Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.04.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-17378
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.06.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2880 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Kostja/apellant YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Kaire Aus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Apellandi taotlused apellatsioonimenetluses täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldada osaliselt. Kaebusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest võtta vastu väljavõte vestlusest hageja emaga hageja judolaagri kohta, väljavõte kostja arvelduskontost lasteaiamaksude tasumise kohta, vanemate 02.10.2017 kokkulepe ja selle täitmise käigus vahetatud sõnumid. Muus osas (kaebuse lisad 1-3, 5-6) jätta taotlused rahuldamata. Kuna dokumendid esitati elektrooniliselt, siis vastuvõtmisest keeldutud dokumentide tagastamist esitajale ei toimu.
2.Pärnu Maakohtu 22.06.2017 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejale välja igakuise elatise suuremas summas kui 295 eurot (resolutsiooni punkt 2) ja elatise võlgnevuse (resolutsiooni punkt 3).
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja igakuine elatis 295 eurot ja jätta hagi täiendavalt rahuldamata elatise võlgnevuse osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada hagi osaliselt; 2) Välja mõista YY-lt igakuine elatusraha alaealise lapse XX ülalpidamiseks 295 eurot kuus alates 01.07.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni 04.12.2027, kuid mitte vähem kui 68% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud pool perehüvitise seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud lapsetoetusest pere esimesele lapsele; 3) Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata; 4) Jooksva kuu elatis tasuda kuu esimeseks kuupäevaks lapse seadusliku esindaja CC pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank AB Eesti filiaalis, selgitus: X elatis; 5) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt; 6) Maakohtu menetlusega ja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kumbki pool kulusid hüvitama ei pea, ei määra kolleegium kindlaks vajalike ja mõistlike menetluskulude suurust.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.16.11.2016 esitas hageja maakohtule hagi ja 22.01.2017 selle täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni tema ülalpidamiseks vajalikest kulutustest 75% ehk 1000 eurot kuus alates 01.01.2015 ehk alates hetkest, mil kostja vähendas tavapärast elatist. 26.05.2017 menetlusdokumendis soovis hageja ka tagasiulatuvalt elatist 1 aasta eest enne hagi esitamist.
2.Kostja tasus hagejale elatist alates 2013.a 1000 eurot kuus, kuid vähendas seda 215 euroni, langetades sellega lapse elatustaset. 2015.a lõpus lubas kostja hakata rohkem lapsega tegelema ja vähendada selle võrra elatist, millega hagejaga kooselav ema oli nõus, kuid kostja ei ole lapsega tegelemist tõsiselt võtnud. Kuna kostja lapse kasvatamisse aega ei panusta, peaks ta elatist tasuma suuremas summas, mis kompenseerib ema ajakulu. Hagi ja selle täpsustuse kohaselt on lapse igakuised kulud 1339 eurot, sh eluasemekulud 140 eurot, kulutused toidule 250 eurot, kulutused transpordile 200 eurot, sidekulud 60 eurot, kulutused tervishoiule 189 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 60 eurot, kulutused
riietele ja jalanõudele 350 eurot ning muud vältimatud kulud 50 eurot. Last kasvatava ema sissetulekuks on töötasu 300 eurot ja vara puudub, kostja on mitmete osaühingute omanik ja juhatuse liige, kes saab dividende ning kelle töötasu on üle 2000 euro. Samuti on kostja mitmete korterite/majade omanik.
3.26.05.2017 esitas hageja põhjendused lapse igakuiste vajalike kulude 1134.42 eurot kohta koos tõenditega. Hageja ülalpidamiseks vajalikud igakuised kulud koosnevad järgnevast: kohvik neli korda kuus 81.70 eurot; mängutuba 35 eurot; veekeskus 98 eurot; riided 80 eurot; judotrenn 12 eurot; tantsukool 15 eurot; tennis 7 eurot; kino 17.18 eurot; eraõpetaja 80 eurot; lapsehoidja 70 eurot; toit ja hügieenitarbed 300 eurot; transport 84 eurot; eluasemekulu 150 eurot; TV 9.76 eurot; muud igakuised kulud (teater, lasteaias, sünnipäevad, teater) 20 eurot; reisikulud 41.60 eurot (500 eurot aastas); internet 7.35 eurot; telefon 25.83 eurot.
4.13.06.2017 istungil avaldas hageja ema, et temal töökoht ja kindel sissetulek puudub, kuna ehitab üles oma ettevõtet, tema kulutuste katmist toetavad sponsorid ning et ta on nõus sõlmima kompromissi 600 eurot kuus. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei ole langetanud tütre elatustaset ja on lapsega tegelemist tõsiselt võtnud. Kostja oli sunnitud pöörduma abi saamiseks lastekaitse poole, kuna hageja hakkas tegema takistusi lapsega kokkusaamistele. 01.12.2016 sõlmisid vanemad lastekaitse spetsialisti juures kokkuleppe, mille kohaselt on hageja kostja juures igal kolmapäeval, st kostja võtab hageja igal kolmapäeva õhtul lasteaiast ning viib neljapäeva hommikul lasteaeda. Kostjale teadmata põhjustel on tütar otsustanud alates 18.01.2017 igal õhtul minna koju ja kostja on tütre soovi täitnud ning viinud ta kolmapäeva õhtuti kella 21.00-ks koju. Kostja on seoses tütre viibimisega tema juures teinud samuti kulutusi.
6.Kostja nõustus, et peale kooselu lõppemist 2013.a toetas ta esialgu hageja ema 1000 euroga kuus, kuid kogu raha oli mõeldud ainult lapse ülalpidamiseks. Kostjale teadaolevalt ei ole lapse ülalpidamiseks kunagi kulunud kuus 1000 eurot. Vanemad pidasid esialgu tütart üleval koos, kuid hiljem lapse ema käitumisest tulenevalt ei osutunud see enam võimalikuks. Nt ei pidanud hageja ema kinni üüritud eluruumidest ning pidevalt kolis. Kuna kostja soovis, et tütrel oleks kindel elukoht, soetas ta jaanuaris 2015 lapse ja ema elukohaks korteri XXX. Samas lepiti kokku väiksem elatise suurus hageja ja tema ema ülalpidamiseks. Kuni 2016.a jaanuarini kasutasid hageja ja tema ema korterit täies ulatuses kostja kulul. Selline elukorraldus hageja emale ei sobinud, kuna ta ei soostunud kostjale andma aru, kuidas ta saadud raha faktiliselt kasutab. Samuti oli ta kostjale teadaolevalt raha saamise eesmärgil tasuta kasutamiseks antud korterit kolmandatele isikutele üürinud. Seetõttu alates 2016.a jaanuarist septembrini üüris hageja ema ise kostjalt nimetatud korterit, kuid kostja kandis lisaks tütre ülalpidamisele lapse ema kontole ka korteriga seonduvalt tütre kulud täies ulatuses. Kuna kostja nägi, et olenemata tema poolt tehtud ülekannetest faktiliselt raha lapse ülalpidamiseks ei kasutatud (nt kandis laps väikseks jäänud ja vanu riideid) ning ema keeldus ka selgitusi andmast, otsustas kostja tasuda elatist miinimummääras ning lisaks soetada tütrele vajalikud esemed ja kanda need kulud, mille olemasolust kostja teadis. Ainult nii sai ta olla kindel, et tütre igapäevane elukorraldus on materiaalselt tagatud. Seetõttu on põhjendamatu hageja nõue
tagasiulatuva elatise saamiseks. Kostja esitas omapoolse arvestuse lapse igakuiste vajalike kulutuste kohta, milles võttis õigeks lapsele vajalikud kulutused kogusummas 408 eurot.
7.Kostja vaidles vastu hageja ema väidetele varalise seisundi osas, leides, et arvestades märgitud laenu- ja liisingumakse suurust, on ebatõenäoline, et tema faktiline sissetulek kuus on ainult 300 eurot. Kostja esitas I OÜ väljavõtte, kust väidetavalt hageja emale töötasu makstakse. Väljavõttest nähtub, et CC on ettevõtte osanikuks alates 18.01.2017, samuti oli osanikuks perioodidel 13.02.2015-06.09.2016 ja 09.09.201413.02.2015. Seega kuulub ka hageja emale ettevõte, kust tal on võimalik dividende saada. Eeldatavalt on hageja ema dividende saanud, sest kulutused hagejale ületavad oluliselt kohtule näidatud ema sissetulekuid.
