lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-8850/7

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 21.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-8850/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
880
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-06-8850

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2007. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

AS Kohtla-Järve Soojus hagi D. K. vastu 1 424,68 krooni nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

13. veebruar 2007. a

Menetlusosalised

Hageja:

AS Kohtla-Järve Soojus (RK...; asukoht: Ritsika tn1, Kohtla-Järve 31027, IdaVirumaa)

Hageja esindaja:

P.P. (IK...); volikirja alusel

Kostja: Kostja esindaja:

D. K. (IK...; elukoht: ...) R. G. (IK...); volikirja alusel

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Hageja peab kandma kostja menetluskulud.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

I Asjaolud

1.Viru Maakohtule 12. aprillil 2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja D.K. jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas korteris ... Hageja on kostjatele saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja on saatnud kostjale pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemusest ja tasumata jätmise tagajärgedest. Hageja väitel on kostja seisuga 01. märts 2006. a hageja arvelt alusetult säästnud 1 424,68 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud omandiõiguse tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 250 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 1 424,68 krooni ning kohtukulud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja hagi ei tunnista, kuna ei kasuta hageja teenuseid alates juulist 2001. a. Kostja kasutab korteri kütmiseks gaasi. Tema korteris puuduvad kommunikatsioonid, mille kaudu hageja saaks kostjale soojusenergiat tarnida. Korter asub viimasel korrusel, mistõttu kostja korterit ei läbi ka püstakud. Kostjale on ebaselge hagihinna arvestus, mistõttu kostja taotles, et hageja esitaks nõude selguse mõttes arved selle perioodi kohta, kui maja ei köeta (suvekuud). Lisaks sellele on hageja nõue aegunud.

II Kohtuistung

3 Kohtuistungil hageja esindaja taotles hagi rahuldamist. Esindaja selgitas, et nõue pole aegunud, sest kostja on hageja esitatud arveid osaliselt aktsepteerinud. Hageja esitab arveid suvekuude eest tulenevalt soojusenergia kadudest, mis tekkivad sooja vee ringlemisel elamu soojavee torustikus. Korteriomanikuna (kaasomanikuna) on kostja kohustatud tasuma soojusenergia kadude eest ka kütteperioodi välisel ajal, vaatamata sellele, et kostja korteris on soojaveetorustik välja lõigatud ja soe vesi välja lülitatud (kostja korteri köetav pind on 4,8 m2 e 10%). 4 Kostja selgitas, et soojendab vett isikliku gaasiboileriga. 05.07.2004. a on esitatud arve nn „soojusenergia kadude“ eest summas 163,60 krooni, mis on kolm korda suurem kui talvekuudel. Majas on 60 korterit ning pole reaalne, et ühes kuus on majas soojusenergia kadu, pealegi suvel, ca 10 000 krooni eest.

III Kohtu põhjendused

5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et hagi on põhjendamatu.
6.Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga ..., korteri reaalosa suurus on 476/32856, korteri üldpinna suurus on 47,60 m2. Lepingut soojusettevõtjaga kostjal sõlmitud ei olnud. Elumaja ... kütab hageja. Perioodil oktoober 2002. a kuni september 2004. a esitas hageja kostjale arveid kokku 2 330,58 krooni eest, samal perioodil tasus kostja kokku 905,90 krooni. Tasumata on 9 arvet: juuni-oktoober 2003. a, jaanuar 2004. a, juuni-september 2004. a (hageja arvestuse kohaselt, tl 10). 06.06.2003. a on hageja esitanud tasumiseks arve nr 210258 summas 790,03 krooni (tl 21), millest 25,30 krooni oli arve summa maikuu küte eest ja 790,03 krooni võlgnevus. Kostja on sellest arvest tasunud 30 krooni 1706.2003. a (tl 21). 07.01.2004. a on hageja esitanud tasumiseks arve nr 342451 summas 1 166,88 krooni (tl 24), millest 56 krooni oli arve summa detsembrikuu küte eest ning ülejäänud summa võlgnevus. Kostja on sellest arvest tasunud 56 krooni (tl 24). Samas on võla arvestuses (tl 10) hageja näidanud, et jaanuaris 2004. a ei ole kostja midagi tasunud. Kostja eemaldas augustis 2001 a augustis oma korteris keskkütteradiaatorid ja läks üle gaasiküttele. 10 % koefitsendiga arvestatakse kostjale soojusenergiat alates 03.08.2001. a. Aktist (tl 25) nähtub, et korterist on välja lõigatud tsentraalne keskküte, soojaveetorustik, teostatud on isoleerimistööd. Kuna korter asub viimasel korrusel, siis on soojaveetorud ära lõigatud põranda tasemel.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse.
8.Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil elumaja kütnud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja eemaldas enda korterist keskkütteradiaatorid. Antud juhul on küsimus selles, kas kostja on hageja arvelt alusetult säästnud suveperioodidel soojuskadude maksmata jätmisega, vaatamata sellele, et kostja oma korterist küttekehad eemaldas ning sooja vett ei tarbi, ning kui on säästnud, siis millises ulatuses ja summas. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud hagihinna suurust ega esitanud tõendeid nõude aluse ja suuruse kohta, vaatamata sellele, et kostja oma kirjalikus vastuses seadis kahtluse alla hageja nõude suuruse ja selle õigsuse. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

IV Menetluskulude jaotus

9.Pooled taotlevad menetluskulude hüvitamist. Hageja summas 514,20 krooni ning kostja summas 2 100 krooni.
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 3).
11.Hageja peab kandma kostja menetluskulud (tasu õigusabi eest, TsMS § 144) vastavalt TsMS § 162 lg 1.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja