ei ole tõendatud. Kostja taotleb, et kohus kohaldaks liitumislepingu lisadele, mida kostja ei ole allkirjastanud, ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste regulatsiooni ja loeks hagile lisatud ja kostja poolt allkirjastamata hagejat kahjustavad tingimused tühiseks Vaidlusalune õigussuhe tuleneb majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühingu ja tarbijast kostja vahelistest lepingutest. Hagiavaldusest ja selle lisadest, samuti ka hageja täiendavatest menetlusdokumentidest, mille lisana on esitatud Tele 2 arvelduste ja teenuste hinnakiri, ei tulene kostja kohustust maksta leppetrahvi. - kui leppetrahv ka tuleneks mistahes lepingu lisast, mida ei ole kostjale tutvustatud ja missugust kokkulepet ei ole kostja kui tarbija poolt allkirjastatud, on tegemist kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega ja sellise leppetrahvi nõue tuleb ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste tõttu lugeda tühiseks. - Hageja ei ole arvestanud, et isegi sellisel juhul, kui esineks leppetrahvi nõudeõigus, on käesoleval juhul leppetrahvi nõue esitatud peale mõistliku aja möödumist ja seega VÕS § 159 lg 2 mõttes hilinenult. Eeltoodud põhimõtte tõttu on hageja kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi. - Kostja on seisukohal, et kõik teenuselepingute eraldiseisvad lisad, mida ei ole kostjale allkirja vastu tutvustatud, kujutavad endast tüüptingimusi. Isegi juhul, kui kostja poolt sõlmitud lepingu ajal kehtisid tüüptingimused, mis sisaldasid Tele 2 õigust nõuda leppetrahvi tarbija mistahes rikkumise korral, on tegemist kostjat ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimustega. Selliseid tingimusi ei ole õigustatud tarbija vastu kasutada, sellised tingimused on tühised. Kostja taotleb, et kohus kohaldaks liitumislepingu lisadele, mida kostja ei ole allkirjastanud, ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste regulatsiooni ja loeks hagile lisatud ja kostja poolt allkirjastamata hagejat kahjustavad tingimused tühiseks. Kostja on esitanud vastuväite leppetrahvi nõudele. Kostja osundab leppetrahvi nõudeõiguse erisustele, mille kohaselt saab leppetrahvi nõuet esitada ainult juhul, kui pooled on konkreetse rikkumise puhuks leppetrahvis kokku leppinud. Kostja ei ole hagejaga sõlminud leppetrahvi kokkulepet. Tüüptingimusena kehtestatud leppetrahv on aga tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Hageja ei ole hagis ega ka hagi lisana esitatud arves kajastanud leppetrahvi nõudeõiguse alust. 01.03.2013 arve 37620148 selgituses kajastub üksnes viide leppetrahvile: „Leppetrahv (tähtajaline kohustus) 590E“, kuid esitatud ei ole ühtegi osundust leppetrahvi nõude alusele või rikkumisele. Isegi juhul, kui leppetrahvis oleks kokku lepitud, oleks nõude rahuldamisel põhjendatud vähendada leppetrahvi nullini, sest hagejal ei ole leppetrahvi ulatuses kahju tekkinud ja hageja ei ole kahju tõendanud ega põhjendanud. Eelneva tõttu oleks praegusel juhul leppetrahvinõue ka ebaproportsionaalne -
-
Kohtuotsuse põhjendused
17.Asjas on määratud kirjalik menetlus poolte taotlusel 20.aprillil 2017.a. Hageja on nõude kujunemise kohta esitanud täiendavad selgitused 05.mail 2017 a, kostja on esitanud seisukoha ja teesid 23.mail 2017.a .
18.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata kui tõendamata.
