AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi KTi (T) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.12.2016 otsus
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebuse hind
3030,80 eurot
KTe vastuapellatsioonkaebuse hind
711,92 eurot
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Menetlusosalised ja nende esindajad
KTi vastuapellatsioonkaebus
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AB „Lietuvos draudimas” (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu Vabariik, 03600) Eesti filiaali (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314) kaudu, lepinguline esindaja Kadri Ojamaa (e-post: [email protected] ) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KT (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik (e-post: [email protected] )
Harju Maakohtu 22.12.2016 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.KTi vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.31.07.2014 Leedu Vabariigi äriühing AB „Lietuvos Draudimas” esitas oma Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) 23.08.2016 Harju Maakohtusse hagi KTe (edaspidi kostja) vastu kahju hüvitamise 2917,96 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 518,85 euro ja alates hagi esitamisest põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras arvutatava lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 25.10.2013 xxxxxxx xxxxxxx xx-yy korteris kahjujuhtum, mil läbi kostja korterit nr xx ja alumise korruse korterit nr yy eraldava vahelae korterisse nr yy tunginud vesi rikkus korteri nr yy köögi siseviimistluse. Nimetatud korter nr yy oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja üldõiguseellase Codan Forsikring A/S Eesti filiaali poolt, kindlustuslepingu poliisi nr 466402682. Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused K200/2011. Kahjujuhtumi tagajärjel korteris nr yy tekkinud kahjustuste remondiks esitas hinnapakkumise HP Grupp OÜ summas 3649,20 eurot, millest 100 eurot jäi omavastutusena kindlustusvõtjaks oleva krt yy omaniku kanda. Kokku hüvitas kindlustusandja kahjujuhtumi tagajärjel summa 2917,96 eurot, sh 2846,96 eurot HP Grupp OÜ-le remondikulu ja 71 eurot kahjukäsitlejale Roheline Laine OÜ-le kahju kindlaks tegemise kulu. Tulenevalt VÕS § 492 lg 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, nõuab hageja kostjalt kui kahju põhjustajaks oleva korteri nr xx omanikult 2917,96 euro hüvitamist. Lisaks nõuab hageja kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 518,85 eurot ja TsMS § 367 kohaselt lisanduva viivise väljamõistmist.
3.Vastusena kostja vastuväidetele hagi suhtes leiab hageja, et kuna kahjujuhtumi põhjustanud veelekke koht (lekkiv veetorustiku osa) kuulus kostja korteri reaalosa hulka, lasus selle korrashoiukohustus kostjal. Kostja väited, et veekahju võis põhjustada mingi muu põhjus, sh pesumasina torustiku leke mõnes muus korteris, on hageja arvates paljasõnalised. Hageja ei nõustu kostjaga, et veekahju tagajärgede likvideerimiseks vajalikku taastusremonti on võimalik teha ainult 495 euro eest. Kostja vastuväited
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-12707
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on tema korteris esinenud veelekke tõttu kahju tekitamine krt yy köögi siseviimistlusele tõendamata. Kuigi kostja on oma ekirjas tunnistanud veeleket oma korterist ja on pidanud seda tõenäoliseks põhjuseks kahju tekkimisel, ei ole õiguslikult tegemist kostjapoolse omaksvõtuga kahju põhjustamise osas. Kostja osundab, et kuigi tema korteris esines kahjujuhtumi toimumise ajal veeleke (köögi seinas asuvas veetorude kinnituskohas oli täheldatav roostekahjustuse tõttu märgumine), asus see 2 meetrit eemal kahjustuse kohast korteris nr yy, samuti oli leke minimaalne. Peale veelekke avastamist korraldas kostja koheselt selle kõrvaldamise. Kostja arvates ei ole hageja tõendanud, et krt yy veekahjustuse põhjustas veeleke korterist nr xx, see asjaolu on fikseerimata. Hageja sellekohane väide on oletuslik, pole välistatud, et veekahjustused korteris nr yy võisid olla tingitud mingil muul põhjusel, näiteks pesumasina torustiku lekke tõttu mõnes teises elamu korteris.
