Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et põhivõla summa arvestus ei ole seaduspärane. Hageja on põhivõla hulka arvestanud Aktiva Finants OÜ poolt tasutud menetluskulud õigusabi teenuste ees Julianus Inkasso OÜ-le, ehk siis sissenõudmiskulude hüvitise 415,43 eurot. Lisaks nõutakse kostjalt riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest 49,24 eurot - mis kokku moodustavad üle poole põhivõlast. Seaduse järgi ei saa põhivõla hulka kuuluda viivised, intressid, leppetrahvid ja muud kõrvalnõuded. Hageja poolt nõutavad menetluskulud sissenõudmiskulude hüvitamiseks on ebamõistlikult ja põhjendamatult suured. Pärast sissenõudmiskulude hüvitamiseks ja riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse arvestatud summa lahutamist hageja poolt toodud põhivõlast 828,48 eurost on põhivõla suurus 363,81 eurot. Sellelt summalt palus kostja ka arvestada viivise. Maakohtu põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas 05.05.2015 otsusega hagi ja mõistis ET-lt hageja kasuks välja põhivõla 828,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 753,09 eurot ning alates hagi esitamisest lisanduvad viivised 75,39 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 14.08.2006 liitumislepingu nr 10142827, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lisaks sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 23.08.2006 järelmaksulepingu nr 10142827, 23.02.2008 juurdeostulepingu nr 10142827 ja 24.10.2012 liitumislepingu nr 10142827. Lepingutel on kostja allkirjaga kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimustega ja lepingu juurde kuuluva hinnakirjaga ning kohustub neid täitma. Samuti nähtub lepingutest, et kostja on kinnitanud järelmaksu ja juurdeostulepingute alusel üle antud kauba kättesaamist. Võlgnevuse ja selle kujunemise tõendamiseks esitas hageja AS Tele2 Eesti poolt kostjale 01.12.2012 - 01.04.2013 saadetud arved nr 3655240, 36930417, 37279230, 37620148, 37962670. Viimase arve maksetähtajaks 18.04.2013 kuulus tasumisele arve alusel 892,31 eurot, millest hageja on haginõude esitamisel maha arvestatud kostja poolt 23.09.2013 tehtud makse 60 eurot ja arvel nr 37279230 kajastuva viivise 3,83 eurot. Seega kostja põhivõlgnevus 01.04.2015 seisuga oli hageja ees 828,48 eurot. Kohus leidis, et hageja põhinõude 828,24 euro väljamõistmine on põhjendatud. Hageja selgitas, et põhivõlgnevus 828,48 eurot koosneb kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenustest 52,11 eurot, leppetrahvist 590 eurot (arve nr 37620148) ja võlgnevuse sissenõudmiskuludest 186,37 eurot (arve nr 37962670). Kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenused sisaldavad endas arvetel kajastuvaid kuumakseid, kõnesid ja tellitud sisuteenuseid jne. Leppetrahv on esitatud kostjale tähtajalise lepingu rikkumise eest. Leppetrahvi nõue tuleneb 24.10.2012 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel kostja sai endale tahvelarvuti Samsung Galaxy Tabi ja liitus pakettidega "Tele2 ERA" ja "tahvelarvuti pakkumine 34." Teenuspaketiga "tahvelarvuti pakkumine 34" liitumisel on kokku lepitud 24. kuuline tähtajaline kohustus, mille ennetähtaegsel lõpetamisel kohustus kostja tasuma Tele2 Eesti AS-ile lepingujärgse leppetrahvi 7 - 24 kuud enne tähtaja lõppu 590 eurot.

Leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Hageja võib leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist. Kohus leidis, et hageja tasutud riigilõiv ja õigusabikulud ei ole hagimaterjalides loetud põhinõude osaks. Arvel 37962670 sissenõudmiskuludest 186,37 eurot on esitatud lähtuvalt kostja ja AS Tele2 Eesti vaheliste lepingutega lepingu lahutamatuks osaks loetud arveldusteenuste hinnakirjast, samuti Tele2 Eesti AS ja kostja vahelise lepingu lisa Tele 2 Eesti Teenuste kasutamise tingimuste osast IX, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Viivist ei ole lubatud vastavalt VÕS § 113 lg 6 nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Hageja on kostjale Tele2 Eesti AS arvel 37279230 kajastuva viivise 3,83 eurot nõude põhisummast maha arvutanud. Hageja esitas nõude sissenõutavaks muutunud viiviste osas 753,09 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid lepingust tulenevalt viivisemääraga 0,15% päevas alates viimasele esitatud arvele järgnevast tähtpäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Kohtule esitatud, Tele2 Eesti AS ja kostja vahelise lepingu lisa Tele2 Eesti Teenuste kasutamise tingimuste p 7.3 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Tele2 Eesti AS poolt viivist arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevalt kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab klient. Tele2 Eesti AS ja kostja vahelise lepingu lisa Tele2 Eesti Teenuste kasutamise tingimuste p-st 9.3 tulenevalt ei katkesta ega peata lepingu ülesütlemine viiviste arvestamist tasumata summadelt ega vabasta klienti viiviste tasumise kohustusest. Kostjale saadetud arvetel on märgitud, et maksetähtaja ületamisel arvestatakse viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest. Hageja esitas viivise arvutuse alates kostjale esitatud viimase arve sissenõutavaks muutumisest, s.o viimasel arvele tähtpäevast järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani, s.o 606 päeva arvestuses 753,09 eurot. Kuna kostja ei ole esitatud arveid tasunud ega Tele2 Eesti AS-ile arvete osas tähtaegselt vastuväiteid esitanud, siis on põhjendatud viiviste väljamõistmine 753,09 eurot. Põhjendatud on hageja nõue arvestada viivist poolte vahel sõlmitud lepingu(te) ja üldtingimuste p 7.3 kohaselt 0,15% päevas põhivõlalt kuni summani 75,39 eurot. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, saata asi tagasi uueks arutamiseks maakohtule või jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid, mis on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud on jäänud välja selgitamata. Kuigi kostja on viidanud vastuväidetes hagis nõutava leppetrahvi alusetusele ja hageja poolt nõutud nõude sissenõudmise kulude põhjendamatusele, ei ole kohus viidatud asjaolusid pooltega arutanud. Hageja on kohtule esitanud hulgaliselt lepinguid, samuti dokumente, mille alusel ei ole kostja kaupa ega teenust saanud (vt hagi lisa ettemaksuarve 628691). Kohtuotsuses on aga väidetud, et kostja on kõik arved ja lepingud allkirjastanud ning kauba ja teenuse saanud. Seega on kohus ebaõigesti hinnanud tõendit ja teinud kostja suhtes üllatusliku ja põhjendamata otsuse. Hagi lisadena kajastatud lepingutest ega ka hagi sisust ei nähtu selgelt, missuguse konkreetse lepingu alusel on hageja esitanud leppetrahvi nõude ja kohtuvälise menetluskulu nõude. Hageja on

esitanud küll 2006.a sõlmitud lepingu ja hilisemad lepingud, kuid menetluses on jäetud kohaselt hindamata kostjalt nõutava kohustuse õiguslik alus ja nõude sissenõutavus. Samuti ei ole kohus arvestanud kostja võlgnevuste puudumist 2012.a lõpu seisuga esitatud arvetel ning ootamatult arvel kajastatud leppetrahvi ja väidetavate kulutuste hüvitamise nõuet. Arusaamatu ja põhjendamata tõendina on hagi lisas hageja poolt esitatud juurdeostuleping, mis on sõlmitud 23.02.2008 ja millest nähtub, et ostuhinna täieliku tasumise tähtaeg on selles lepingus kokku lepitud 15.03.2008. Seega muutus viidatud lepingust tulenev nõue sissenõutavaks alates 15.03.2008 ja sellest lepingust tulenev hagi oleks pidanud esitatama hiljemalt 14.03.2011. Juhul kui hagetav nõue tulenes kasvõi osaliselt 2006. või 2008.a lepingust, on kostjal õigus esitada aegumise vastuväide ja taotleda kohtult aegumise kohaldamist. Põhjusel, et kohtumenetluses ei ole maakohtu poolt lubatud tõendile viitavalt välja selgitatud, missugusest konkreetsest alusest tulenes hagis nõutav leppetrahvi nõue, on maakohtus jätnud nõude aluse ning piirid välja selgitamata. Leppetrahvi nõuet saab esitada ainult juhul, kui pooled on konkreetse rikkumise puhuks leppetrahvis kokku leppinud. Kostja ei ole hagejaga sõlminud leppetrahvi kokkulepet. Tüüptingimusena kehtestatud leppetrahv on aga tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Hageja selgituste kohaselt nõuab ta leppetrahvi väidetavalt 24.10.2012 sõlmitud lepingu 10142827 alusel, kuid on jätnud leppetrahvi nõudeõiguse tõendamata. Hagile tõendina lisatud üldtingimused perioodist 2006 - 2008 (käsikirjaline märge tõendil) ei tõenda poolte kokkulepet leppetrahvi nõudeõiguse kohta, sest need tingimused kehtisid enne 24.10.2012 lepingu sõlmimist. Väljatrükk Tele2 arveldusteenuste hinnakirjast, kuupäevaga 11.11.2014, ei tõenda aga kostja kohustust maksta leppetrahvi 24.10.2012 sõlmitud lepingus. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et jäi 18.12.2012 töö kaotuse tagajärjel võlgnevusse 35,84 eurot ja seejärel jäid tähtaegselt tasumata 18.01. ja ka 18.02.2013 tähtajaga arved, kõik kokku 96,04 eurot. Isegi juhul, kui pooled oleks lepingus kokku leppinud leppetrahvis, oleks makseviivituse korral hageja pigem õigustatud nõudma viivist kui leppetrahvi. Kostja palub, et juhul kui kohus tuvastab hageja õiguse leppetrahvi nõuda, vähendaks kohus leppetrahvi kohtu poolt määratava mõistliku suuruseni. Hageja on esitanud kostja vastu nõude väidetava võlgnevuse (sissenõudmiskulude) tasumiseks 186,37 eurot (arve nr 37962670). Samas ei ole hagi koosseisus esitatud ühtegi selgitust, missugused põhjendatud ja vajalikke toiminguid selliste sissenõudmiskulude aluseks tehti. Tegemist on hageja õiguseellase ja hageja vahelise tehingu kuluga, mida saab kostjalt sisse nõuda üksnes kahju hüvitamise sätete alusel. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Sissenõudmiskulud 186,37 euro suuruses summas ei ole põhjendatud. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et kostja ja AS-i Tele2 vahel sõlmiti 14.08.2006 liitumisleping nr. 10142827, 23.08.2006 järelmaksuleping nr. 10142827, 23.02.2008 juurdeostuleping nr. 10142827 ja 24.10.2012 liitumisleping nr. 10142827. AS Tele2 esitas kostjale igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kostja jättis alates detsembrist 2012 esitatud arved tasumata. AS Tele2 loovutas oma nõude põhisummas 828,48 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale. Kostja nimetatud suuruses võlgnevust ei tunnistanud. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole hagile lisatud arvete alusel selge kostjale esitatud nõude suuruse kujunemine. Esitatud arved hageja nõuet ei tõenda. Hageja kinnitusel jättis kostja tasumata arved, mis tulenevad 24.10.2014 sõlmitud liitumislepingust, mille lisateenusena on märgitud tahvelarvuti pakkumine. Tele2 liitumislepingust nr. 10142827 (t lk 26) ei nähtu aga liitumislepingu tingimused, märgitud ei ole arvete tasumise kokkuleppeid, sh erinevate teenuste eest tasumisele kuuluvate summade suurust, ega muid lepingu alusel kostjale esitatud arvetel olevate summade kujunemise alused. Kohtule ei ole esitatud lepingu lahutamatuks osaks olevaid Tele2 teenuspaketiga liitumise tingimusi. Hagile on lisatud Tele2 teenuste kasutamise tingimused (t lk 32 pöördel – lk 39), mis on kostja poolt allkirjastamata ning käsikirjalise märkega, et nimetatud tingimused kehtisid perioodil 01.01.2006 – 2008. Samas tuleneb näiteks hageja nõue leppetrahvi tasumiseks ilmselt kostjaga 24.10.2014 sõlmitud lepingust, mille alusel kostja sai enda kasutusse tahvelarvuti. Seega ei saa kuni 2008.aastani kehtinud tingimused tõendada lepingust nr. 10142827 tulenevaid nõudeid. Nimetatud lepingu lisasid kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt seni esitatud väited ja tõendid ei ole piisavad otsustamaks hagi põhjendatuse ja nõude suuruse üle, mistõttu asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus peab tegema hagejale ettepaneku oma nõude suurust tõendada. Kuna maakohus jättis asjas olulised asjaolud välja selgitamata, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata ka apellatsioonkaebuses viidatud lepingu tüüptingimuste kehtivus üle. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule tagasi eelmenetluse läbiviimiseks. Ringkonnakohus märgib ka, et vastuses apellatsioonkaebusele viitab hageja leppetrahvi nõude õigusele seonduvalt tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamisele, ei ole esitanud tõendid Tele 2 poolt kostjale lepingu ülesütlemise tahtevavalduse esitamise kohta. Samuti ei ole hageja esitanud tõendid Tele 2 poolt kostjalt võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste kandmise kohta. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus uuesti asja uuel läbivaatamisel ja sõltuvalt selle tulemustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.