8.Kostja märkis enda varalise seisundi kohta, et temale kuulub kaks kinnisasja – kinnistu KKK, mis on ostetud kodulaenuga (jääk seisuga 15.02.2017 91 320.83 eurot) ja mida kasutab kostja enda elukohana ning korteriomand SSS, mida kasutab elukohana kostja ema ja mis on soetatud kostja nimele ema antud rahaga. Muud kinnisvara kostjal ei ole. Kostja on osanik G OÜ-s ja juhatuse liige G OÜ-s, R OÜ-s ja N OÜ-s. Kostja sai kuni 01.01.2016 juhatuse liikme tasu R OÜ-st ja talle on välja makstud 31.05.2016 dividende 50 000 eurot. Muid sissetulekuid ja vara kostjal ei ole. 2016.a saadud üür 960 eurot kulus korteri soetamiseks võetud laenu tagasimakseteks ja hageja eest kommunaalkulude tasumiseks. Lisaks igapäevasele tavapärasele kulule toidule (ca 170-200 eurot kuus), riietele ja jalanõudele (ca 50-100 eurot kuus), lapse ülalpidamisele (ca 300-450 eurot kuus), elektrile (ca 230 eurot kuus), veele ja kanalisatsioonile (ca 30 eurot kuus) tasub kostja eluasemelaenu ca 414 eurot kuus. Järgmist dividendide väljamakset ei oska kostja prognoosida, seetõttu ei ole kostjal ka võimalik selgelt määratleda enda kuusissetulekut. Kostjal regulaarne sissetulek puudub.
9.12.06.2017 leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud enda vajadusi seaduses sätestatud miinimummäära ületavas osas. Kostja võttis õigeks hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud kokku 420 eurot: väljas söömine 24 eurot; veekeskus 28 eurot; riided 35 eurot; judotrenn 12 eurot; tennis 7 eurot; kino 10 eurot; toit 100 eurot; transport 25 eurot; eluasemekulu 150 eurot; TV 3 eurot; muud igakuised kulud 5 eurot; hügieenitarbed 3 eurot; internet ja telefon kokku 18 eurot. Kostja ei pidanud üldse vajalikuks järgmisi kulusid: mängutuba, tantsukool, eraõpetaja, lapsehoidja, reisikulud. Kostja esitas ka arvestuse perioodil november 2015 kuni mai 2017 hageja ülalpidamiseks igakuise elatise ja muude vajalike kulutuste jaoks makstud summade kohta ning neid kinnitavad kontoväljavõtted. Kostja palus jätta rahuldamata hagi miinimummäärast suurema elatise väljamõistmise osas ning jätta rahuldamata ka hageja tagasiulatuva elatise nõue, sest kostja on ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja tegi tagasiulatuval perioodil hageja ülalpidamiseks ema kontole ülekandeid, võttis enda kanda ja tasus hagejaga seonduvaid kommunaalkulusid, ostis hagejale riideid ja jalanõusid ning tegi muid vajalikke kulutusi. Kuna hageja ei ole tõendanud kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumist, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja seadusliku esindaja kanda.
10.13.06.2017 istungil nõustus kostja lisaks eelnevas punktis märgitule täiendavalt järgmiste hageja ülalpidamiseks vajalike kuludega: reisikulu 20 eurot; muud kulud võttis õigeks 15 eurot varasema 5 euro asemel. Samuti leidis kostja, et vajalikud on
abiõpetaja kulud, kuid ei teadnud, mis summas. Seoses toidu- ja hügieenitarvete kuluga leidis kostja, et 103 eurost on põhjendatud 90 eurot toidule (senise 100 euro asemel) ja 13 eurot hügieenitarvetele (senise 3 euro asemel). Esimese astme kohtu otsus
11.22.06.2017 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise hageja ülalpidamiseks 320 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 68% Vabariigi Valitsuse (VV) kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.07.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni 04.12.2027. Samuti mõistis kohus kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi 17.11.2016-30.06.2017 eest 85 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagi perioodi 17.11.2015-16.11.2016 eest tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Kohus määras, et jooksva kuu elatis tuleb tasuda kuu esimeseks kuupäevaks lapse seadusliku esindaja CC pangakontole XXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank AB Eesti filiaalis, selgitus: X elatis. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
12.CC-l ja kostjal on ühine alaealine tütar hageja, sündinud XX.XX.XXXX. Hageja esitas hagi elatise saamiseks 1000 eurot kuus tagasiulatuvalt alates 17.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, leides, et hageja vajalikud kulud kuus on vähemalt 1339 eurot kuus ja kostja peab maksma sellest 75%, kuna kostja maksis kuni 2015.a sellises suuruses elatist, on hageja emast parema varalise seisundiga ega osale hageja igapäevasel kasvatamisel. Vaja on säilitada lapsele väljakujunenud elulaad. Hageja esitas igakuiste vajalike kulutuste arvestuse 1134.42 eurot kuus (t II kd lk 6).
13.Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 97 punktile 1, § 99 lõigetele 1 ja 2 ning § 101 lõikele 1. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lõike 1 järgi üldjuhul pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-13, punkt 15). Kohus viitas PKS § 100 lõigetele 1 ja 2. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-160-12 (punkt 17), aga ka varasemas lahendis nr 3-2-1-118-12 (punkt 15) selgitanud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt tema ülalpidamise ulatust.
14.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ülalpidamisel on vajalikeks kuludeks ühes kuus: 1) eluasemekulud 150 eurot; 2) kulud tennisetreeningule (2 x nädalas) 7 eurot ning 3) kulutused judotreeningule (2 x nädalas) 12 eurot, kokku poolte õigeksvõetud ja vaidlustamata kulud 169 eurot kuus.
15.Kohus, kaalunud hageja esitatud kulude suurust, nende põhjendusi, esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, samuti arvestades kulude hagejapoolset puudulikku tõendatust (osa kulusid tõendavad dokumendid on loetamatud, osad kulud tõendamata), pidas põhjendatuks ja vajalikuks hageja järgmisi kulutusi: 4) kohviku külastused (keskmiselt 4 x kuus ja 6 eurot/kord) 24 eurot kuus. Kostja on selles ulatuses kulutused õigeks võtnud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on käinud
igakuiselt kohvikus 81.70 euro eest. Hageja on esitanud kohvikus käimise tšekid oktoobri ja novembri kohta. Ülejäänud kuude kohta tšekid puuduvad. Samuti ei ole põhjendatud, et laps peab käima ainult ühes kohvikus, kus hinnad on kallid. Kohus leidis, et piisav on lapsega väljas söömas käia 2-3 korda kuus kokku hinnaga 24 eurot. Ülejäänud osas ei ole kulud vajalikud ja põhjendatud; 5) veekeskuse külastused (keskmiselt 4 x kuus ja 7 eurot/kord) 28 eurot kuus. Kostja on selles ulatuses kulutused õigeks võtnud. Kohus leidis, et veekeskuse külastamisel ei pea kostja kinni maksma hageja ema piletit. Lapse pileti hind on ema selgituse kohaselt 7 eurot/kord; 6) kinokülastus 1 x kuus 10 eurot. Kostja on selles ulatuses kulutused õigeks võtnud. Kohus nõustus kostjaga selles, et põhjendamatu on erinevate külastuste puhul arvata lapse vajalike kulude hulka temaga kaasas oleva isiku kulutusi; 7) kulutused riietele 55 eurot kuus – hageja ei ole suutnud tõendada igakuiseid kulutusi 80 euro eest, s.o aastas 12 x 80 = 960 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule sellises ulatuses riiete kohta ostutšekke. Hageja ema ei osanud selgitada, millised esemed ta on ostnud OVS-st, 5 ühesugust eset igaüks hinnaga 16.99 eurot. Samuti riiete tähenduses vajalike kulutuste alla ei lähe juukseklambrid, ehted jms iluasjad, kuid mida võib iseenesest muude kuludena arvestada. On tšekke, mille kuupäevad ei ole loetavad ega ole arusaadav, kas tegemist on kulutusega lapsele. Samas arvestades kostja poolt lapsele perioodil mai 2016- mai 2017 ostetud riideid ja jalanõusid kokku 404.28 euro eest, on tõendatud, et lapse senised kulutused on suuremad kui 35 eurot kuus. Nimetatud kulu jagamisel 12 kuuga on kuu kulu 33.69 eurot. Samas on ka hageja ema ostnud lapsele vajalikke riideid ja jalanõusid. Arvestades lapse senist elulaadi hindas kohus põhjendatud kuluks 55 eurot kuus; 8) kulutused toidule 100 eurot kuus ja hügieenitarvetele 20 eurot kuus – hageja on nimetatud kulud esitanud koos ühe kuluna 300 eurot kuus, istungil täpsustanud, et toidule kulub lapsel 250 eurot ning hügieenitarvetele (hambapasta, seebid, pesupulbrid, šampoonid, pesugeelid, kreemid) 50 eurot kuus, kuid ei ole suutnud nimetatud suurusjärgus kulusid tõendada. Kostja lähtub oma pakkumises Konjunktuuriinstituudi statistilisest ostukorvist (t II kd lk 137) – 4-liikmelise pere puhul pereliikme kohta 67-71 eurot, millega kostja kirjalikus seisukohas pakutud 100 eurot kuus (istungil kostja vähendas summat 90 eurole) toidule on mõistlikult põhjendatud. Vanemad on seni võimaldanud hagejale suuremaid kulutusi toidule, kui statistiline ostukorv. Hügieenitarbeid nagu seep või hambapasta ei ole vaja osta iga kuu ja kohus leidis, et põhjendatud kulu nendele, arvestades, et tegemist on 7-aastase tütarlapsega, on 20 eurot kuus, s.o 240 eurot aastas; 9) kulutused transpordile on mõistlikud 25 eurot kuus – hageja väide 84 euro suuruse kulu kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja esindaja istungil antud selgitusel transpordib ta last ise oma sõidukiga ja tugines arvestusel teenistujatele sõidukulu hüvitamise määrusele – 0.30 eurosenti/km ja arvestas sõiduki puhul ka bensiini, remondikulu, kindlustuse. Laps käis XXX lasteaias ja nad elavad Sauga vallas. Last on vaja transportida lasteaeda, poodi, ema töökohta, kinno, trenni, lapsehoidja juurde. Kohtu hinnangul on põhjendamatu arvestada pere isiklike sõitude puhul kulu teenistujatele sõidukulu hüvitamise määruse järgi 0.30 eurosenti/km. Põhjendatud on kostja arvestus 7,5 liitrit /100 km kohta, hinnaga 1.20 eurot liiter. Nimetatud arvestuse järgi on võimalik sõita üle 250 km kuus; 10) kulutused sidele ja televisioonile on põhjendatud 21 eurot kuus, sellest internet ja telefon 18 eurot ning televisioon (lastepakett) 3 eurot kuus. Põhjendatud ei ole arvestada TV kulu ainult lapse kohta, vaid jagada perekonnaliikmete vahel. Kohus ei
pidanud põhjendatuks, et laps peab jätkama ema kasutatud 500 euro suuruse telefoni järelmaksu tasumist; 11) põhjendatud reisikuluna on kostja istungil õigeks võtnud 20 eurot kuus, s.o 240 eurot aastas, milline kulu on ka kohtu hinnangul põhjendatud. Laps ei pea igal aastal käima välisreisil, vaid võib käia ka 1 kord 2 aasta jooksul. Samuti on võimalik reisida Eestis. Hageja ema ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks tasunud igal aastal lapse reisikulu 500 eurot; 12) muud kulud, mille alla hageja on arvanud teatrikülastused, lasteaia sõprade sünnipäevad ja kingitused jms, on põhjendatud 20 eurot kuus. Nimetatu alla võib lisada ka kulud juukseklambritele ja ootamatud ettenägematud kulud. Kostja nõustus kohtuistungil 15 euroga kuus.
