21. veebruar 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-24066
Tsiviilasi
OÜ hagi LD vastu 60 000 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige AK
ja viivise 6 255 krooni
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat MK Kostja LD(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat OL Kohtuistungi toimumise aeg
6. veebruar 2007.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täielikult.
2.Välja mõista LD 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni ja viivis 6 225 (kuus tuhat kakssada kakskümmend viis) krooni OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta LD kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ esitas XXX hagi LD vastu 60 000 krooni ja viiviste 6 255 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tõestas Tallinna notar SO XXX pooltevahelise kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi leping). Lepingu p 2.2. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 95 000 krooni kommunikatsioonidega (vesi, kanalisatsioon, elekter
20A, telefon) liitumise eest. Vastavalt lepingu p 2.4.1. kohustus kostja tasuma nimetatud summa hagejale: 71 250 krooni viie päeva jooksul arvates vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitrasside liitumisvalmiduse saavutamisest (hiljemalt XXX) ning 23 750 krooni viie päeva jooksul arvates elektriliini (20A) ja telefoniliiniga liitumisvõimaluse tagamisest (hiljemalt XXX).
2.Hageja on endale võetud kohustused nõuetekohaselt täitnud, mida tõendab pooltevaheline XXX üleandmise-vastuvõtmise akt nr XXX. Hageja poolt on kostjale üle antud: vee- ja kanalisatsioonisüsteem (ühenduskoht kinnistu piiril) – XXX, elektriliin – XXX, puhastusseade – XXX ja puurkaev – XXX.
3.Hageja võttis endale kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga ka kohustuse lepingu esemeni viiv tee asfalteerida (lepingu punkt 1.3.5.). Nimetatud kohustus on hageja poolt samuti täidetud XXX. Seega on hageja täitnud kõik endale kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga võetud kohustused. Kostja on hagejale tasunud: XXX – 25 000 krooni ja XXX – 10 000 krooni. Hageja on kostjale esitanud korduvalt nõudeid maksete tasumiseks (XXX; XXX; XXX; XXX; XXX; XXX), ent vaatamata nimetatud meeldetuletustele ei ole kostja oma maksekohustustust hageja ees täitnud. Samuti on hageja andnud kostjale täiendavad mõistlikud tähtajad maksekohustuse täitmiseks. Kostja on pidevalt otsinud ettekäändeid maksete mitteteostamiseks (XXX; XXX; XXX; XXX; XXX), kuid hageja on seisukohal, et nimetatud ettekäänded ei ole põhjendatud ning nimetatud põhjendamatus on hageja poolt kostjale ka tõendatud.
4.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagiavalduse esitamise hetkel 60 000 krooni. Kostjapoolse kohustuse täitmise tähtpäev oli vastavalt hiljemalt XXX ning XXX. Viivis seisuga XXX on 6 225 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 60 000 krooni, viivis 6 225 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1, 7, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1.
5.XXX esitatud seisukoha kohaselt kostja vastusele leiab hageja, et tema lepingulised kohustused on täidetud ning seda tõendab pooltevaheline üleandmis- vastuvõtmise akt nr. XXX. Krundini viiv tee on asfalteeritud mitte krundi piirini, vaid krundi piirist umbes 6 meetrit edasi ning see on krundile sissesõidu ehitamiseks täiesti piisav. Lepingu esemeks on kinnistu, mitte selle oluliseks osaks saav elamu. XXX pikenduse rajamisel ei ole mingit seost pooltevahelise lepinguga. Hageja ei ole võtnud endale kohustust asfalteerida tee detailplaneeringus sätestatud ulatuses. Kostja vastuses toodud hinna alandamise kalkulatsioonid on põhjendamatud, kuna hageja on omapoolse kohustuse täitnud, lisaks on kalkulatsioonis toodud loetelust teostatud hageja poolt ka kaeve- ja täitetööd ning rajatud on killustikkate. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile vastu, kuna hagejal on täitmata XXX sõlmitud lepingus sätestatud kohustus. Lepingu p 1.3.5. kohaselt oli ja on hagejal kohustus lepingu esemeni viiv tee asfalteerida. Kuna lepingu objektile ehitatava elamu projektist lähtudes, aga eelkõige kehtivast detailplaneeringust ning kommunikatsioonide plaanidest nähtuvalt kuulus lepingu objektini viiv tee kui tänav (XXX) asfalteerimiseni kogu lepingu objekti tänavapoolse külje ulatuses. Kuni tänase päevani hageja oma kohustust tee asfalteerimise osas täitnud ei ole. Lepingu p 1.3.5. sätestatud kohustuse täitmise tähtaega hageja poolt
lepingus sätestatud ei ole, kuid kostja on korduvalt nõudnud selle kohustuse täitmist mõistliku aja jooksul, esimest korda juba XXX ning viimati XXX ja XXX.
7.Kostja XXX kiri hagejale on sisuliselt käsitletav ostuhinna alandamise avaldusena, kuna kostja teatab selles, et maksab hagejale tee asfalteerimistööde maksumuse võrra väiksema summa. Käesolevaks ajaks on tee asfalteerimise maksumus teada ning kostja leiab, et nimetatud kulu tuleb kanda hagejal. Eeltoodust tulenevalt ei tunnista kostja ka viiviste nõuet. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
8.Hageja jäi kohtuistungil hagi juurde ja kostja vaidles hagile vastu.
9.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on XXX sõlmitud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, mille esemeks on XXX külas XXX asuv kinnistu (t lk 7-13). Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on XXX sõlmitud kinnistu üleandmise- vastuvõtmise akt nr XXX (t lk 14).
10.Lepingu p 1.3.5 kohaselt on lepingu esemeni viiv tee lepingu sõlmimise hetkel kruusakattega ning müüjal (s.o hagejal) on kohustus eelnimetatud tee asfalteerida. Lepingu punkti 2.2. kohaselt kinnistu müügihinnale lisandub tasu kommunikatsioonidega (vesi, kanalisatsioon, elekter 20A, telefon) liitumise eest 95 000 krooni, mille pidi kostja tasuma hagejale. Kinnistu üleandmise- vastuvõtmise aktiga nr XXXon tõendatud, et müüja (hageja) poolt on antud ostja (kostja) kasutusse lepinguga ettenähtud kommunikatsioonid, sealhulgas on teostatud juurdepääsutee asfalteerimine. Kostja on oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud nimetatud kommunikatsioonidega, kommunikatsioonid vastavad täpselt lepingus sätestatule ning kommunikatsioonid on nõuetekohased ja laitmatus seisukorras. Samuti kinnitab kostja, et ei oma akti allkirjastamise hetkel hageja vastu pretensiooni ja/või nõudmisi, mis tulenevad kommunikatsioonide mittevastavusest lepingus sätestatud tingimustele ning hageja on täitnud kõik lepinguga võetud kohustused (t lk 14). Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud hagejale 35 000 krooni kommunikatsioonidega liitumise eest.
11.Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas lepinguga ettenähtud juurdepääsutee asfalteerimise kohustus, on hageja poolt kohaselt täidetud ning kas kostjal on seetõttu õigus ostuhinda alandada 60 000 krooni võrra.
12.Lepingu p 1.2 järgi on lepingu esemeks müüjale kuuluv XXX külas XXX 6, asuv kinnistu, pindalaga 2 890 m2, katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kohus asub seisukohale, et lepingu p 1.3.5 kohaselt pidi hageja asfalteerima kruusakattega tee müüjale kuuluva kinnistuni. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et fotodelt nähtuvalt krundini viiv tee on asfalteeritud mitte krundi piirini, vaid krundi piirist umbes 6 meetrit edasi (t lk 60-63). Seega on hageja täitnud lepingu p 1.3.5 tuleneva kohustuse.
13.Poolte kirjavahetusega ajavahemikul XXX kuni XXX on leidnud kinnitust, et hageja on palunud kostjat tasuda võlg 60 000 krooni (t lk 27-39, 52-53). Kohus jätab tähelepanuta AS XXX hinnapakkumisele tee-ehitustöödele XXX kuna see ei puutu asjasse (t lk 54-55).
14.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kostja on üleandmise- vastuvõtmise aktis ise kinnitanud, et hagejapoolsed lepingulised kohustused on täies mahus täidetud, ei ole hageja oma kohustust rikkunud ning kostjal puudus alus jätta täitmata omapoolsed lepingulised kohustused. Seega on kostja väide hinna alandamisest alusetu. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 95 000 – 35 000 = 60 000 krooni.
15.Kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud tasumata summalt viivist 6 255 krooni (t lk 26). Kostja ei ole viiviste arvestust vaidlustanud.
16.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 60 000 krooni ja viivised 6 255 krooni hageja kasuks. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Viivi Villemson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.