19.Hageja on esitanud nõude kostjalt põhivõlgnevuse 828,48 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 753,09 euro ja täiendava jooksva viivise nõudes, mis ühe aasta kohta moodustab summa 453,59 eurot ning mille tasumist hageja nõuab kuni summani 75,39 eurot. Hageja nõutav põhivõlgnevus koosneb kuutasudest teenuspaketi "tahvelarvuti pakkumine 34“ eest, kõnede tasudest, tellitud sisuteenuste tasudest, miinimumarvetest, võlgnevusest piiranguga telefoninumbri avamise eest, leppetrahvist tähtajalise kohustuse rikkumise eest ja võla sissenõudmiskuludest ( kd 1 hagiavalduse terviktekst t lk 174-176.)
20.VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; § 108 lg 1, 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
21.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja ja AS-i Tele2 vahel sõlmiti 14.08.2006 liitumisleping nr. 10142827 ja 24.10.2012 liitumisleping nr. 10142827.
22.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta jättis 2012 a detsembrist AS-ile Tele 2 arved tasumata. Kostja ei ole vaidlustanud Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt kostjaga sõlmitud lepingud ülesütlemist 28.02.2013 a, need asjaolud loeb kohus kostja poolt omaks võetuks.
23.Hagiavalduse lisadest nähtub, et AS Tele2 loovutas oma nõude põhisummas 828,48 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale (kd 1 tlk 21, kd 1 t lk 200). Kostja on vaidlustanud nõude loovutamise kehtivuse, seda esmakordselt 23.05.2017.a menetlusdokumendis kohtukõne teesid. Kohus jätab kostja sellekohase väite tähelepanuta, kuivõrd kostja on 20.02.2017.a esitanud taotluse asja arutamiseks kirjalikus menetluses, seda muuhulgas kuna kostja on esitanud menetluse jooksul kõik vastuväited hageja väidetele. Kostja on tulnud menetluses uue asjaolu ja väitega välja peale eelmenetluse lõpetamist ja kirjaliku menetluse määramist, samuti võib TsMS § 402 lg 2 kohaselt kohtukõnes tugineda üksnes juba sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele.
24.Kostja vaidleb vastu kõigile hageja esitatud nõuetele kuivõrd hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostja vaidleb vastu kõigile hageja esitatud nõude suurust tõendavatele tõenditele kuna need on allkirjastamata väljatrükid ja nende päritolu ega kehtivusaega ei ole hageja tõendanud.
25.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, seega hageja peab tõendama millistel tingimustel Tele2AS ja kostja lepingu sõlmisid.
26.Hageja tugineb nõue alusena kostja ja AS-i Tele2 Eesti vahel sõlmitud lepingutele: - 14.08.2006 sõlmitud liitumisleping teenuspaketiga "EXTRA200," hiljem teenuspakett "Hinnaliider 3"telefoninumbriga XXXXXXX (kd 2 t lk 86.); - 24.10.2012 sõlmitud liitumisleping teenuspaketiga "tahvelarvuti pakkumine 34 mille alusel sai kostja endale seadme Samsung Galaxy Tab 10.1.2 P5100 telefoninumbriga XXXXXXX (kd 2 t lk 88). Hageja tugineb nõude alusena ka kostjale lepingute alusel esitatud järgmistele hagiavalduse kohaselt tasumata arvetele (kd t 2 lk 90-94). 01.12.2012 esitatud arve nr 36555240 summas 35,84 eurot; 01.01.2012 esitatud arve nr 36930417 summas 33,34 eurot; 01.02.2013 esitatud arve nr 37279230 summas 23,03 eurot; 01.03.2013 esitatud arve nr 37620148 summas 609,90 eurot; 01.04.2013 esitatud arve nr 37962670 summas 186,37 eurot. Kokku on hagiavalduse kohaselt kostjal tasumata arveid summas 888,48 eurot. Hageja selgitusel on viimasel esitatud arvel nr 37962670 on kostja võlgnetavaks summaks 892,31 eurot, millest on mahaarvestatud kostja poolt tehtud makse
23.09.2013 summas 60,00 eurot ja arvel nr 37279230 kajastuv viivis summas 3,83 eurot. Seega on hageja arvutusel kostja põhivõlgnevus 01.04.2015 seisuga hageja ees summas 828,48 eurot. Hageja selgitab kostja võlgnevuse summas 828,48 eurot kujunemist järgmiselt: 1) 01.12.2012 esitatud arve nr 36555240 summas 35,84 eurot: - kuutasu teenuspaketi "tahvelarvuti pakkumine 34" eest summas 19,90 eurot; - kõnede eest summas 11,34 eurot; - tellitud sisuteenuste eest summas 3,00 eurot; - võlgnevuse piiranguga telefoninumbri avamine 1,60 eurot. 2) 01.01.2013 esitatud arve nr 36930417 summas 33,34 eurot: - kasutamata miinimumarve telefoninumbri XXXXXXX eest summas 1,11 eurot; - kuutasu teenuspaketi "tahvelarvuti pakkumine 34" eest summas 19,90 eurot; - kõnede eest 9,13 eurot; - tellitud sisuteenuste eest 3,20 eurot. 3) 01.02.2013 esitatud arve nr 37279230 summas 23,03 eurot: - kasutamata miinimumarve telefoninumbri XXXXXXX eest summas 3,13 eurot; - kuutasu teenuspaketi "tahvelarvuti pakkumine 34" eest summas 19,90 eurot. 4) 01.03.2013 esitatud arve nr 37620148 summas 609,90 eurot: - kuutasu teenuspaketi "tahvelarvuti pakkumine 34" eest summas 19,90 eurot; - leppetrahv tähtajalise kohustuse rikkumise eest summas 590,00 eurot. 5) 01.04.2013 esitatud arve nr 37962670 summas 186,37 eurot: Arvete tasumise kokkuleppe sisaldub hageja 05.05.2017 selgituse kohaselt Tele2 Eesti AS üldtingimuste (01.01.2006) p-s 7.2 "Tele2 saadab kliendile arve kas Lepingus märgitud kliendi postiaadressile paberkandjal". Kuna pooltel oli kokku lepitud, et Tele2 peab saatma kostjale arved tavapostiga, siis Tele2 esitas arved kostjale paberkandjal tavapostiga. Samuti Tele2 Eesti AS üldtingimuste (01.01.2006) p-s 7.2 kirjas, et arved saab ka kätte Tele2 iseteeninduses, ning "Arve mittekättesaamine ei vabasta klienti kohustusest arve tasuda." Sama punkt olemas ka 1.08.2011 Tele2 üldtingimustes (p 6.8), 05.04.2013 Tele2 üldtingimustes (p 6.8) ja 1.07.2013 Tele2 üldtingimustes (p 6.8) (kd 2 t lk 175-177). Hageja tugineb leppetrahvi nõude alusena kostjaga 24.10.2012 sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks olevatest teenuspaketi "tahvelarvutipakkumine 34" tingimused (t kd 1 lk 194 pöördel) Võla sissenõudmiskulud summas 186,37 eurot tulenevad hageja selgitusel Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast (kd 1 t lk 199). Viivisenõude alusena määras 0,15 % põhisummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest tugineb hageja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise Üldtingimustele (Kd 2 t lk 95-191). Miinimumarve esitamise õigus tuleneb hageja väitel liitumislepingust, mis sätestab – juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud.
27.Kohus olles tutvunud hageja esitatud tõenditega asub seisukohale, et hageja esitatud nõue on tõendamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Tõendina esitatud ja kostja poolt allkirjastatud 14.08.2006.a liitumislepingu koopiast 10142827 nähtub, et E T on liitnud paketiga Ekstra 200, muid lepingu sisu avavaid andmeid lepingust ei nähtu. Esitatud liitumislepingust 24.10.2012 a nähtub, et liituja on E T, telefoni numbriga XXXXXXX, liituva seadme mudel, pakett/teenuslahendus Tele2Era ning lisateenusena 1 tk tahvelarvuti pakkumine 34. Muid lepingu sisu avavaid andmeid nimetatud lepingust ei nähtu. Kohus märgib, ka et seadme üleandmine kostjale ei nähtu 24.10.2012 a liitumislepingust vaid
liitumislepinguga samal päeval kostjale esitatud arvest nr 4043488, nimetatud arvele hageja hagiavalduses ega teistes menetlusdokumentides viidanud ei ole ega nimetanud arvet lepingu lisana.
28.Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud lepingute sõlmimisel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid Tele2 Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimusi, lisaks 24.10.2012 a liitumislepinguga täitma valitud teenuspaketi ja lisateenuste tingimusi ning Tele 2 hinnakirja.
29.Hageja on tõenditena esitanud väljatrükid Tele 2 teenuste kasutamise üldtingimustest (nimetatud ka Üldtingimused) (kd 2 t lk 95-121 (hageja polt viimati esitatud lisad)). Samuti on hageja esitanud tõendina väljatrüki teenuspaketi „tahvelarvuti pakkumine 34“ tingimused ( kd 2 tk lk 122) ja väljaprindi Tele 2 Eesti arveldusteenuste hinnakirjast ( kd 2 t lk 123). Hagiavalduse tervikteksti lisadest puudub, kuid 24.03.2016. a hageja menetlusdokumendi lisana on esitatud teenuspaketi „Hinnaliider 3“ tingimuste väljatrükk (kd 1 t lk 139).
30.Kohus asub seisukohale, et hageja poolt tõenditena esitatud väljatrükkidel ei ole dokumentaalse tõendi kvaliteeti. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks kolm erineval ajal kehtinud versiooni Üldtingimustest, tegemist on masinakirjas väljatrükkidega, millel puuduvad dokumendi päritolu ja ehtsuse kontrollimist võimaldavad rekvisiidid. Samuti puuduvad dokumendi päritolu ja kehtivuse kontrollimist võimaldavad rekvisiidid teenuspaketi „tahvelarvuti pakkumine 34“ tingimuste väljartükil ja väljaprindil Tele 2 Eesti arveldusteenuste hinnakirjast ja teenuspaketi „Hinnaliider 3“ tingimuste väljatrükil.
31.Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, sh 09.01.2017 määruses ja 20.04.2017 määruses, et juhul kui hageja soovib kasutada nõudele lisatud väljatrükke tõenditena, peab kohtul olema võimalik tuvastada väljatrükkide või ärakirjade vastavus originaaldokumendile (üldtingimused, pakkumised, hinnakirjad). Vaatamata kohtu, sh ringkonnakohtu, juhistele ja selgitustele ei ole hageja esitanud asjas kohtule väljatrükkide algdokumente või muid andmeid, mille alusel kohtul oleks võimalik kontrollida hageja esitatud väljatrükkide algdokumente. Hageja üldsõnaline viide, mille kohaselt kõigi hageja nimetatud tingimustega ja Tele 2 hinnakirjaga on võimalik tutvuda Tele2 kodulehel internetis, infotelefonil, müügiesindustes või edasimüüjate juures ei võimalda kohtul esitatud Üldtingimuste, pakkumise, teenuspaketi tingimuste või arvelduste hinnakirja algdokumendile vastavust või kehtivuse aega kontrollida.
32.TsMS § 273 kohaselt esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana. TsMS § 273 mõtte kohaselt peab kohtul olema võimalik kontrollida kohtule esitatud ärakirja või väljatrüki algdokumenti. TsMS § 238 kohaselt saab kohus arvestada ainult tõendit, millel on asjas tähtsust, seega tõendit, mille seotust nõudega hageja ei tõenda, kohus tõendina ei arvesta. Sega ei arvesta kohus tõenditena hagiavaldusele lisatud väljatrükke Tele 2 teenuste kasutamise üldtingimustest (nimetatud ka Üldtingimused). (kd 1 t lk 33-39, 142-149, 185198, kd 2 t lk 68-80, 95-121, teenuspaketi „tahvelarvuti pakkumine 34“ tingimustest (kd 1lk 140, 198 pöördel, kd 2 tk lk 122), Tele 2 Eesti arveldusteenuste hinnakirjast (kd 1 t lk, 141,199, kd 2 t lk 123) ega „Hinnaliider 3“ tingimustest (kd 1 t lk 139).