5.Kostja hinnangul isegi kui nõustuda, et veekahjustused korteri nr yy köögis olid põhjustatud veelekke tõttu kostja korterist nr ww, ei ole kahju sissenõudmine temalt (kostjalt) põhjendatud. Võttes arvesse veelekke kohta (seina sees olev veetorude liitumiskoht) ei saaks kostja arvates mõistlikult eeldada, et kostja oleks pidanud seda asjaolu kontrollima. Samuti isegi kui tinglikult möönda, et kostja siiski vastutab korterile nr yy tekitatud kahju eest, ei ole temalt nõutavate remondikulude suurus põhjendatud. Kostja hinnangul ei saa võimalik kahju ületada 495 eurot. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja kahju hüvitise summas 566 eurot, seisuga 23.08.2016 viivise põhinõudelt summas 100,64 ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 24.08.2016 kuni põhinõude 566 täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus 19% ulatuses kostja kanda ja 81 % ulatuses hageja kanda.
7.Maakohus leidis, et korteris nr yy 25.10.2013 ilmnenud veekahjustused lähtusid selle kohal asuva korteri nr xx reaalosa piirest. Kostja ei ole vastutusest vabanemiseks tõendanud, et kahjustav asjaolu tulenes mingist muust asjaolust kui veelekkest kostja korteris ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav
8.Hagiavalduse kohaselt on hageja poolt nõutava kahjuhüvitise suuruseks 2 197,96 eurot, mis koosneb korteri remondikuludest 2 846,96 eurot ja kahju kindlakstegemise kuludest 71 eurot. Hinnates tõendeid kogumis on põhjendatud kostja seisukoht, et hageja poolt näidatud korteri yy remondikulud vastavalt HP Grupp OÜ hinnapakkumisele on ülepaisutatud ega pole kooskõlas korteris ilmnenud kahjustustega ja nende kõrvaldamiseks vajalike kulutuste mahuga. Hageja kahjukäsitluse kokkuvõtte kohaselt seisnesid kahjud veekahjudest lael, seinakapil ja plaadiimitatsiooniga seinakattematerjalil. Fotodest nähtuvalt väljaspool kappi veekahjustused köögilael tegelikult puuduvad, samuti on küsitav kogu köögi remontimise vajadus. Nõustuda tuleb asjatundjaga selles, et remondi käigus köögi viimistlus keraamiliste plaatidega ei ole põhjendatud, kuna kahjustunud materjal oli papist plaadil keraamilise plaadi imitatsioon. Seetõttu on põhjendatud asjatundja T.S arvamus, et korteri yy põhjendatud remondikuludeks on summa 495 eurot, kahju kindlakstegemiseks seonduvad kulud 71 eurot on põhjendatud. Viivise väljamõistmine põhinõudelt alates 24.08.2016 on põhjendatud.
9.Menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Apellatsioonkaebus
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-12707
10.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud jäeti hageja kanda.
11.Enne kahjujuhtumit ei olnud köök kahjustatud. Kõik köögi seinad olid kaetud ühesuguse mustriga seinakattematerjaliga. Hageja hinnangul ei piisa vaid otseselt kahjustada saanud seina remontimisest. Hageja hinnangul on vaja kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks vahetada seinakattematerjal köögi kõikides seintes. Esitatud andmetel oli köögi seinte pindala ilma akna ja usteta 35,67 m. kui arvestada ukse ja aknaava mõõtmed on kogu köögiseinte viimistletav pindalal 31,65 m2. See langeb kokku hageja poolt hinnapakkumises näidatud töömahuga, mille kohaselt on seinte veekahjustusega kattematerjali demonteerimise maht 33 m2. T.S on arvestanud vaid töömahuga 5 m2. Kuna köögi seinte pindala on suurusjärgus 33 m2, siis ei ole T.S poolt näidatud summadega võimalik köögis kahjujuhtumi eelset olukorda taastada. Samuti ei ole T.S arvamusest võimalik aru saada, kas köögi remondiks pakutud summa 495 eurot sisaldab ka materjalide maksumust, materjalide transporti, ehitusprahi utiliseerimist ja käibemaksu. Samuti sisaldab T.S arvamus vaid osalist köögimööbli demontaaži. Hageja ei nõudnud keraamilise plaadi panemise kulu köögi seintele. Kahju hüvitis summas 2 917,26 eurot sisaldab esialgse keraamilise plaadi imitatsiooniga seinakattematerjali taastamist. Vastuapellatsioonkaebus
12.Vastuapellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
13.Tõendatud ei ole piisavalt asjaolu, et korteri yy veekahju põhjustas korteris xx toimunud leke. Antud juhul on tõendatud, et kostja korteris olev toru oli niiske, sealt ei nirisenud kuskilt vett. Kostja ei ole kunagi möönnud, et kahju tekkis nimelt sellest lekkest. Hageja ei tõendanud, et kahju tekkis lekkest kostja korteris.
14.Kohus ei hinnanud kostja väiteid, et korteriomaniku remondikohustus ei ulatu seina sees olevate torustike kontrollimiseni. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest ei saa seina sisse ehitatud toru lekkimise vältimist või lekkimise tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata ning sisuliselt saab väita, et kohustust rikuti asjaolu tõttu mida ei saanud mõjutada. Peale lekke avastamist korraldas kostja koheselt lekke kõrvaldamise. Vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
15.Vastustajad vaidlesid esitatud kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebustele leiab ringkonnakohus järgmist.
17.Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellatsioonkaebuse seisukohaga, et maakohus ei põhjendanud piisavalt oma järeldust selle kohta, et korteris nr yy toimunud veekahju põhjuseks on korteris nr xx toimunud leke. Maakohus analüüsis veekahju tekkimise kohta esitatud väiteid ning tõendeid, sh kostja 31.10.2013 e-kirja ning kostja vande all antud seletusi. Ringkonnakohtu arvates tõendavad leket kostja reaalosast eelkõige kostja 31.10.2013 e-kiri ning kostja vande all antud seletused, mille järgi tuvastati
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-12707 kindlustusvõtja poolt kahjustuste teatamise järgselt kostja korteriomandi reaalosas asuva toru leke ning selle kõrvaldamiseks vajas kostja spetsialisti abi. Kostja esitas maakohtus väite, et kindlustusvõtjale võis kahju tekkida pesumasina torustiku lekke tõttu mõnes muus korteris. Samas ei toonud kostja esile faktilisi asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, mille alusel saanuks maakohus järeldada, et kindlustusvõtjale tekkinud kahju põhjustav sündmus toimus mujal, kui kostja reaalosas paiknevast torust. Maakohus tõi õigesti esile, et kui kahjustatud korteriomandi omanik (nõude ülemineku tõttu käesolevas asjas hageja) põhistab tõenäosust, et kahjustav asjaolu lähtus kostja korteriomandi reaalosa piirest, siis peab kostja hüvitamiskohustuse välistamiseks tõendama kahju tekitava asjaolu puudumist.
18.Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellatsioonkaebuse väidetega, et kostja ei rikkunud endale kuuluva korteriomandi korrashoiukohustust ning isegi kui ta seda tegi, siis ei vastuta ta rikkumise eest. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Poolte vahel puudub vaidlus, et lekkinud toru kuulus kostja reaalosa hulka. Lekkinud toru tõttu ei olnud kostja korteriomand korras. Korteriomandi reaalosas lekkinud toru tõttu teisele korteriomanikule kahju saab pidada omandi tavakasutusest tekkiva mõju ületamiseks. Vähemalt ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks käesolevas asjas asuda teistsugusele seisukohale.
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et KOS § 11 lg 3 esimeses lauses sätestatu näol on sisuliselt tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes. Vääramatu jõu esmane eeldus on asjaolu esinemine, mis takistab kohustuste kohast täitmist. Käesolevast asjast ei nähtu, et takistav asjaolu vääramatu jõu mõttes oleks esinenud, sest toru paiknes kostja korteriomandi reaalosas ning reaalosas asuva torustiku korrashoiu kontrolli sai kostja teostada.
20.Ringkonnakohus leiab, et korteriomanik ei saa eeldada tema korteriomandi reaalosas paiknevate tehnosüsteemide seisukorra püsimist ajas muutumatuna. On üldteada asjaolu, et aja jooksul asjad vananevad ja kaotavad seetõttu oma omadused või osa oma omadustest. Teisiti ei saa see olla ka tehnosüsteemide puhul, mille vananedes võivad ilmneda erinevad puudused, sh võib ilmneda näiteks metalltorude roostetamine. Käesolevas asjas ei ole kostja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kostja ei saanud mõistlikult ette näha, et tema korteriomandi reaalosas asuval torul võib tekkida aja jooksul puuduseid. Põhjendatud ei ole väide ka selles, et kostjal puudus võimalus täita kohustust kontrollida torustikku ning vajadusel teha vastavaid remonttöid. Väite, et torustik paiknes seina taga ning sellele juurdepääs puudus, lükkab ümber juba see, et kindlustusvõtja poolt kahju tekkimise avastamisel pääses kostja torustikule ligi, leides ka kahju põhjustanud koha. Kohale kutsutud asjatundja sai torule tekkinud puuduse kõrvaldada.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selles, et kahju, suurus, mille kostja peab hagejale hüvitama on 566 eurot. Maakohus tuvastas, et kindlustusandja tasus kindlustusvõtjale remondi teinud isikule remondi tegemise eest 3 549, 20 eurot ning kahjude hindamise eest tasus hageja 71 eurot.
22.VÕS § 492 lg 1 järgi kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 492 lg 1 järgsest nõude sisulisest üleminekust saab rääkida vaid ulatuses, milles see nõue kindlustusvõtjal algselt tekkis. Seega juhul, kui kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale (antud juhul kindlustusvõtja juures remondi
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-12707 teinud isikule) hüvitist suuremas ulatuses, kui kahju tekitaja vastutab, siis kahju tekitaja vastutust ületavas osas nõude üleminek võimalik ei ole.
23.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et asja materjalide juurde esitatud tõenditega ei ole tõendatud kindlustusvõtja korteri köögi lae kahjustused ulatuses, mille tõttu oli vaja köögi lagi täielikult remontida. Kuigi 29.10.2013 teostatud ülevaatuse akti järgi (I kd, tlk 33) tuvastati lael veekahjud 10 m2 ulatuses, ei ole asjas esitatud ühtegi fotot, millest selline kahjustus nähtuks. Asjas esitatud mitmetelt fotodelt nähtuvad ainult seina sisse ehitatud kapi lae kahjustused. Kostja vande all antud seletustest nähtub, et tema kahjude ülevaatamisel väljaspool kappi paikneva lae kahjustusi ei näinud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu ei ole 29.10.2013 ülevaatuse aktis väljendatu veenev. Seega on kahju tekkimine laele väljaspool kapi sisemust tõendamata ja hageja kahjunõue kogu lae remondiga seonduvalt tõendamata. Kapi sisemuses olev kahjustatud lagi oli võimalik remontida eraldi, ilma kogu lage remontimata.
24.Maakohus leidis, et remondi käigus ei olnud põhjendatud köögi viimistlemine keraamiliste plaatidega, kuna köögi seinaviimistluseks oli varasemalt papp-plaadil keraamilise plaadi imitatsioon. Maakohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud kostja asjatundja T.S arvamus, et krt yy köögi põhjendatud remondikuludeks on summa 495 eurot. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kahju hüvitamise nõuet osas, mis puudutas kogu köögi remontimist ja senise seinaviimistluse asendamist keraamiliste plaatidega. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et senise seinaviimistluse asendamine keraamiliste plaatidega ei ole põhjendatud. Nimelt ei ole hageja seda nõudnudki. Hagiavalduses nõudis hageja põhinõude 2 917,96 euro hüvitamist, mis kujunes järgmiselt: korteri köögiremondi pakkumine juhul, kui seinaviimistlusena oleks kasutatud plaadiimitatsiooniga seinakattematerjali summas 2 946,96 eurot, millest on maha võetud kindlustuslepingu järgne kindlustusvõtja omavastutus summas 100 eurot ning millele on lisatud kahju kindlakstegemise kulu summas 71 eurot. Hagiavalduse lisana esitas hageja tõenditena hinnapakkumise remondiks juhul, kui seinakattematerjalina kasutatakse keraamilise plaadi imitatsiooni (I kd, tlk 34), töö maksumusega 2 946,96 eurot ja hinnapakkumise, kui seinakattematerjalina kasutatakse keraamilisi plaate (I kd, tlk 35), töö maksumusega 3 649,20 eurot. Kuna hageja nõude aluseks oli hinnapakkumine, mille järgi remont toimub plaadiimitatsiooniga kattematerjaliga, siis ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja nõue jääb suuremas ulatuses rahuldamata põhjusel, et kostja ei pea tasuma keraamiliste plaatide paigaldamise eest. Siiski leiab ringkonnakohus, et maakohtu lõppjäreldus, mille kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 566 eurot on põhjendatud. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt.
25.Maakohtus väitis kostja, et terve köögi remontimine oli arvestades tekkinud kahju põhjendamatu. Asjas ei vaielda selle üle, et veekahjud tekkisid köögi sellele seinale, kus paikneb uks. Fotodelt (I kd, tlk 56-59 ̧66) nähtub, et seinale paigaldatud plaadiimitatsiooniga kattematerjal on seinalt lahti löönud. Fotodelt ei nähtu, et kattematerjalil endal oleks veekahjustusi. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vahetamist vajava seina kattemahuks oli kokku 5 m2, arvestades kogu selle seina pindalalt maha sissehitatud kapi uste pindala ja köögi ukse pindala. Asjas esitatud kahjukäsitluse kokkuvõttest (I kd, tlk 37) nähtub, et HP Grupp OÜ teatas hagejale, et Espaki kaudu ei ole võimalik plaadiimitatsiooniga seinakattematerjali saada ning tarnija, kes neid maale toob, on viivitanud plaatide tellimisega. Menetluses tugines hageja sellele, et kogu köögi remondi tegemine, sh eelnev köögimööbli demontaaž ja hilisem paigaldus oli vajalik seetõttu, et mõistliku aja jooksul ei olnud võimalik plaadiimitatsiooniga seinakatet hankida. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja on jätnud veenvalt
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-12707 tõendamata selle, et remonti ei olnud võimalik teostada kasutades kahjustada saanud seinaosal uut plaadiimitatsiooniga seinakatet. HP Grupp OÜ poolt väljendatust nähtub, et remonti teostanud ettevõte teadis plaadi maaletoojat, seega ei olnud tegemist materjaliga, mida enam ei toodeta või Eestisse ei tarnita, vähemalt need asjaolud asjast ei nähtu. HP Grupp OÜ väidete kohaselt ei ole maaletooja plaate tellinud, kuid miks ta seda teinud ei ole – kas põhjuseks on see, et tellimust pole esitatud või on tellimuse esitamisest liiga vähe aega möödas või esineb mingi muu asjaolu tingitult HP Grupp OÜ-st või maaletoojast, sellest seisukohast ei nähtu. Asjas puuduvad ka tõendid selle kohta, et kahjustada saanud seina kattematerjal oli pleekinud viisil, mis välistas uue kattematerjali kasutamise ainult kahjustada saanud seinal.
26.Seega on hageja väide, et ta ei saanud kasutada plaadiimitatsiooniga seinakattematerjali ning sellest tulenevalt tuli kogu köök remontida, veenvalt tõendamata. Kostja poolt esitatud asjatundja arvamuses on eraldi kulureana viidatud ka muudele kuludele, seetõttu ei saa väita, et asjatundja pole kõikide kulude tekkimist remontimisel arvesse võtnud.
27.Kuna maakohus rahuldas õigesti hageja põhinõude osaliselt, on ka viivisenõue põhjendatult rahuldatud osaliselt. Menetluskulude jaotus
28.Kuna apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.