16.Seega on kokku hagejale vajalikud ja kostja poolt osaliselt tunnistatud kulud 323 eurot kuus.
17.Järgnevalt hindas kohus hageja esitatud kulutuste vajadust, mida kostja üldse ei tunnista: 13) kulutused mängutoale on kohtu hinnangul mõistlikud 18 euro ulatuses kuus, arvesse võttes, et mängutoas on käinud lapsega mõlemad vanemad, sh nt kostja detsembris 2016, mille hageja ka vajaliku kuluna õigeks võttis. Hageja ema selgitusel käib mängutoas laps siis, kui ta ei ole olnud lasteaias, käib õhtustel aegadel koos ema või hoidjaga. Hageja hinnangul vajalikku, kuid tõendamata kulu 35 eurot kuus pidas kohus lapse vanuse kasvades ja kooli minnes põhjendatuks mitte rohkem kui pooles ulatuses. Hageja on kohtule esitanud tšekke nimetatud kulutuste kandmise kohta; 14) kulutused lasteaiale, logopeedile ja edaspidi kooliga seoses on kohtu hinnangul vajalikud 80 eurot kuus. Hageja selgitusel kulub õpetajale kuus 80 eurot, mille kostja on tasunud, lapsel on vaja käia 2 x nädalas logopeedi juures ja ühe tunni maksumus on 10 eurot, kuus 8 tundi ja siiani on selle tasunud kostja. Kostja õpetaja- ja lasteaiakulusid vajalikuks ei pidanud, põhjendades, et laps läheb sügisel kooli ning kostja arvates puudub seetõttu vajadus abiõpetaja järele. Samas kostja ise tunnistas istungil, et on õpetajakulu siiani kandnud aprillis ja mais mõlemas kuus 50 eurot ja ilmselt kulu on vaja, kuid ta ei tea, mis summas. Samuti kinnitas kostja, et laps vajab logopeedilist abi ja kostja on valmis seda kulu kandma. Arvesse võttes, et pooled on seniste kulude arvestustest täielikult välja jätnud lapse lasteaiaarved ega ole arvestanud lapse edasisi kulutusi koolikuludele, kuid tunnistavad lapse vajadust logopeedi järele, leidis kohus, et lapse alushariduse ja edasise haridusega seonduvate kulude vajadus on põhjendatud vähemalt 80 euro ulatuses kuus kuni 2017.a suveni lasteaiakulude, suvel abiõpetaja ja logopeedi kulude näol ning edaspidi kooliga ja logopeediga seotud kulude näol; 15) lapsehoidja teenuse kulu on kohtu hinnangul põhjendatud 35 eurot kuus. Hageja ema selgitusel on lapsehoidja kulu olnud seni 70 eurot kuus (2.50 eurot/tund, tasumine sularahas). Seda teenust vajab lapse ema kell 17.00-21.00, kui lasteaed on kinni ja ema on treeninguid andmas. Lapsehoidja teenust kasutavad enamasti kõigil nädalapäevadel. Kostja vaidles vastu ja leidis, et kuna last kasvatav vanem ei tööta, saab ta ise last hoida. Kohtu hinnangul, kuigi last kasvatav vanem hetkel ei tööta, siis ka juhul, kui ta tööle asub (mida ta peaks vanemate võrdsete kohustuse juures eeldatavasti ka tegema), võib 7-aastase lapse jaoks, kelle vanavanemad vm sugulased teda tavapäraselt ei hoia, olla lapsehoiuteenus siiski jätkuvalt vajalik kulutus ja peaks vähemalt pooles mahus säilima;
16) tantsukool 15 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et laps käis varem lasteaias tantsimas, mille kulu oli 9 eurot, hiljem asendus tantsukool teisega ja kulu 15 eurot kuus, aga kõrge hinna tõttu ei saa last sinna panna. Kostja väitel laps tantsukoolis ei käi ja tema seda summat õigeks ei võtnud. Kui laps avaldaks soovi seal käia, nõustus ta kulu tasuma. Kohus leidis, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kostja ise on nõustunud kulu tasuma, kui laps soovib tantsukoolis käia.
18.Kostja poolt täielikult vaidlustatud hageja kulutused tantsukooli, mängutoa, lapsehoidja ning lasteaia/koolikohustuse tarbeks hindas kohus vajalikuks kokku 148 eurot kuus (18+35+15+80). Seega kokku moodustavad hageja vajalikud, kostja poolt osaliselt õigeksvõetud ning kohtu poolt mõistlikuks hinnatud kulutused igakuiselt kokku 640 eurot (169+323+148), millest PKS § 116 lõike 1 tähenduses võrdse kohustusena peaks kumbki vanem kandma vähemalt 320 euro ulatuses kuus.
19.Last kasvatav vanem CC enda kinnitusel ei tööta ja regulaarset maksustatavat sissetulekut ei oma ega ole saanud ka vaidlusaluse perioodi jooksul, mis on tõendatud kohtu päringu alusel saadud Maksu- ja Tolliameti (MTA) 09.06.2017 teatisega ja 2015-2016 tulumaksu deklaratsioonidega (t II kd lk 103-114). CC selgitusel on ta I OÜ omanik ja juhatuse liige (tõendatud äriregistri väljatrükiga t II kd lk 127), kes endale palka ei maksa, sest firma on alles loomisel ja kuna ta tegeleb firma ülesehitamisega, siis lapsega ta kogu aeg tegeleda ei saa, treeningtunnid, mida ta annab, toimuvad ajavahemikul 17.00-21.00.
20.Kostja kinnitusel puudub tal regulaarne sissetulek, kuid ta on saanud 01.11.201531.01.2016 R OÜ-st miinimumpalga suurust tulu brutos 390 eurot kuus ning dividenditulu 2016.a 50 000 eurot ja 01.01.2017-30.04.2017 dividenditulu 50 000 eurot, mis on tõendatud ka MTA 09.06.2017 teatise ja 2015-2016 tulumaksu deklaratsioonidega (t II kd lk 115-126). Seega on kostja vähemalt kogu 2016.a jooksul ja 2017.a saanud tulu summades, mis vastavad aasta peale jaotatuna igakuisele sissetulekule ca 4166 eurot kuus (50 000 : 12), millega kostja suudab kohtu hinnangul igal juhul katta hageja ülalpidamiskulud miinimummäärast suuremas ulatuses ja mida kostja enda esitatud arvestuse järgi (t II kd lk 138) on ta tegelikult ka teinud, olles kandnud viimase 19 kuu jooksul kostja arvates hagejale vajalikke kulutusi kokku 9414.53 euro ulatuses, s.o keskmiselt 435 eurot kuus.
21.Vanematel on vaidlus, kas kostja peab säilitama hagejale senise elulaadi. Kostja väitel tema poolt hageja emale enne 2015.a tasutud 1000 euro suurused ülalpidamise maksed olid mõeldud nii lapsele kui last kasvatavale mittetöötavale emale ega olnud mõeldud täielikult hageja ülalpidamiseks. Kohus nõustus kostjaga, kuna hageja ei suutnud tõendada vastupidist. Kuigi hageja ema leidis, et kostja peaks kandma hageja kuludest suurema osa, et kompenseerida last kasvatava vanema aega, samuti põhjusel, et kostja sissetulekud on suuremad, on kohtu hinnangul põhjendamata ja tõendamata, miks hagejat kasvatav vanem ei saa minna tööle ega saa kanda kulutusi võrdselt teise vanemaga ning miks kostja peaks hüvitama hageja emale tema vabatahtliku, tasuta tegevuse spordiklubi treeningute andmisel. Kohtu hinnangul puudub praeguses asjas alus kalduda kõrvale poolte võrdsusest hagejat kasvatava vanema kasuks, kuna mõlemad vanemad on töövõimelised, ema ei viibi enam lapsehoolduspuhkusel, vaid tegeleb ettevõtlusega, laps on 7-aastane, läheb sügisel kooli ega vaja enam ema poolt sellist hoolitsust nagu väikelaps. Ema väitel tegeleb ta treeningtundide andmisega enda firmas ja endale palka ei maksa.
22.Kohus viitas PKS § 101 lõikele 2. Hageja elatisenõue alates hagi esitamisest on põhjendatud seadusandja kehtestatud miinimummäärast suuremas ulatuses, arvestades ka kostja senist osalust hageja kulutuste kandmisel, mis on kogu vaidlusalusel perioodil novemberist 2015 maini 2017 ulatunud vähemalt 300 euroni ning enamasti ka üle selle. Lapse huvides on elatise väljamõistmine vastavalt lapse tegelikele ja põhjendatud vajadustele ning poolte võrdsusele ja arvestades ka kostja tegelikku panustamist lapse kuludesse kohtumenetluse eel ja ajal. Ka peale hagi esitamist novembris 2016 on kostja lisaks seadusjärgses määras elatisele tasunud lasteaiaarveid keskmiselt 82 eurot kuus ja ostnud riideid jms vajaminevat, makstes hageja kulude katteks kokku 300-500 eurot kuus. Tegemist on kostja ainsa lapsega ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaksid, et tema osalus ettevõtluses ning sissetulekud võiksid oluliselt ja järsult kahaneda. Kostja on enda regulaarsed kulutused 15.02.2017 vastuses toonud välja ilma hagejale tehtud kulutusteta summas 974 eurot kuus, koos hageja vajadusteks kantud kuludega kokku 1142 eurot kuus, millise summa juures ka senise dividenditulu (üle 4000 kuus) olulise kahanemise puhul tuleb kostja 300 euro piires ülalpidamismaksega toime. Arvestades hageja põhjendatud vajadusi ja senist elulaadi ning eeltoodud asjaolusid ja põhjendusi, mõistis kohus kostjalt hagejale välja igakuise elatise 320 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 68% VV kehtestatud kuupalga alammäärast, kuna nimetatud summa 320 eurot moodustab tänasest kuupalga alammäärast 470 eurost 68% ning elukalliduse muutust arvestades on mõistlik siduda edasise elatise määr vastava protsendiga VV kehtestatud kuupalga alammäärast. Sellisele seisukohale on korduvalt asunud ka Riigikohus, viimati nt 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-174-16 (punkt 10), selgitades, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lõike 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks. Resolutsioonis saab selle määrata nt nii, et nimetada algne summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (nt „mitte vähem, kui ...").
23.Hageja esitas ka tagasiulatuva elatise nõude PKS § 108 alusel. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostja täitis ülalpidamiskohustust ajavahemikul 17.11.2015-16.11.2016 selliselt, et oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine.
24.Kostja on esitanud arvestuse novembrist 2015 kuni maini 2017 hageja ülalpidamiseks igakuise elatise ja muude vajalike kulutuste jaoks makstud summade kohta (t II kd lk 151) ning neid kinnitavad kontoväljavõtted (t II kd lk 152-152). Selle järgi tasus kostja nimetatud perioodil elatist 5390 eurot ja lasteaiamakse 1329.20 eurot, ostis lapsele riideid 404.28 euro eest, sisustas enda juures hagejale toa 812.22 euro eest, ostis hagejale hügieeni- ja majapidamistarbeid 88.79 euro eest ning tegi muid vajalikke kulutusi 870.13 euro eest, kokku summas 9414.53 eurot. Samuti tasus kostja 01.06.2017 seisuga hageja ülalpidamiseks elatise 235 eurot 2017.a juuni eest (t II kd lk 172). Hageja võttis kohtuistungil õigeks (protokoll t II kd lk 177) summa 5390 eurot tasumise, samuti võttis õigeks ja luges lapse ülalpidamiseks vajalikeks kuludeks kuni septembrini 2016 igakuiselt kostja tasutud lasteaia arved kokku 1329.20 eurot, kommunaalkuludest 519.91 eurot ning riiete ja jalanõude eest tehtud kuludest 404.28 eurot, s.o kokku 6314.32 eurot. Sellega võttis hageja õigeks, et kostja kandis 19 kuu jooksul hagejale vajalikke kulutusi keskmiselt 332.33 eurot kuus (6314.32:19). Seega on tuvastatud, et kostja on kogu tagasiulatuva elatise nõude perioodil
ülalpidamiskohustust regulaarselt ja lapse vajadustele vastavalt täitnud, mistõttu nõue perioodi 17.11.2015-16.11.2016 eest jääb rahuldamata ning nõue alates hagi esitamisest 17.11.2016 kuni 30.05.2017 eest tuleb lugeda täidetuks. Samuti on kostja täitnud ülalpidamiskohustuse 2017.a juuni eest summas 235 eurot. Seega kostja võlgnevus hageja ees kohtuotsuse tegemise aja 30.06.2017 seisuga moodustab 85 eurot (320-235).
25.Hageja on palunud kindlaks määrata otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb tasuda CC arveldusarvele. Muid taotlusi ei ole. Kohus, viidates PKS § 100 lõikele 4, leidis, et elatise maksmine on mõistlik kindlaks määrata jooksva kuu eest jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Alaealise lapse elatis tuleb tasuda lapse seadusliku esindaja CC pangakontole. Vastavalt PKS § 100 lõike 2 teisele lausele peab lapsega koos elav vanem kasutama elatist lapse huvides.
26.Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda alljärgnevatel põhjustel. Hageja nõudis elatist 1000 eurot kuus alates 17.11.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus jättis tagasiulatuva elatise osas hageja nõude rahuldamata, kuna kostja on sel ajal ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses täitnud. Samuti rahuldas kohus hageja nõude alates hagi esitamisest osaliselt, s.o 320 euro ulatuses. Kostja on teinud märkimisväärselt kulutusi lepingulisele esindajale, mille väljamõistmine alaealiselt hagejalt, kel iseseisev sissetulek puudub, oleks ebaõiglane. Apellatsioonkaebus
27.21.07.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
28.Kohus rikkus tõendite hindamise põhimõtet, mille tagajärjel tuvastas ebaõigesti asjaolud ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Lisaks rikkus kohus põhjendamiskohustust, kui jättis tähelepanuta kostja väite, et hageja ema ei kasuta temale laekunud elatist kogu ulatuses lapse huvides, millest tulenevalt on kostja olnud sunnitud tegema täiendavaid ülalpidamiskulutusi. Kohus tuvastas, et kostja on regulaarselt ülalpidamiskohustust täitnud – tasunud igakuiselt hageja seadusliku esindaja kontole elatise miinimummääras ning teinud lisaks täiendavaid ülalpidamiskulutusi. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses, milliseid asjaolusid kohus ei tuvastanud, mistõttu on hagi rahuldamise eeldus täitmata.
29.Kohus on vääralt leidnud, hinnates mh kogumis vääralt kostja omaksvõttu, et hageja ülalpidamiskulu kuus üle seaduses sätestatud miinimummäära on põhjendatud ja tõendatud. Kaevatavast otsusest jääb ebaselgeks, mille alusel asus kohus seisukohale, arvestades, et hageja emal puudub sissetulek, et hageja ülalpidamise ulatuse tõendamiseks esitatud tšekid on hagejaga seotud kulu ning selle kulu on teinud hageja ema. Kostja vaidlustas esitatud kuludokumentide seotuse hagejaga 12.06.2017 menetlusdokumendis. Kohus on miinimumist suurema elatise väljamõistmisel jätnud ebaõigesti lapse vajaduste kaetuse hindamisel arvestamata riikliku lapsetoetuse, olenemata kostja esindaja poolt 13.06.2017 istungil sellele tähelepanu juhtimisest.
30.Seoses tuvastatud hageja kulutustega riietele 55 eurot kuus oleks kohus pidanud arvestama kostja vastuväitega, et hageja seadusliku esindaja esitatud kuludokumendid ei tõenda hagejaga seotud kulutusi. Kostja on osaliselt kandnud hageja kulutusi riietele
ka olukorras, kus riided ostis faktiliselt hageja ema, kuid tasus kostja. Riided ja jalanõud on ostetud jooksvalt vastavalt vajadustele ning tulenevalt hooajast, muid usutavaid tõendeid esitatud ei ole. Ka ei esitanud hageja ema kuludokumente peale veebruari 2017, samas on kostja esitanud kohtule tšekid hagejale riiete ostmise kohta aprillis-mais ja väite, et 12.04.2017 kulu 34.81 eurot ja 22.05.2017 kulu 60.20 eurot on kostja hageja emale hüvitanud. Seega esitasid pooled kohtule 4-kuulise perioodi osas hagejale riiete ja jalanõude ostmise kohta tõendeid 123.21 euro ulatuses, mis teeb keskmiseks kuluks 30.80 eurot. Seega on kohus vääralt hinnanud hageja põhjendatud vajaduseks riietele 55 eurot kuus, milline summa ületab statistilist keskmist 310,56%.
31.Väär on kohtu seisukoht, et kui üks vanem teeb vabatahtlikult lapsele kulutusi (lisaks elatise tasumisele), on sellega automaatselt lapse ülalpidamise ulatus tõendatud ja vajadused põhjendatud ning lahus elaval vanemal tekib selles ulatuses kohustus tasuda elatist. Kostja poolt täiendavate kulutuste tegemine ei tõenda hageja tegelikke ülalpidamiskulutusi üle seaduses sätestatud miinimumi, kuna hageja ei esitanud tõendeid selles kohta, millele kulub see raha, mis laekub kostjalt tema ülalpidamiseks hageja ema kontole.
32.Ebaselgeks jääb kohtu seisukoht, et 7-aastasele tütarlapsele kulub hügieenitarvetele kuus 20 eurot. Ilmselgelt on tegemist ülemäärase summaga ning vastavaid tõendeid ei ole ka esitatud. Kostja jääb istungil avaldatu juurde, et arvestades keskmist toidukorvi maksumust ja hageja vanust, ei ületa põhjendatud kulud kuus toidule ja hügieenitarvetele 103 eurot.
33.Samuti jääb ebaselgeks kohtu poolt muude kulutuse suurendamine 5 euro võrra (kostja võttis õigeks, et see võib olla 15 eurot kuus). Hageja ei tõendanud ega põhistanud sellises ulatuses kulu tegemist, statistiline keskmine on 13.28 eurot.
34.Kostja ei nõustu kohtuga, et hageja kulutused mängutoale 18 eurot kuus on vajalikud ja põhjendatud. Jääb ebaselgeks, kuidas on kohus 2016.a oktoobri tšekkide alusel selle summa vajalikuks ja põhjendatuks lugenud. Pooled avaldasid istungil, et detsembris 2016 peeti mängutoas hageja sünnipäeva. Kostja ei arva, et hageja peab enda sünnipäeva pidama igal aastal mängutoas. Kohtu poolt väljamõistetud suuruses kulu korral viibib laps igas kuus mängutoas üle 7h, mis ei ole hageja huvides, arvestades logopeedi soovitusi, et hageja vajab keskmisest tunduvalt rohkem täiskasvanu poolset abi ja tuge, st vanemate poolt lapsega tegelemist. Kohus on jätnud tähelepanuta ning hindamata ka asjaolu, et hageja läheb septembris 2017 kooli. Koolis käiv laps ei käi enam mängutoas, kuna tal on muud kohustused ning kui arvestada kõiki huvialaringe ja muid vaba aja veetmise viise, mida kohus pidas hageja suhtes vajalikuks põhjendatuks (tennis, judo, tantsuring, iganädalane veekeskuse külastamine, kino, teater jne) jääb arusaamatuks, millal laps sellises mahus jõuab mängutuba külastada.
35.Seoses kohtu poolt lasteaia, logopeedi ja edaspidi kooliga seoses vajalikuks peetud kuluga 80 eurot kuus leiab kostja, et kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et isegi olukorras, kus kostja võttis endale kohustuseks viia hageja eraõpetaja juurde, olid kokkusaamised harvad, kuna kas ema keeldus last kostjale andmast (nt põhjendusel, et neil on külalised) või oli eraõpetaja hõivatud muude kohustustega. Arvestades hageja ema hõivatust enda isikliku eluga, varasemat käitumist lapse arengu huvides, on tõenäosus, et nimetatud raha kulutatakse täies ulatuses lapse arengule, väga väike. Arusaamatuks jääb, miks olukorras, kus lapsega lahus elav vanem on vabatahtlikult
võtnud endale kohustuseks tegeleda lapsega, on viinud last vastavate õpetajate või muude spetsialistide juurde. Vajadusel tasus kostja teenuse eest, mistõttu ei ole see kulu hageja emal tekkinud, kohtuotsusega väljakujunenud olukord lõpetatakse. Kohus pidi elatist välja mõistes vabatahtliku ülalpidamiskohustuse täitmisega arvestama ning elatise määramisel arvestama, millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem. Lisaks on kohus, määrates kindlaks tõendamata kulu, jätnud arvestamata ka üldteada asjaoluga, et koolidel on eripedagoogid-logopeedid palgatud, mistõttu pakutakse koolides logopeediabi lastele tasuta.
36.Millistele tõenditele tuginevalt on kohus leidnud, et lapsehoidjateenus on vajalik 35 eurot kuus, jääb otsusest ebaselgeks. Hageja ei tööta ning kulutusi tõendavaid dokumente esitanud ei ole. Kulutuse kindlaksmääramine ainult kohtu hinnangul põhinevalt ja tingimuslikult (kui hageja seaduslik esindaja läheb tööle) on vastuolus Riigikohtu seisukohaga, et üle miinimumi väljamõistetava elatise korral peavad kulutused olema tõendatud. Kostja on nimetatud kulutuse osas 13.06.2017 istungil leidnud, et äärmisel juhul võib lapsehoidja teenust vaja minna eriolukorras summas 2.50 eurot kuus, kui mõlemad vanemad (või vanavanemad) on hõivatud ega saa last enda juurde võtta. Miks asus kohus seisukohale, et vanavanemad vm sugulased last tavapäraselt ei hoia, jääb ebaselgeks. Kostja selgitas kohtule istungil, et tema ema on last vajadusel hoidnud. Üksikud korrad, kui hageja ema talle teadaolevatel põhjustel viimasel minutil otsib lapsele hoidjat, ei õigusta hoidja vajadust. Kohus on ka selle kulu kindlaksmääramisel jätnud arvestamata, et hageja läheb septembrist kooli ning sellises vanuses lapsele enam lapsehoidjateenus sellises ulatuses vajalik ei ole. Vanemad peavad ise lapsega peale kooli tegelema.
37.Kohus on arvestanud vajaliku kuluna ka tantsukoolikulu 15 eurot kuus, kuigi hageja ema ei suutnud usutavalt põhistada kulutuse vajalikkust ja kuludokumendi puudumist. Hageja ema väitis, et tal puudub selleks raha, kuid kostja esitas tõendid, et kui hageja faktiliselt soovib mingist eriala- või huviringist osa võtta, on kostja selle eest alati tasunud (t I kd lk 86-87). Hageja ei ole kordagi avaldanud kostjale soovi tantsukoolis käia. Hagejal on muud huvid, mida ta realiseerib ja kostja vabatahtlikult neid kulutusi kannab.
38.Praeguseks on muutunud ka need asjaolud, mille alusel võttis kostja õigeks eluasemekulu 150 eurot kuus. Kostja arvestas, et eluasemekulud jagati võrdselt hageja ja tema ema vahel. Hetkel kasutab XXX korteriomandit enda elukohana lisaks hagejale ja tema emale ka viimase elukaaslane. Seega ei ole kostja enam nõus hageja ülalpidamisvajaduse ulatuse kindlaksmääramisel eluasemekuludega 150 eurot kuus, vaid võtab õigeks kulu 100 eurot kuus.
39.Eeltoodust tulenevalt on kohus põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja vajalik ja põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 640 eurot. Arvestades kostja vastuväiteid, omaksvõtu selgitusi, tõendeid ja kostja poolt ülalpidamiskohustuse vabatahtlikku, regulaarset ja piisavas ulatuses täitmist, tuleks hagi jätta rahuldamata.
40.Koos kaebusega esitab kostja taotluse järgmiste dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks: väljatrükid Statistikameti veebilt tarbijahinnaindeksi ja leibkonnakulutuste kohta ning Pärnu XXX kooli kodulehelt õpetajate kohta (lisad 13); kostja kulutused hageja judolaagrile jm kulutuste tasumise kohta (lisad 4-7).