33.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja menetluses tõendanud õigust nõuda põhivõlgnevust kostjale esitatud arvetel toodud teenuste eest, leppetrahvi ega sissenõudmiskulusid. Esitatud arved ise ei ole tõendid. Viivist saab nõuda üksnes tõendatud võlgnevuse olemasolul.
Menetluskulud - Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlus-osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita
menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. - Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kostja taotleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja õigusabikulu vastavalt § 144 p 1 kohtuväline kulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulud esitatud nimekirja kohaselt on: Kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses
1.riigilõiv apellatsioonkaebuselt
2.Maakohtu otsuse ja vaidluse materjalidega tutvumine, apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine 15.06.15 seisukohaga tutvumine
3.Vastustaja
4,0
225 € 400 €
0,5
50 €
4.Vastuse koostamine vastustaja seisukohale
0,9
90 €
Kokku menetluskulud apellatsioonimenetluses 765,00 eurot Õigusabikulud maakohtus
1.Hageja 16.06.16 hagiavalduse terviktekstiga tutvumine ja analüüs
2.Kostja 06.07.16 vastuväite koostamine hagile
0,5
50 €
2,0
200 €
18.08.16 kohtumäärusega tutvumine
0,25
25 €
13.09.16 vaheotsusega tutvumine
0,25
25 €
09.01.17
0,25
25€
0,25
25€
kohtumäärusega tutvumine
27.01.17 kohtumäärusega tutvumine
06.02 Määruskaebuse ja vastuväite koostamine menetluse juhtimisele
1,0
100€
0,25
25€
0,5
50€
2,0
200€
0,25
25€
20.04.17 Kohtumäärusega tutvumine
0,25
15€
Määruskaebuse koostamine 20.04.17
1,0
100€
Riigilõivu tasumine 20.04.17 määruskaebuselt
50€
02.05.17 kohtumäärusega tutvumine
0,25
100€
0,5
50€
2,5
250€
8.Kohtumäärusega tutvumine
9.Hageja 10.02.17 hagiavalduse täiendusega ja seisukohaga ning 15.02.17 seisukohaga tutvumine
10.Kostja 20.02.17 vastuse koostamine ja kohtusse esitamine
Kokku õigusabikulu maakohtus 1205,00 € Õigusabikulud kokku maakohtus ja apellatsioonis 1970,00 € Kohus edastas kostja menetluskulude nimekirja hagejale 23.mail 2017 a kohustades hagejat esitama seisukoht vastaspoole menetluskulude osas hiljemalt 29. mail 2017a. Hageja ei ole kohtule kostja menetluskulude suuruse osas vastuväidet esitanud. Kohus peab kostja taotlust põhjendatuks ja kostja õigusabikulu põhjendatuks ja vajalikuks Kostja lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning on kantud seoses tsiviilasjas vajalike ja mõistlike toimingutega. Kohtupraktikat arvestades on kostja lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot mõistlik ja põhjendatud. Kostja lepinguline esindaja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas kajastatud menetluskulud on kantud tsiviilasjas 2-14-39013. Kohus parandab vea kostja esindaja arvutuses (tabeli p 14.) kostja esindaja on märkinud kohtumäärusega tutvumise ajaks 0,25 tundi samas on tasu märgitud täistunni eest määras 100 eurot. Kuivõrd tavaliselt on nimekirjast lähtuvalt kostja esindajal kulunud kohtumäärusega tutvumiseks 0,25 tundi, siis leiab kohus, et kostja esindaja on eksinud toimingu tasu märkimisel ja loeb õigeks 02.05.2017 kohtumäärusega tutvumisel õigusabi kulu summas 25 eurot. Ühtlasi märgib kohus, et kostja poolt 20.04.2017 määruskaebuselt tasutud riigilõiv kuulub kostjale tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd kohus jättis määruskaebuse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle
menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile maakohtu menetluses 1080 eurot ja põhjendatud menetluskulu suurus maakohtu ja apellatsioonimenetluses kokku 1845 eurot. (summa sisaldab käibemaksu), menetluskulu summas 1845 eurot kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kostja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.