lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-12707/27

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 28.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-12707/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
28.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1199
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-12707

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-12707

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaali hagi Xxxx vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Leedu Vabariigi äriühingu AB „Lietuvos draudimas” (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) Eesti filiaal (registrikood 12831829), asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn 11314, lepinguline esindaja Kadri Ojamaa, e-post [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx elukoht xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik, e-post [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada poolte taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2.Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtu menetluses summas 1117 eurot (õigusabikulu summas 792 eurot ja riigilõiv summas 325 eurot), millest kostjal tuleb hagejale vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 19% ehk 212,23 eurot.
3.Määrata kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtu menetluses summas 240 eurot (õigusabikulu), millest hagejal tuleb kostjatle vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 81% ehk 194,40 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 1 ja 2 hüvitamisele määratud summad, mille tulemusel mõista kostjalt Xxxx(isikukood xxxx) hageja AB „Lietuvos draudimas” (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829) kasuks välja 17,83 eurot (seitseteist eurot ja 83 senti).
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

2-16-12707 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud ja kohtu põhjendused

1.Harju Maakohus rahuldas 22.12.2016 otsusega AB „Lietuvos draudimas” Eesti filiaali hagi Xxxx vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt ning jättis menetluskulud 19% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.05.2017 otsusega maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis menetluskulud apellatsioonmenetluses poolte endi kanda. Otsus on jõustunud 01.07.2017.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
3.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
4.Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
5.Hageja esitas 12.12.2016 kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 143), mille kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 325 eurot ning õigusabikulud 765 eurot, kokku 1090 eurot. Hageja esitas 13.12.2016 kohtule täiendava menetluskulude nimekirja (tl 147), mille kohaselt on hageja kohtuistungiga seonduvateks menetluskuludeks õigusabikulud summas 135 eurot. Kostja märkis 12.12.2016 kohtuistungil, et palub kohtul kaaluda, kas hageja poolt tehtud tööde maht (8,5 tundi) on mõistlik (tl 145 pöördel).
6.Kostja esitas 12.12.2016 oma menetluskulude nimekirja (tl 142), mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esitas 15.12.2016 kohtule

2-16-12707 täiendava menetluskulude nimekirja (tl 150), mille kohaselt on kostja kohtuistungiga seonduvateks menetluskuludeks õigusabikulud summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja teatas 12.12.2016 kohtuistungil, et tal kostja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid ei ole. Hageja menetluskulude kindlaksmääramine

7.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks järgmiste õigusabitoimingute ajakulu järgmises ulatuses: - Kliendi nõustamine ja hagiavalduse koostamine – põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi. - Kostja 26.09.2016 vastusega ja ekspertarvamusega tutvumine ning selle osas seisukoha koostamine – põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. - Kostja 11.11.2016 vastusega tutvumine – põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,3 tundi. - 12.12.2016 kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine istungil – põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tundi. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 8,8 tundi.
8.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnihind 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks.
9.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, seega arvestab kohus talle hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma käibemaksuta.
10.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulusid maakohtumenetluses summas 792 eurot.
11.Nii riigilõivu, kui õigusabikulude näol on tegemist põhjendatud ja vajalike menetluskuludega ning seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtu menetluses 1117 eurot (325+792). Kostja menetluskulude kindlaksmääramine
12.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud kogu taotletud ulatuses, so 2 tundi (kostja vastuse koostamine 1 tund, kohtuistungil osalemine 1 tund). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega mõistab kohus talle hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.
13.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulusid maakohtumenetluses summas 240 eurot (koos käibemaksuga).

2-16-12707

14.Maakohus jättis menetluskuludest 19% kostja kanda ning 81% hageja kanda. Seega kohustub kostja hagejale hüvitama tema menetluskulud summas 212,23 eurot (1117 eurot x 19%) ning hageja kostjate menetluskuludest 194,40 eurot (240 eurot x 81%). Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 17,83 eurot ( 212,23 – 194,40).
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole kohtule vastavasisulist taotlust esitanud.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja