Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud, et kostja või tema asutused oleks X eluruumi soojusenergiaga varustamise osas alusetult säästnud hageja vara arvelt, kuna puudub vastav leping. Samuti ei ole esitanud hageja kostjale ühtki arvet. Eelistung Eelistungile, mis oli määratud 13.12.2006 kostja esindaja ei ilmunud, saatis kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna vallavanem ei saa osaleda kohtuistungil tööülesannete tõttu. Kohus lükkas asja arutamise edasi. Eelistungile, mis toimus 30. jaanuaril 2007 taotles hageja kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja on kohtukutse kätte saanud, kuid kohtusse ei ole ilmunud. Kostja on kohtule esitanud taotluse, milles palub asja arutada ilma tema osavõtuta ning arvestada kostja poolt esitatud kirjaliku vastusega. Hageja palub eelistungil hagi rahuldada, teha tagaseljaotsus ning kostjalt välja mõista võlgnevus summas 21 279,56 krooni ning menetluskulud. Kohus rahuldas hageja taotluse kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemise osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 413 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kooskõlas TsMS 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Kostja on kohtule esitanud taotluse, milles palub arutada asja ilma kostja osavõtuta lähtudes kohtule esitatud vastusest. Kohus leiab, et vallavalitsusel on võimalus leida endale esindaja, kes võiks vallavalitsust kohtus esindada ja oma vastuväiteid tõendada. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele ja täiendavas vastuses märkinud, et hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet, kuna esitatud nõudesummad on erinevad. Hageja hakkas Sonda vallas soojatootmise ja müümisega tegelema 2001.a. jaanuarist alates. Seega ei ole hagejal õigus nõuda soojuse eest tasumist enne seda. Kostja leiab, et vastavalt TsK § 162 kohaselt üks isik kohustatud teise isiku kasuks tegema teo , teisel poolel õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Samuti leiab kostja, et vastavalt TsK § 163 tekivad kohustused lepingutest või seaduses sätestatud alustest. Kuigi Sonda valla ja hageja vahel oli sõlmitud rendilepingu p.6.1.17 kohaselt kohustus rentnik sõlmima soojusenergia tarbijatega soojusenergia varustamise lepingud, ei ole hageja ja kostja vahel lepingut Sonda Metsa 22-3 asuva ja vallale kuuluva korteri soojusenergia varustamiseks sõlmitud. Küll oli Sonda valla, hageja esindaja ja sel ajal korterit tegeliku kasutaja – üürniku N. S. vahel sõlmitud kokkulepe, et soojusenergia müüja pidi arveldama otse üürnikuga ilma valla vahenduseta. See oli poolte vastastikuse tahte väljendus. Kostja ei ole hagejalt arveid, märgukirju ega pretensioone saanud. Alates 15.10. 2003 võttis korterelamute haldamise vallalt üle Minu Vara AS, kes asus täitma EES § 15 kohaselt valitseja kohuseid. Võlanõue on esitatud alates 2000.a. novembrist kuni 2004.a. maini. Kuna võlanõue on esitatud üle 5 aasta hiljem, ei ole hageja käitunud hea usu põhimõtetest lähtuvalt ja hageja on oma õiguse võla sissenõudmiseks kaotanud. Palub jätta hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kostja ei ole oma vastuses toodud väidete tõenduseks lisanud ega esitanud kohtule vastavaid tõendeid. Samas kostja oma vastuses ei vaidle, et vald on soojust saanud ning korter kuulub vallale.

Hageja esindaja väidete kohaselt on arved saadetud korterit kasutanud isikule ja kostja ei ole esitanud taotlust kaasata protsessi korteri kasutaja ega ole esitanud kohtule üürilepingut. Kohtule on esitatud hageja poolt kostjale 21.04.2004 saadetud nõudeavaldus, milles on teavitatud, et korteri X soojavarustamise eest on võlg 21 998.26 seisuga 14.04.2004 ja hageja on palunud võlgnevuse tasumist. Lisatud on ka tasumata arvete nimekiri /tl.6-7 /, kohtule on esitatud arved alates 01.02.2001- 01.05.2004, mis on väljastatud aadressil X S. nimele /tl.9-33/ Arvestuste kohaselt on võlgnevus 22 671.28 krooni /tl.34-35/. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel sõlmitud rendilepingud: - 30.01.2001, mis on sõlmitud tähtajaga 1 aastaks,/tl62-63/, -15.10.2001 sõlmitud leping tähtajaga 1 aastaks /tl.47-48/ ja - leping, mis on sõlmitud 01.08.2002, tähtajaga 3 aastat /tl.36-37/. Rendilepingute kohaselt on kostja andnud hagejale rendile katlamaja ja rajatised äritegevuseks, milleks on soojusenergia müük ja tootmine ja edasimüük Sonda ja Erra alevike tarbijatele. Seega on hageja esitatud dokumentidega tõendanud, et hagejal on õigus saada tasu soojusenergia müügi eest alates 2001.a. jaanuari kuust. Kuigi poolte vahel lepingut sõlmitud ei olnud, edastas hageja soojusenergiat kostja omanduses oleva korteri kütmiseks, soojusenergia eest ei ole tasutud. Tegemist on kostja poolt alusetu rikastumisega . Kostja kirjalik väide, et hageja on kaotanud õiguse nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist, kuna võlgnevuse tekkimisest on möödunud 5 aastat, ei ole kostja viidanud seadusele, mille alusel on kostja väide tuginenud. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja palub kohaldada aegumist, siis lähtudes VÕS TsÜS RAKS § 9 lg 2 ei saa kohaldad aegumistähtaega, kuna hagi oli esitatud 30.06.2005 ja aegumistähtaeg ei olnud saabunud hagi esitamise ajaks . Enne VÕS kehtimahakkamist 1.07.2002 kehtisid alusetu rikastumise kohta TSK § 477 sätted. Vastavalt tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. VÕS § 1027 kohaselt isik peab /---/ andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 1027 ja 1028 ja TsK § 477. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule30. juunil 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja

vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 750 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 142 lg 2, § 407 lg 1 ja 3, § 415, § 416, § 442 lg 1,§ 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 21 279,56 krooni ja kooskõlas TsMS § 60 lg 1 menetluskulude katteks 1 750 krooni.

Kohtunik:/ allkiri/

Ärakiri õige:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.