1.Jätta rahuldamata A. L. 26.05.2017 taotlus vastamise tähtaja pikendamiseks.
RESOLUTSIOON
2.Rahuldada K. P. hagi A. L. vastu üürivõla ja kõrvalkulu nõudes.
3.Välja mõista A. L.’lt (ik xxxxxxxxxxx) K. P. (ik xxxxxxxxxxx) kasuks 27.12.2015.a üürilepingust ja selle 31.01.2016 muutmisest tulenevalt perioodi 01.06.2016-02.09.2016 eest üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus summas 435,40 € (nelisada kolmkümmend viis eurot ja 40 senti). Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista K. P. kasuks põhjendatud menetluskulud summas 532 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot), s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja mõistlikus ulatuses õigusabikulud summas 432,00 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A. L.’l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses K. P. kasuks. Edasikaebamise kord
1 (5)
2-16-126892 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja K. P. esitas 16.11.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse üürivõla ja kõrvalkulude 435,40 € nõudes, mis anti võlgnik A. L. tähtaegse vastuväite järel üle hagimenetlusse. Hagi 14.02.2017 teksti kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 27.12.2016 sõlmitud üürilepingu alusel üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse summas 435,40 € hageja kasuks, jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, välja mõista kostjalt A. L. menetluskulu summas 767 € hageja kasuks ning välja mõista kostjalt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt 27.12.2015.a sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu Xxxxxxx xx x kortermajas asuva korteri nr xx üürimiseks kostjale igakuise üüriga 320 €, kõrvalkuluna lisandusid kostja poolt tarbitud kommunaalteenuste kulud (tlk. 22-31). 31.01.2016 sõlmisid pooled üürilepingu muutmise (tlk. 32-33), millega vähendasid igakuist üüri poole võrra, so 160 eurole ja kommunaalkulude kandmist 1⁄2 võrra, kuna üüritud pinnale läks kostja elama koos poolte ühise tütrega ja hageja võttis enda peale 1⁄2 kõrvalkulude kandmise. Alates juunist 2016.a lõpetas kostja üüri ja kommunaalteenuste tasumise ja tekkis võlgnevus. 22.08.2016.a saatis hageja kostjale seoses võlgnevusega üürilepingu ülesütlemise avalduse (tlk 24). Samal päeval, so 22.08.2016. a, tasus kostja hagejale viimase arve summas 188.68 eurot. Kuna kostja kogu võlgnevust ei likvideerinud, ei olnud hageja enam nõus üürisuhte jätkumisega. 02.09.2016. a sõlmisid pooled üüritud eseme tagastamise akti, milles üürnik kohustub tasuma tema poolt üüripinnal kuni akti allkirjastamise kuupäevani Lepingus kokku lepitud teenuste/kõrvalkulude eest (tlk. 35-37). Kostja võlgnevus üüri ja kõrvalkulude eest on seisuga 02.09.2016. a kokku summas 435,40 eurot (võlaarvestus lisatud – tlk. 38). Hagiavalduse tõendamiseks on lisatud: 27.12.2015. a sõlmitud üürileping ja selle 31.01.2016 allkirjastatud muutmine; 22.08.2016. a ülesütlemisavaldus, 02.09.2016 akt üüritud eseme tagastamise kohta ning võlaarvestus koos perioodi kommunaalkulude arvetega (ISS Eesti arved jaanuar –septembr 2016).
2.Kostja on esitanud 09.03.2017 vastuse, milles teatab, et hagi ei tunnista ega ole nõus võlga tasuma hagejale. Kostja selgitusel, kui suulise kokkuleppe alusel hageja tasaarveldas üürilepingu muutmisest alates üüritasust ja kõrvalkuludest poole ulatuses nende lapse elatuskulud, siis tasaarveldused olid vastastikused, see tähendab, et kostja jättis tasumata üüri- ja kommunaalkulud kahe kuu ulatuses, tasaarveldades sellega lapse lapsehoidja ja reisikulud. Täpsemalt 2016. a suvel teavitas A. L. hagejat, et lasteaed Xxxxxxxxxxxx, kus nende laps käib, suletakse kuuks ajaks ja lapsel ei ole hoidjat ema tööl viibimise ajaks. L. palus K. P.d võtta laps enda juurde (millest K. P. keeldus) või tasuda lapsehoidja kulud. Kostja palkas lapsele hoidja, mille kulud tasaarveldas üürist. Samuti viis kostja lapse 2016.a juunis xxxxxxxxx reisile, mille kulud tasaarveldas samuti korteriüürist ja millisest plaanist oli K. P. teadlik. Kostja on lisanud tõendina oma vastusesse arvuti või nutiseadme ekraanikuva tõmmised K. P. poolt A. L. kontole 01.09.2015 – 01.09.2016 kantud D. elatise kohta (tlk 67) ja Pärnu Linnavalitsuse teatest lasteaedade, sh lasteaed Xxxxxxxxxxxx ajutise sulgemise kohta 14.07.-14.08.2016 töötajate kollektiivpuhkuse tõttu (tlk. 68).
2 (5)
2-16-126892
3.Hageja esitas 10.04.2017 kohtule kostja vastuse suhtes kirjaliku seisukoha, milles jääb hagi juurde ja palub selle rahuldada, kuna kostja vastusest nähtuvalt on kostja üürisuhtest tuleneva võla omaksvõtnud, kuid VÕS § 200 lg 1 kohaselt ei saa kostja ülalpidamise nõudeid tasaarvestada. Hageja palub võla ja menetluskulud summas 784 eurot (sh. riigilõiv 100 € ning kulutused lepingulise esindajale õigusabi osutamise eest mahuga 4 t 45 min (tunnitasu 144 € sh km)) välja mõista, kinnitades, et hageja on kandnud kõik kulud seoses käesoleva asjaga ning hageja ei saa käibemaksu tagasi.
4.Kohus edastas hageja seisukoha koos menetluskulude nimekirjaga kostjale, andes vastamise tähtaja 29.05.2017, selgitades ka, et kui menetluslik olukord võimaldab, teeb kohus asjas lihtmenetluses lahendi hiljemalt 31.05.2017 26.05.2017 kostja A. L. esitas kohtule taotluse pikendada kostja seisukoha esitamiseks tähtaega 30 päeva, kuna kostjal ei ole võimalik esitada täit arvamust seoses käimas oleva ja asjaga seotud kohtuasjaga tsiviilasjas nr 2-16-17378 (alaealise D. P. elatise nõudes K. P. vastu).
5.Kohus, tutvunud kostja 26.05.2017 taotlusega, leiab, et seda ei ole võimalik põhjendamatuse tõttu rahuldada. Kostja ei ole taotluses selgitanud, kuidas elatise vaidlus, milles poolteks on alaealine laps D. P. ja tema vanem K. P., mõjutab käesolevat vaidlust, kus poolteks on teised isikud - K. P. ja A. L.. Ka on hageja oma 10.04.2017 seisukohavõtus juba üheselt välja toonud ja kohus allpool kordab Võlaõigusseaduse sätteid, mille kohaselt (isegi juhul, kui pooled oleksid samad, mida nad aga ei ole) ei saa ülalpidamisekohustuse nõudeid ei saa tasaarvestada. Seega kohus jätab kostja taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata, kuna ei ole oodata, et kostja täiendav vastus, mis on seosttud elatisenõudega, võiks üürivõla vaidluses sisuliselt midagi juurde anda ning edasine vaidlus käesolevas asjas on juba suurendanud ja võib jätkuvalt suurendada menetluskulusid (hagihinnaga võrreldes ebaproportsionaalse suuruseni). Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras, kuna mõlemad pooled on esitanud kirjalikult oma seisukohad ja tegemist on põhivõla ja kõrvalnõuete summas alla 4000 eurose hagihinnaga asjaga (hagihind 435,40 €). Kohus on juba asja menetlusse võtmisel 16.02.2017 määruses (tlk 55-57) selgitanud pooltele, et lahendab asja lihtmenetluses, mis tähendab, et kohus järgib tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid ning tagab menetlusosaliste põhiõiguste- ja vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise, sh kohus selgitas, et pooltel tuleb ärakuulamiseks esitada taotlus, kui nad seda soovivad. Kumbki pool sellist taotlust esitanud ei ole. Lihtsustatud korras hagi menetlemisel võib TsMS § 405 lg 1 p 6 ja 9 kohaselt kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel, ja teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline 3 (5)
