Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunikuabi Katrin Lell

Määruse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2007. a Rakvere Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-4196

Tsiviilasi

V. T. hagi L.T. vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlustoiming

Riigipoolse menetlusabi andmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Hageja: V. T. (i.k xxx), elukoht: xxx xxx Kostja: L. T. (i.k.xxx), elukoht: xxx xxx

esindajad

RESOLUTSIOON

Kohaldatud õigusnormid

Edasikaebamise kord

Menetlusabi taotlus rahuldada. Vabastada V. T. täielikult riigilõivu tasumisest. TsMS § 16 lg 2; § 180; § 181; § 182; § 184; § 186, 187 lg 1,2 ja 4, § 191 lg 1; § 463; § 464 lg 4; § 465; § 475 lg 2; § 477 lg 1 ja 2; § 478 lg 1; § 661 lg 2. Maakohtu määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määrus saata tähitult V. T. ja teadmiseks Rahandusministeeriumile.

Asjaolud

Vi. T.esitas 01.02.2007 hagiavalduse L. T. vastu ühisvara jagamise nõudes. 01.02.2007 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks. TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnalt. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagiavalduses nimetanud ühisvara väärtuseks 567 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 567 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 24 250 krooni. Seega ühisvara nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 24 250 krooni. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Menetlusabi taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et V. T. töötab ning tema igakuine sissetulek on töötasu 3600 (bruto) krooni. Hagejal on 2 alaealist last. Hagejalt on väljamõistetud elatis, mõlemale lapsele 1500 krooni kuus. Hageja väidab oma taotluses, et ei ole saanud elatist maksta kuna on väike sissetulek ja võlgnevus elatise maksmises kasvab. Hageja omab arveldusarveid AS Hansapangas ja Sampo Pangas, kuid taotluse esitamise hetkel tal rahalised vahendid puuduvad. Muu oluline kinnis- ja vallasvara, mida võõrandada, hagejal puudub. Hageja vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 800 krooni, toidule 1000 krooni ning sidekulud 300 krooni, Starman TV 100 krooni, tervishoiukulud 100 krooni. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused