Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-10335
Tsiviilasi
Fineauto OÜ hagi Krausberg Eesti OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.09.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
699,96 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Fineauto OÜ (registrikood 14012998), tehinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Kostja Krausberg Eesti OÜ (registrikood tehinguline esindaja Toivo Viilup
Menetluse liik
11279028),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2016 otsus ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Fineauto OÜ (hageja) esitas 05.07.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Krausberg Eesti OÜ (kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale pesula teenust. Poolte vahel puudub kirjalik leping. 19.04.2016 saatis hageja kostjale teenuste hinnakirja. Hageja leiab, et kuna kostja saades hinnakirja tellis hagejalt teenust, on ta olnud selle hinnaga nõus. Seega oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale. Hageja esitas kostjale järgmised arved: 1) 25.04.2016 arve nr 9, summas 241,80 eurot; 2) 29.04.2016 arve nr 11, summas 381,36 eurot; 3) 10.05.2016 arve nr 22, summas 19,20 eurot. Kokku on hageja esitanud kostjale arveid summas 642,36 eurot. 31.05.2016 esitas hageja kostjale nõude kõikide arvete tasumiseks hiljemalt 06.06.2016. Kahjuks kostja oma maksekohustust ei täitnud ja esitas omapoolse vastuse, millele omakorda vastas ka hageja. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele ning kostja ei ole endiselt arveid tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 642,36 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 8,59 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates 06.07.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles selle vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks temalt tellinud kõiki tööde registreerimislehel märgitud teenuseid. Kostja tellis hagejalt vaid tavapärase sise- ja välispesu. Registreerimisleht on koostatud eeldatavasti hageja töötaja poolt ning kostja ei ole ei ole kunagi kinnitanud, et sellel kajastatud andmed on õiged. Samuti pole kostja kunagi hageja poolt ühepoolselt loetletud teenuste tellimist kinnitanud. Esmakordselt edastas hageja registreerimislehe kostjale tutvumiseks 29.04.2016 ning 10.05.2016 teatas kostja hagejale, et ei aktsepteeri hageja arveid, kuna ei ole registreerimislehel märgitud töid hagejalt tellinud. Samuti juhtis kostja järgnenud e-kirjavahetuse käigus 11.05.2016 hageja tähelepanu osutatud teenuse ebarahuldavale kvaliteedile ning tegi ettepaneku erimeelsuste lahendamiseks kompromissi teel, millega kaasneks hagejale kokku 182,60 eurot (ilma käibemaksuta) tasumine.
4.Hagejal puudub õigus viivise nõudmiseks nii kogunõudelt kui ka summalt (182,60 eurot), mille tasumise kohustust kostja tunnistab, kuna hageja on vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 tähenduses. Kostja näol on tegemist käibemaksukohustuslasega, kellel ei ole võimalik kolmandale isikule väljamakseid teha ilma nõuetekohast raamatupidamise alusdokumenti (kuluarvet) omamata. Hageja on keeldunud kostjale viimase poolt aktsepteeritud summa ulatuses arve väljastamisest. Seega ei vastuta kostja VÕS § 119 lg 2 tulenevalt hageja tasunõude täitmisega võimaliku viivitamise eest ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt vastavas osas viivise tasumist. Maakohtu lahend
5.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 642,36 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 8,59 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (642,36 eurot) alates 06.07.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus menetles tsiviilasja lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
2(7)
6.Hageja nõue tuleneb töövõtulepingust (VÕS § 635 lg 1). VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Vaidlust ei ole selles, et kostja enda masinaid hageja juurde teenuse osutamiseks tõi ja et hageja kostjale mingis mahus teenust osutas ning et kostja tehtud töö vastu võttis. Poolte kokkulepped olid suusõnalised. Ka suusõnaline leping on leping (VÕS § 11) ja suusõnalist lepingut saab tõendada ka nt täitmisega, asja vastuvõtmisega.