2-16-126892 nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Käesolevas asjas pooled vaidlevad üürilepingust tulenevate üürivõla ja kõrvalnõuete üle. Kostja võlanõude olemasolule ega suurusele sisuliselt vastu ei vaidle, kuid soovib üürivõlga ja kõrvalkulusid tasaarvestada tema juures elava ühise tütre ülalpidamiseks 2016.a suvel tehtud kulutuste, so lapsehoidja ja reisikulude nõudega. Kohus selgitab, et kostja vastuväite arvestamine tähendaks kostja enda kohustuse ühepoolset tasaarvestamist poolte ühise alaealise lapse ülalpidamise kohustuse täitmisena, mis ei ole õiguslikult lubatav ega seaduslik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada: ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Vaatamata sellele, et A. L. last kasvatava vanemana on õigustatud vastu võtma lapse nimel seadusliku esindajana lapsele ettenähtud elatist teiselt vanemalt, siis ei ole käesolevas asjas ja elatise asjas tegemist samade pooltega. Antud juhul ei lange käesoleva tsiviilasja nr 2-16-126892 pooled, so ühelt poolt K. P. ja teiselt poolt A. L. kokku tsiviilasjas nr xxx-xxxxx käimas oleva kohtuvaidluse pooltega, milleks on ühelt poolt alaealine hageja D. P. ja teiselt polt K. P.. Kuid isegi juhul, kui selline poolte kokkulangevus oleks olemas, siis ei oleks oluline antud asjas tuvastada vastastikku ülalpidamise kulude nõude ja üürinõude suurust ja tasaarvestatavust, kuna VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada. Kostja saab oma väited 2016.a suvel tekkinud lapsehoidja kulude ja reisikulude kohta esitada elatise nõuet käsitlevas kohtuasjas nr x-xx-xxxxx, kus kohus saab ka vajalikkust ja põhjendatust hinnata.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 kohaselt, kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda kostja poolt tasumata jäetud üüri ja kõrvalkulude tasumist perioodi 01.06.216 – 02.09.2016 eest, millisest ajast üürilepingu oli lõppenud ja üüritud ese üle antud. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult hageja poolt väljatoodud asjaoludel ja tõenditel, eeskätt 27.12.2015 üürilepingu, selle 31.01.2016 muudatuse, hageja esitatud üüri ja kommunaalvõla arvestusega (tlk 38), samuti kostja kirjalikust vastusest nähtuva omaksvõtuga (tlk. 69). Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg. 2, § 76 lg.1, § 271 aluse ning kuulub rahuldamisele perioodi 01.06.2016 – 02.09.2016 arvestatud üüri ja kõrvalkulude summas 435,40 eurot. Menetluskulude jaotus
9.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuna hagiavaldus rahuldati. 10.04.2017 hageja seisukohavõtus sisaldunud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 684 eurot (so 4 t ja 45 x 144€/tund). Hageja riigilõivu kulu on käesolevas asjas TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud summas 100 eurot. Käesolev tsiviilasi ei ole kohtu hinnangul tavapärasest oluliselt keerulisem. Sarnaste tsiviilasjade kohtupraktikast lähtuvalt ja TsMS § 175 lg 1 alusel peab kohus hageja lepingulise esindaja 4 (5)
2-16-126892 materjalidega tutvumise, hagiavalduse koostamise ja vastuse koostamise põhjendatud kuluks mitte rohkem kui 3 tunni mahus 432 eurot sh käibemaks (3 x 144 €). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (100 + 432) 532 eurot. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.