7.Vaidlust ei ole, et kostja esitas hagejale alles 10.05.2016 esimese pretensiooni ja 11.05.2016 teise pretensiooni, milles teatas, et on nõus maksma tehtud töö eest kokku ainult 182.60 eurot (käibemaksuta), mis on kostja hinnangul õiglane tasu kostja poolt soovitud tavapärasele siseja välispesu eest (pakett 2), mida kostja hagejalt väidetavalt tellis. Samas oli kostja juba (vähemalt) hiljemalt 29.04.2016 saanud kätte kaks arvet koos teostatud tööde registreerimislehega (milles sisaldusid ka väidetavalt mittetellitud lisatööd) kokku summas üle 500 euro (st märgatavalt suuremas summas, kui kostja eelduslikult ootas). Kostja ei vaidlustanud esimest ega teist arvet, vaid jätkas masinate toomist hagejale teenuse saamiseks (sh viimase masina toomise ajaks oli hageja juba eelnevad sõidukid mitte ainult puhastanud vaid ka kostjale tagastanud) ning kostjal ei olnud veel ühtegi pretensiooni tehtud tööde ehk teenuse mahu või maksumuse osas. Kostja on olukorras, kus ta enda väidete kohaselt tellis hagejalt vähem töid, kuid vaatamata sellele võttis vastu hagejalt suuremas mahus töid ja suuremas summas arveid, õiguslikus mõttes aktsepteerinud hageja esitatud tööd ja arved. 11.05.2016 pretensioon esitati alles peale tööde vastuvõtmist ja eelviidatud arvete tasumise tähtaja möödumist, mida ei saa lugeda mõistlikuks ajaks VÕS § 644 lõike 1 tähenduses. Kostja pidi võimalikust töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saama tööde registreerimislehe saamisega või sõidukite tagasivõtmisel. Konkreetse teenuse omapärast tulenevalt on arusaadav, et mõistlikuks ajaks tööde arvu ja kvaliteedi osas pretensiooni esitamisel on töö vastuvõtmine, kuivõrd juba autopesula territooriumilt väljasõitmisel hakkab sõiduk uuesti määrduma. Soovimatute tööde teostamisel pidi kostja koheselt sõiduki äravõtmisel nendest teada saama või hiljemalt arve ja tööde registreerimislehe saamisel. Kuivõrd kostja esitas pretensiooni hilinenult, on ta kaotanud õiguse töö mittevastavusele tugineda. Kostja on enda käitumisega tõendatud, et kostja sooviski just neid töid, mida hageja osutas ja hageja poolt esitatud nõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue summas 642,36 eurot täielikult rahuldamisele.
8.Kuivõrd hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulus rahuldamisele ka viivisenõue. Hagejal ei olnud mingit kohustust asuda tekitama kostjale uut arvet ja seejuures veel selliselt aluselt, mida hageja ei tunnista. Maakohus rahuldas hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 8,59 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (642,36 eurot) alates 06.07.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
9.TsMS § 162 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise tõttu jättis kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
10.Maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis need kostjalt välja. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.Kostja esitas maakohtu otsusele ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3(7)
12.Maakohus on jätnud asja lahendamisel kohaldamata VÕS § 9 lg 3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja osutas kostjale teenuseid ning vaidlust ei ole ka hinnakirja üle. Küll aga ei nähtu otsusest, millal oli kostja väidetavalt sõlminud hagejaga lepingu hageja registreerimisteenuse lehel esitatud lisateenuste tellimiseks ja võtnud endale kohustuse nende teenuste eest tasuda. Registreerimislehel puudub märkus lahtris „allkiri“. Kuna hageja enda taotluse (tööde registreerimislehe) alusel tuli saavutada kokkulepe lisateenuste tellimises, ei saanud maakohus VÕS § 9 lg 3 järgi lugeda poolte vahel tööde registreerimislehel kirjeldatud tingimustes kokkulepet saavutatuks. Registreerimisleht ei sisalda kuupäevasid, millal sõiduki pesu teostati ja kanded on registreerimislehel tehtud ühe ja sama isiku poolt sama kirjutusvahendit kasutades, mistõttu on ilmne, et see on koostatud tagantjärele. Otsuses ei ole kostja neid vastuväiteid käsitletud. Kostja palub asja lahendamisel uuesti hinnata vaidlusaluse tööde registreerimislehe kui tõendi usaldusväärsust.
13.Maakohus on ekslikult käsitlenud poolte vahel lepingu sõlmimist, lähtudes pelgalt hageja tahteavaldusest (arvete esitamisest) ja kostja käitumisest hageja poolt esitatud arvete saamise järel. Kostja esitas pretensioonid seoses arvetega, mis ta sai 29.04.2016, mõistliku tähtaja jooksul ehk 10.05.2016 ja 11.05.2016, märkides selgelt, et „registreerimislehel olevad tööd ja summad ei olnud meiega ennemalt kooskõlastatud“ ning „kui töötegija kasutab valesid töövõtteid või teostab ilma kokku leppimata lisa töid siis see ei ole meie mure ning meie seda ei aktsepteeri“. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe kõigi registreerimislehel märgitud teenuse osutamiseks tööde registreerimislehel märgitud hinnaga.
14.Kostja on seisukohal, et ta ei pidanud saama teadlikuks sellest, et kostja sõidukitele tehti väidetavalt hageja registreerimislehel märgitud lisateenuseid, kuna teenused nagu nahahooldus, pigi eemaldamine, vahatamine või õli/määrdeaine eemaldus ei ole tuvastatavad visuaalsel vaatlusel ega eristatavad määrdunud sõiduki tavapärasest seisundist sõiduki kättesaamisel peale sõiduki sise- ja välispesu teostamist. Olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud lisateenuste osutamises kokku lepitud, ei saanudki kostja esitada pretensioone varem kui mõistliku aja jooksul pärast arvete kättesaamist. Maakohus on eksinud VÕS § 644 lg 1 kohaldamisel.
15.Kostja ei pea tasuma viivist summalt, mida hageja nõuab alusetult. Lisaks on kostja käibemaksukohustuslane, kellel ei ole võimalik kolmandale isikule mistahes väljamakseid teha ilma nõuetekohast raamatupidamise algdokumenti omamata. Kostja korduvatele nõudmistele vaatamata on hageja keeldunud kostja poolt aktsepteeritud summa ulatuses arve väljastamisest, mistõttu ei ole kostjale olnud võimalik tasuda hagejale summat osas, milles pooltel puudub vaidlus. Hageja on olnud osaliselt vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes.
16.Menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kuna hageja ei ole nõustunud kostja poolt korduvalt väljapakutud kompromissiga tasuda kostjale osutatud teenuste eest kokku 182,60 eurot (ilma käibemaksuta), tuleb TsMS § 163 lg 2 kohaselt jätta kõik menetluskulud hageja kanda ka juhul, kui ringkonnakohus rahuldaks hagi osaliselt. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära
4(7)
kohaldamise tõttu. Käesolevas asja on maakohus rikkunud TsMS §-s 351 sätestatud selgitamiskohustust ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded.
19.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei ole tuvastanud, kas ja mil viisil sõlmiti poolte vahel leping hagis märgitud ulatuses teenuse osutamiseks. Vaidlust ei ole pooltel asjaolus, et hageja osutas kostjale autopesulateenust ning tegi seda kostjale varem saadetud hinnakirja alusel. Pooled ei vaidle, et tegemist on töövõtulepinguga.
20.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu näol on tegemist lepinguga, mille korral töövõtja kohustub saavutama teatava tulemuse ehk tegema teatud töö ja vastutab selle tulemuse mittesaavutamise eest. Tasu töö eest muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Hindamaks, kas töö on tehtud ja sellega töövõtja põhikohustus täidetud, tuleb hinnata, millise tulemuse saavutamises leppisid pooled kokku ja kas tulemus saavutati. Lepingu sõlmimise aeg ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel esmase tähendusega, kuna puudub vaidlus asjaoludes, mille tuvastamise eelduseks oleks lepingu sõlmimise täpne aeg (nt millal muutus lepingu täitmine kohustuslikuks).
21.Poolte vahel on vaidlus selles, millises tulemuses pooled erinevate töövõtulepingu objektide osas töövõtulepingus kokku leppisid. Hinnakirja (tl 9-12) järgi osutas hageja teenuseid erineva hinnaga olenevalt töö mahust ja põhjalikkusest, samuti täiendavaid lisateenuseid.
22.Hagis on hageja selgitanud, milliseid teenuseid kostja töötajad autosid pesulasse tuues tellisid, seega ei väida hageja, et ta asus ilma vastavate korraldusteta töö eesmärgi saavutamiseks tegutsema ja leping tuleks lugeda sõlmituks teoga (VÕS § 9 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Iseenesest on põhjendatud hageja väide, et majanduskäibes võib selliste tööde tellimine toimuda suuliselt, samuti kooskõlastatakse tööde maht suuliselt sõiduki toomisel pesulasse või eelnevalt telefoni teel. Maakohus on jätnud aga selgitamata hagejale, et tuginedes asjaolule, et kostja vastavad teenused tellis, tuleb hagejal oma väiteid tõendada. Alles seejärel, kui hageja on omapoolsed tõendid esitanud, on kostjal kohustus tõendada, et ta tellis tööd väiksemas ulatuses või et tööd, mille tellimist hageja on väitnud, ei vasta kokkulepitud tulemusele.
23.Hageja peab oma väiteid tõendama, kuna asjaolu, et tehniliste sõidukite nagu traktor ja lumetõrjetehnika puhul ei piisa tavalisest sõiduki sise- ja välispesust, ei ole üldteada asjaolu TsMS § 231 lg 1 mõttes. Isegi kui sõidukid olid olukorras nagu hageja seda hagis kirjeldab, ei välista see kostja poolt teenuse tellimist väiksemas ulatuses. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et kostja, tellides vastavad tööd, määratles osade objektide töö tulemuse teatud kindlal viisil, näiteks et nendega pidi saama minna hooldusesse, need tuleb anda üle puhtana uutele töömeestele, mistõttu need peavad olema puhtad nii seest kui väljast.
24.Leping sõlmitakse pakkumuse ja nõustumusega (VÕS § 9 I lause), kusjuures vastavad tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt, kaudselt või vaikimisega. Lepingu sisu kujunemist reguleerivad VÕS §-d 23-29, 31 ja 32, mis võimaldavad selgitada välja poolte lepinguliste kohustuste mahu. Et kohus saaks tuvastada, kas hagejal on kostja vastu hagis esitatud nõue, tuleb asja uuel arutamisel anda hagejale võimalus selgitada ka seda, millised lisatööd tellija millistele lepinguobjektidele millise hinna eest tellis ja töövõtja teostas, millise hinnakirja punkti alusel on iga lisatöö hind määratud, kas konkreetsete objektide lõikes on kokku lepitud konkreetsetes lisatöödes või tööde lõpptulemuses. Viimasel juhul peab hageja hinna kujunemise asjaolud esile tooma ja tõendama.
5(7)
25.Iseenesest ei ole eri liiki tõenditel erinevat tõendiväärtust. Tõend peab vastama TsMS § 229 lg 1 nõuetele, st see peab sisaldama teavet, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis. Tõendeid peab kohus hindama igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama seejärel oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1), kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Tõend peab olema asjakohane (TsMS § 238 lg 1) ja lubatav (TsMS § 238 lg 2) (vt RKTKo nr 3-2-1-181-15, p 51). Seega ei ole iseenesest välistatud, et kohus tugineb otsust tehes registreerimislehele kui tõendile. Tööde registreerimisleht on hagiavalduse kohaselt kostja juhatuse liikme poolt peale tööde teostamist koostatud dokument, mistõttu on see üks tõend selle kohta, millised tööd hageja tegi, kuid ei tõenda lepingu sõlmimist.
26.Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul hinnata, millises tööde mahus või lõpptulemuses pooled lepingu sõlmimisel kokkuleppe saavutasid. Alles seejärel saab hinnata, kas kostja esitas pretensioonid mõistliku tähtaja jooksul.
27.VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama sätte teise lõike kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisvalt täpselt kirjeldama. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, leides, et kui kostja poleks teostatud töid tellinud, oleks ta pidanud neid töö vastuvõtmisel koheselt märkama, hiljemalt arve ja tööde registreerimislehe kättesaamisel, ning et kostja enda käitumisega on tõendatud, et kostja sooviski just neid töid, mida hageja osutas. Kohtuotsuse põhjendustest ei ole jälgitav, kuidas pidi väidetavalt üksnes sõidukite siseja välipesu tellinud kostja tööde vastuvõtmisel visuaalsel vaatlusel aru saama, milliseid ja mis ulatuses on teostatud ka muid tellimata töid.
28.Vaidlust ei olnud selles, et kostja sai arve koos registreerimislehega kätte hiljemalt 29.04.2016 ja esitas pretensiooni 11.05.2016. Nimetatut saab pidada mõistlikuks ajaks pretensiooni esitamisel. Kuigi õige on maakohtu seisukoht, et sõiduk hakkab määrduma alates sõiduki väljasõitmisest autopesulast, ei kaota tellija sellega õigust vaielda vastu teostatud tööde mahule ja kvaliteedile. Kostja vastuväidetest hagile ei nähtu siiski, et ta vaidleks konkreetselt vastu väidetavalt tellitud sise- ja välispesu kvaliteedile.
29.Õige on maakohtu seisukoht, et kostja on vähemalt tema poolt aktsepteeritud tööde ulatuses viivitanud tööde eest tasumisega ka siis, kui hageja ei ole kostja soovil hageja poolt esitatud arvet ümber vormistanud kostja poolt soovitud viisil. Seadusest ei tulene, et tellija tasu maksmise kohustust välistaks tellija arvates korrektses suuruses arve puudumine. Kuivõrd pooled ei ole esile toonud asjaolusid, milline oleks autode eest üksnes sise- ja välispesu tööde maksumus ehk kostja poolt aktsepteeritud tööde maksumus ja millal muutusid vastavad nõuded iga kontkreetse arve osas sissenõutavaks, ei ole ringkonnakohtul võimalik hagi ka osaliselt rahuldada. Asja uuel arutamisel peab hageja iga arve lõikes selgitama, millistele töövõtulepingu objektidele tehtud tööd millises ulatuses hageja tõenditena esitatud arvetel kajastuvad. Vastasel korral pole kohtul hagi võimaliku rahuldamise korral võimalik hinnata, millal hageja väidetavad nõuded iga konkreetse töövõtulepingu objekti osas sissenõutavaks muutusid.
6(7)
30.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.