Nimetatud dokumente ei olnud võimalik maakohtule esitada, kuna vastavad kulutused ei olnud istungi toimumise ajaks tehtud.
41.Kostja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse, paludes kõik kulud jätta hageja (võimalusel hageja seadusliku esindaja) kanda. Hageja ema pöördus hageja nimel kohtusse pahatahtlikult eesmärgiga parandada enda elutingimusi ning vähendada enda ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Antud käitumine on taunitav ning hageja emal tuleb kanda vastutust oma vastutustundetu käitumise eest.
42.22.03.2018 teatas apellant kohtule 02.10.2017 vanemate vahel sõlmitud kokkuleppest, mille kohaselt viibib tütar isa juures igal nädalal alates pühapäeval kella 12.00-st kuni teisipäeval kella 8.15-ni või kuni kella 12.00-ni, kui ei ole koolipäev (t III kd lk 39). Vastavalt kokkuleppele on laps 30% ajast isa juures, kes sel ajal peab teda ülal. Isa on ostnud oma elukohta lapsele vajalikke riideid, jalanõusid jmt, kuna ema ei anna neid lapsele isa juurde tulles kaasa. Lisaks ei käi laps alates lasteaia lõpetamisest enam tennise- ja judotreeningutel ega ole hakanud käima tantsutreeningul. Vastustaja seisukoht
43.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.
44.Vastuseks apellandi poolt esiletoodud asjaolude muutumisele teatas hageja 02.04.2018, et taganeb 02.10.2017 lepingust. Kostja on lepingut oluliselt rikkunud, kuna laps viibib ühe päeva vanaema juures sel ajal, kui peaks viibima isaga. Samuti on mitmed kokkuleppejärgsed viibimised isa juures täiesti ära jäänud. 02.10.2017 kokkulepe oli vajalik kostjale ainult kohtus oma positsiooni kindlustamiseks. Isa juurde minnes on lapsel alati olnud kaasas vahetusriided. Seoses koolis käimisega tuli lapse huviringide aegu korrigeerida. Laps käib käesoleval ajal joogas ja ujumas. Kooliminekuga kulutused lapsele suurenesid. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
45.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruse ja elatise võlgnevuse väljamõistmise (resolutsiooni punktid 2 ja 3) osas tühistada seoses riikliku lapsetoetuse mittearvestamisega elatise suuruse määramisel. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse, millega vähendab eeltoodut arvestades hagi rahuldamise ulatust. Apellatsiooni korras ei ole maakohtu otsusele edasi kaevatud osas, milles hagi jäi rahuldamata, seega selles osas on otsus TsMS § 456 lõike 1 alusel jõustunud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
46.TsMS § 442 lõike 5 järgi tuleb kohtul otsuses lahendada mh seni lahendamata poolte taotlused. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse võtta vastu täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, millega ta soovib oma vastuväiteid täiendavalt tõendada: väljatrükk Statistikaameti andmebaasist, ostukorvi maksumuse graafik, väljatrükk Pärnu XXX Põhikooli kodulehelt, väljavõte vestlusest seonduvalt judolaagriga, koopiad ostukviitungitest, maksekorraldus loovus- ja spordilaagri tasumise ja kinnituskiri registreerimise kohta, konto väljavõte lasteaiamaksu tasumise kohta. TsMS § 647 lõike 1 alusel kohtu poolt pooltele antud tähtaja jooksul esitas apellant taotluse võtta täiendavate tõenditena vastu 02.10.2017 kokkulepe ja vanemate sõnumivahetus kokkuleppe täitmisel.
47.Kolleegium on seisukohal, et kostja taotlused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. TsMS § 652 lõike 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid mh juhul, kui tõendit ei saanud varem esitada mh põhjusel, et tõend tekkis või sai pooltele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (punkt 2). Uue tõendi vastuvõtmise otsustamisel lähtub ringkonnas TsMS § 639 lõikest 1 tulenevalt mh TsMS § 238 lõikest 1, mille kohaselt võtab kohus vastu ja arvestab asja lahendamisel ainult sellise tõendiga, millel on asjas tähtsust.
48.Käesolevas otsuses allpool põhjendab kolleegium, miks ei ole alust kostja poolt lapsega koos elava vanema nõusolekuta (kokkuleppeta) tehtud kulude tasumist pidada ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks. Seega ei oma asja lahendamisel tähendust apellatsioonkaebusele lisatud tõendid seonduvalt kulude kandmisega juulikuus 2017. Samuti ei oma asja lahendamisel tähendust väljatrükk Statistikaameti andmebaasist ja ostukorvi maksumuse graafik, sest allpool nõustub kolleegium maakohtuga, et kuna vanemad on lapsele võimaldanud keskmisest suuremaid kulutusi ja vanemate varaline olukord ei ole halvenenud, ei ole asjakohane tõendada lapse vajaduste rahuldamise kulutusi toetudes Eesti keskmistele sellekohastele näitajatele. Kaebusele on lisatud ka väljatrükk Pärnu XXX Põhikooli kodulehelt õpetajate kohta, millega kostja soovib tõendada kaebuse väidet, et koolidel on eripedagoogid-logopeedid palgatud ja seega pakutakse koolis lapsele logopeediabi tasuta. Nimetatud tõendi osas märgib kolleegium, et kostja ei ole vastavalt TsMS § 652 lõikele 4 selle esitamise lubatavust kaebuses põhjendanud, kuivõrd logopeediga seonduvad kulud olid arutusel maakohtus ning kostja oli teadlik, et laps läheb sügisel Pärnu XXX Põhikooli (t II kd lk 179, 163). Seega oli kostjal võimalik esitada tõend selle kohta, et nimetatud koolis on eripedagoog-logopeed juba maakohtus ja tegemist on TsMS § 331 lõike 1 mõttes hilinenult esitatud tõendiga, mille vastuvõtmisest kolleegium keeldub. Kuna viidatud dokumendid esitati elektrooniliselt, siis need tagastamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-14, punkt 19). Juunikuus 2017 kostja poolt vajalike kulude kandmist tõendavad dokumendid, 02.10.2017 kokkuleppe ja selle täitmise asjaolude kohta esitatud vanemate sõnumid võtab kolleegium tõenditena vastu, kuna osaliselt on need tekkinud peale maakohtu poolt asja lahendamist ja osaliselt on tegemist dokumentidega, millised võivad mõjutada maakohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse suurust. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale elatise asjades tuleb oluliste eluliste asjaolude muutumist apellatsioonimenetluses käsitleda. Kas ja kui, siis millisel määral avaldavad need mõju kostja apellatsioonkaebuse lahendamisele, selgitab kolleegium otsuse põhjendustes allpool.
49.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et hagi tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et kostja on ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud, tasudes hageja ema kontole alates oktoobrist 2016 igakuiselt elatist seaduses ettenähtud miinimummääras ning teinud lisaks täiendavaid ülalpidamiskulutusi (nt lasteaiamaks, riided jne). Vanemate vahel puudub vaidlus, et laps elab emaga koos. Seega rahuldab ema lapse vajadused vahetult ja isa, kes ei ela lapsega koos, peab täitma PKS § 100 lõike 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, punkt 11). Selleks, et kostja poolt erinevate kulutuste kandmist saaks lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, peab olema vanemate vahel vastavasisuline kokkulepe või esinema muu mõjuv põhjus, sest PKS § 100 lõike 1 esimese lause järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega
vanemale, kelle juures laps elab ja kes korraldab lapse igapäevast elu. PKS § 100 lõike 1 teise lause järgi, kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Asjas ei ole tõendatud, et vanemate vahel oleks vastavasisuline kokkulepe. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole kostja ka väitnud. Samuti ei ole kostja kohtu ette toonud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks kohus leida, et esineb mõjuv põhjus ülalpidamise andmiseks muul viisil. Kostja on küll korduvalt esile toonud kahtluse, et ema ei kasuta talle laekunud elatist kogu ulatuses lapse huvides. Samas ei ole kostja kahtlused põhistatud ega tõendatud. Kostja emotsionaalsed väited kohtu jaoks otsustuse aluseks olla ei saa. PKS § 100 lõike 2 teise lause järgi peab lapsega koos elav vanem elatist kasutama lapse huvides. Seaduse mõttest tulenevalt peab lapsest lahuselav vanem arvestama, et üldjuhul tuleb tal ülalpidamise kohustus täita rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on erandlik. Ülalpidamise andmine rahas igakuiselt ettemakstult võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Enda suvast lähtuvalt ja ebaregulaarselt erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kolleegiumil puudub alus kahelda kaebuses toodud väite, et kostja on alati lisaks miinimumelatisele valmis vabatahtlikult kandma hageja huvides ühekordseid suuremaid väljaminekuid, siiruses, kuid praeguses olukorras ei saa sellega asja lahendamisel arvestada. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta asju ja tasuda teenuste eest, siis ta võib seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Eeltoodust tulenevalt puudub alus arvestada kostja poolt peale maakohtu otsust tehtud kulutuste arvel osaliselt kaetuks maakohtu poolt väljamõistetud elatis.
50.Eeltoodust nähtuvalt on kostja praeguses asjas ülalpidamiskohustust täitnud miinimummääras elatise tasumisega. Hageja on esile toonud ja kohus tuvastanud, et hageja vajadused on suuremad kui miinimummääras elatis kataks. Maakohus on õigesti märkinud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Siinkohal tuleb arvestada, et varasemalt 1000 euro tasumisega (väidetavalt) nii lapse kui tema ema ülalpidamiseks on kostja ise osaliselt kujundanud lapse elulaadi selliseks, et lapse vajadused on suuremad kui miinimumelatis katab. Seega asudes ühel hetkel tasuma elatist miinimummääras ilma, et see oleks põhjendatud tema majandusliku olukorra halvenemisega või muu mõjuva põhjusega, saab lapse kujunenud elulaadi arvestades asuda seisukohale, et tasutud elatis on ebapiisav ja hagi esitamine oli õigustatud.
51.Iseenesest on õige kaebuse väide, et ühe vanema poolt vabatahtlikult lapsele tehtud kuludega ei saa tõendada ülalpidamise ulatust ega põhjendada lapse vajadusi. Samas ei olegi maakohus antud juhul selliselt toiminud. Mõnede kuluartiklite osas on kohus mh võtnud arvesse, et kostja on kulu kandnud, mis annab aluse tuvastada, et ka kostja ise on pidanud vastavat kulu lapse jaoks vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus ei ole ühegi kulu osas hinnanud kulu põhjendatust üksnes selle isa poolt kandmise ulatusest, vaid on arvestanud ka hageja poolt esile toodud ja tõendatud asjaolusid.
52.Kostja väited kaebuses on osaliselt vastuolulised. Ühelt poolt leiab kostja, et kohus on vääralt leidnud, et hageja tõendatud vajadused ühes kuus on üle seaduses sätestatud miinimummäära. Samas rõhutab kostja, et tasub elatist miinimummääras ja teeb lisaks ülalpidamiskulutusi (lasteaiamaksu, riiete eest tasumine). Selliselt annab kostja ise teada, et hageja vajadused ongi suuremad kui 2 x miinimummääras elatis ära katab.
53.Seoses kostja poolt vaidlustatud konkreetsete kulude suurusega märgib kolleegium kokkuvõtvalt, et kõigi vaidlustatud kulude puhul on maakohtu diskretsiooniotsustus nende vajalikkuse ja konkreetse summa osas põhjendatud. Puudub alus kohtule ette heida diskretsioonipiiride rikkumist, mistõttu puudub ka apellatsioonikohtul õigus maakohtu otsustusse sekkuda. Kolleegium märgib, et ühegi kohtu poolt põhjendatuks peetud vaidlustatud kulu näol ei ole tegemist selgelt ebamõistlike kulutuste või ülemääraste summadega, arvestades sellekohast kehtivat kohtupraktikat. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium seonduvalt iga konkreetse vaidlustatud kuluartikliga vastuseks kaebuse väidetele järgmist.
54.Kostja on vaidlustanud kohtu poolt vajalikuks peetud kulud riietele 50 eurot, leides, et 4 kuu jooksul on ostetud riideid ca 30.80 euro eest kuus. Ringkonnakohus leiab, et kulu riietele ei saa hinnata üksnes neljakuulisest perioodist lähtudes, vaid tuleb arvestada, et teatud perioodidel võivad olla kulud suuremad ja vastupidi. Kohtu poolt määratud summat 50 eurot kuus ei saa pidada ülemääraseks ega ebamõistlikuks arvestades, et elatis on välja mõistetud etteulatuvalt, et vanemad on hagejale varasemalt võimaldanud keskmisest suuremaid kulutusi ning et aktiivses kasvueas tütarlapsel vajadus riiete ja jalanõude järele üldiselt teadaolevalt pigem suureneb kui väheneb.
55.Kostja on vaidlustanud kohtu poolt vajalikuks peetud toidukulud 100 eurot ja hügieenitarvete kulu 20 eurot, leides, et nimetatud kulude kogusumma on põhjendatud 103 euro ulatuses. Kostja tugineb keskmisele toidukorvi maksumusele ja statistikaameti kodulehel avaldatud andmetele. Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvestades hageja vanemate kujundatud elulaadi on kulutused toidule 100 eurot ja hügieenitarvetele 20 eurot kuus mõistlikud ja põhjendatud arvestades mh hageja ema poolt esile toodut, et hagejale on võimaldatud seni tervislikku ja tasakaalustatud toitu, samuti ökoloogiliselt puhtaid hügieenitarbeid (vt hageja 26.05.2017 menetlusdokument, t II kd lk 2-8 (punktid 11 ja 17)).
56.Kostja on vaidlustanud kohtu poolt vajalikuks peetud muud kulud 20 eurot, leides, et põhjendatud on 15 eurot, tuginedes statistilisele keskmisele. Nagu ka eelnevalt märgitud, ei ole põhjendatud arvestada hageja kulusid lähtuvalt statistiliselt keskmisest, kuna hageja vanemad on talle võimaldanud keskmisest suuremaid kulutusi. Lisaks ei ole kolleegiumi hinnangul keskmiselt 20 eurot kuus teatrikülastustele, sõprade sünnipäevadele ja kingitustele, millised kulud on hageja muude kulude alla arvestanud, kulutamine ülemäärane summa ning see ei ole ka ülemäära suur, võrreldes kostja poolt esile toodud statistilise keskmisega 13.28 eurot. Arvestades, et ühel teatrikülastusele kui sünnipäevale võib kuluda ca 10-15 eurot ning et selliseid üritusi võib toimuda ca 2 x kolme kuu jooksul, on kohtu määratud summa mõistlik ja põhjendatud, arvestades, et selle summa hulka on arvatud ka kulu juukseklambritele ja ootamatutele ettenägematutele kulutustele.
57.Kostja on vaidlustanud kohtu poolt vajalikuks peetud kulud mängutoale 18 eurot, leides, et nimetatud kulu ei ole üldse põhjendatud, kuna hageja läheb septembrist 2017 kooli. Kolleegiumi hinnangul ei ole algklassides käiva lapse puhul mängutoas ca 7h kuus veetmine ülemäärane, arvestades, et vanemad on lapsele sellist ajaveetmist varasemalt ka võimaldanud. Seoses väitega, et koolilapsel ei ole enam aega mängutuba külastada arvestades tema kõiki muid huvialaringe ja vaba aja veetmise viise, märgib ringkonnakohus, et ühes kuus nt neljal nädalavahetuse päeval mängutoa külastamine 1,5-2h on eelduslikult ka koolilapsele võimalik, millisel juhul saabki pidada vastavat kulu 18 eurot kuus põhjendatuks. Kostja tõi kaebuses esile, et detsembris 2016 peeti mängutoas hageja sünnipäeva. Samas sünnipäeva pidamise kulu eraldi ei ole hagetavate kulude hulgas välja toodud. Seega saab mängutoa kuluga katta ka mängutoas peetavat hageja iga-aastase sünnipäevakulu. Kostja ei ole toonud esile mõistlikku põhjust, miks ei peaks hageja sünnipäevi ka edaspidi (vähemalt algklassides) pidama mängutoas. Selliselt laste sünnipäevade korraldamine on Eestis juba mõnda aega tavapärane ning sõltub eelkõige vanemate materiaalsest võimekusest. Käesolevas asjas ei ole kostja taotlenud elatise suuruse vähendamist majanduslike võimaluste ebapiisavuse tõttu.
58.Kostja on vaidlustanud kohtu poolt lasteaiale, logopeedile ja hiljem koolile vajalikuks peetud kulud kokku 80 eurot. Kostja vastuväide ei ole veenev, kuna ühelt poolt ta möönab, et raske on vaielda vastu nimetatud kulude vajalikkusele, samas aga leiab, et kohus ei ole arvestanud tema vastuväiteid mh selle kohta, et ta on lapse arenguga seotud kulude eest tasunud vabatahtlikult. Lisaks märgib kostja, et on üldteada, et koolides on eripedagoogid-logopeedid tasuta. Nagu eelnevalt märgitud, kohus ei saa edasiulatuva elatise nõude puhul arvestada kostja poolt vabatahtlikult lapsega seotud kulude tasumisega. Samas leiab kolleegium, et sellega, et kostja on kulutusi eraõpetajale ja logopeedile ise kandnud, on ta ka möönnud nende vajalikkust. Ka 13.06.2017 istungil on kostja kinnitanud, et õpetaja ja logopeediga seotud kulud on vajalikud (vt istungiprotokoll, t II kd lk 179). Kolleegium märgib, et isegi, kui hageja koolis pakutakse tasuta logopeediabi, siis kuivõrd varasemalt on võimaldatud hagejale tasulist teenust ning ka kostja ise on kinnitanud selle vajalikkust ja valmidust vastava kulu kandmiseks, on kulud logopeedile põhjendatud. Samuti tuleb arvestada kohtu poolt märgituga, et kuna pooled on seniste kulude arvestusest jätnud täielikult välja lapse lasteaiakulud ega ole arvestanud lapse edasisi kooliga seotud kulusid, on kulud 80 eurot põhjendatud 2017.a suvel lasteaiakulude, abiõpetaja ja logopeedi kulude katteks ning edaspidi kooli ja logopeediga seotud kulude katteks. Kaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et eelduslikult tekivad hagejal ka kooliga seonduvalt täiendavad kulud, milliseid arvestades maakohus eeltoodud kogusumma 80 eurot kindlaks määras.
59.Kostja on vaidlustanud kohtu poolt lapsehoidjateenusele vajalikuks peetud kulud 35 eurot, leides, et äärmisel vajadusel on põhjendatud 2.50 eurot kuus. Hageja ema on esile toonud, et lapsehoidjateenus maksab 2.50 eurot tunnis ning on vajalik, kuna ema käib õhtusel ajal treeninguid andmas, kui lasteaed on kinni. Kolleegium märgib, et lapsega kooselava vanemana on emal kohustus lapse igapäevast elu korraldada ja antud juhul on lapse ema teinud eluliselt usutavaks, et lapsehoidjateenus on lapse igapäevase elu korraldamisel lapse huvidest tulenevalt vajalik. Arvestades lapse vanust ei ole lähiaastatel mõistlik ega lubatav jätta teda õhtuti üksinda koju, kui ema on seotud treeningutega. Samuti on tõendatud nimetatud teenuse reaalne kasutamine (väljavõtted vestlustest lapsehoidjaga t II kd lk 35-38; lapsehoidja kirjalik kinnitus
teenuse osutamise kohta t I kd lk 123). Kostja ei ole kaebuses esile toonud, et tema ise või lapse vanavanemad oleks nõus regulaarselt last hoidma aegadel, kui lapse ema on nädala sees treeninguid andmas või vajab muul põhjusel õhtuti lapsehoidja abi. Seega tuleb nõustuda, et kohtu määratud lapsehoidjateenuse kulu 35 eurot kuus on lapse huvidega kooskõlas ning vajalik ja põhjendatud.
60.Kostja on vaidlustanud kohtu poolt tantsukoolile vajalikuks peetud kulu 15 eurot, leides, et nimetatud kulu ei ole põhjendatud, kuna hageja tantsukoolis ei käi ega soovigi käia. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et varasemalt käis hageja tantsukoolis, kuid hetkel raha puudusel mitte. Olukorras, kus lapsega kooselava vanemana on lapse emal õigus ja kohustus lapse igapäevast elu korraldada ning ema on kinnitanud, et laps soovib tantsukoolis käia, ei oma tähendust kostja paljasõnaline väide, et temale teadaolevalt ei soovi hageja tantsukoolis käia. Kostja väited 22.03.2018 menetlusdokumendis peale maakohtu otsust hageja kulude vähenemise kohta seoses judo- ja tennisetreeningute ärajäämisega jätab ringkonnakohus TsMS § 331 lõike 1 alusel tähelepanuta, kuna kaebust sai vastavalt TsMS § 634 lõikele 1 täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Menetlusdokumendi punktis 8 väidab apellant, et nendel treeningutel ei käinud laps pärast lasteaia lõpetamist 2017.a kevadel. Seega oli vastav väide võimalik esitada apellatsioonkaebuses.
61.Kostja on vaidlustanud maakohtus õigeksvõetud kulud eluasemele 150 eurot kuus, märkides, et nõustus nimetatud summaga arvestusega, et kulud jagati võrdselt hageja ja tema seadusliku esindaja vahel. Kostja sõnul kasutab praegu XXX korteriomandit oma elukohana lisaks hagejale ja tema emale ka viimase elukaaslane, seega võtab kostja õigeks kulud 100 eurot kuus. Kolleegium märgib, et kuna kostja vastav väide on tõendamata, ei saa ringkonnakohus kostja tõendamata väitega asja lahendamisel arvestada, mistõttu tuleb lähtuda kostja õigeksvõtust eluasemekulude osas 150 eurot kuus.
62.Kaebusega tuleb aga nõustuda osas, milles maakohus ei arvestanud väljamõistetava elatise suuruse määramisel perehüvitiste seaduse (PHS) alusel riigi poolt makstava lapsetoetusega. Lahendis nr 3-2-1-35-17 (punkt 20.3) on Riigikohus märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kostja tõi kaebuses esile, et vastava vastuväite esitas ta 13.06.2017 kohtuistungil (protokoll t II kd lk 181). Võib eeldada, et „vanematoetuse“ all pidas kostja silmas riiklikku lapsetoetust. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise apellatsioonimenetluses kõrvaldada, arvestades lapse igakuised vajadused esmalt osaliselt kaetuks riikliku toetusega (PHS § 17) ja vähendades selle võrra väljamõistetava igakuise elatise ja elatise võlgnevuse suurust. Eelnevalt leidis ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud hageja põhjendatud ülalpidamiskulude suuruseks 640 eurot kuus. Maakohus mõistis elatise välja alates 01.07.2017 ning alates nimetatud kuupäevast oli PHS § 17 lõikest 3 tulenevalt lapsetoetuse suurus pere esimese lapse kohta 50 eurot kuus. Maakohtu
tuvastatud hageja igakuiste ülalpidamiskulude 640 euro puhul saab seega arvestada, et hageja vajadused on kaetud 50 euro ulatuses emale laekuva riikliku lapsetoetusega. Seega tuleb elatise suuruse arvestamisel võtta aluseks summa 590 (640-50), millest pool, s.o 295 eurot, tuleb kostjalt elatisena välja mõista.
63.Maakohus arvestas välja, et kostjalt väljamõistetud elatis moodustab 68% VV kehtestatud kuupalga alammäärast ja sidus otsuse resolutsioonis edasise elatise määra vastava protsendiga, millist otsustust kaebuses eraldiseisvalt vaidlustatud ei ole. Arvestades kaebuse piiridega, puudub kolleegiumil seega õigus muuta vastavas osas maakohtu otsustust. Kolleegium lähtub maakohtu loogikast ja märgib otsuse resolutsiooni, et igakuine elatusraha ei tohi olla väiksem kui vastavalt 68% VV kehtestatud kuupalga alammäär, millest tuleb maha arvata pool PHS § 17 lõike 3 alusel makstavast riiklikust lapsetoetusest pere esimesele lapsele.
64.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust 02.10.2017 kokkulepe, mille kohaselt leppisid vanemad kokku, et laps viibib isa juures igal nädalal pühapäeva kella 12.00-st kuni teisipäeva kella 8.15-ni (või kui ei ole koolipäev, siis kella 12.00-ni). Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-165-13 (punktides 12, 13), et kui laps viibib olulise osa ajast lahus elava vanema juures, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, kui laps selle vanema juures viibib. Riigikohus lisas, et kohus saab kohustatud vanema väidet arvestada üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid (lapse vajaduste rahuldamist koosoldud aja jooksul) tõendab ning et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju ajast veedab laps ühe või teise vanema juures. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud tõendeid, millist osa maakohtu poolt tuvastatud lapse vajadustest on tema alates 02.10.2017 kandnud seoses sellega, et laps viibib kokkuleppeliselt osa ajast (kuni 2 ööpäeva nädalas) tema juures. 22.03.2018 menetlusdokumendist ei selgu, mida peab kostja silmas lapsele igapäevaseks eluks vajalike vahendite all. Lapsele toa sisustamiseks, erinevate majapidamistarvete ostmiseks jmt olid isal kulutused tehtud aastal 2016 (t I kd lk 46) ja mh neid tehtud kulutusi arvestades jättis maakohus rahuldamata nõude hagi esitamisele eelnenud aasta eest. Mõistlikud vanemad lepivad omavahel kokku, milliseid riideid lapsel konkreetsetel päevadel vaja on ja vajalikud asjad võtab laps isa juurde kaasa. Kui isa soovib, võib ta teha täiendavaid kulutusi n-ö topeltriietele, kuid neid ei ole alust käsitleda maakohtu poolt tuvastatud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisena. Lisaks on kostja enda väidetega ja väljavõttega vanemate sõnumivahetusest veebruaris/märtsis 2018 (t III kd lk 45 pöördel, 48-50) tõendatud, et erinevatel põhjustel ei veeda laps mitte igal nädalal kogu kokkulepitud aega isa juures.
65.Kolleegium nõustub apellandi vastuväidetega maakohtu otsusele osas, milles need puudutavad elatise võlgnevuse väljamõistmist juunikuu 2017 eest. Maakohus luges isa poolt tehtud kulutustega ja emale makstud elatisega kaetuks elatise nõude kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.06.2017, kuid mõistis elatise välja alates 01.07.2017. Selles osas maakohtu otsust ei ole vaidlustatud. Samas arvestas maakohus juunikuu 2017 eest kostjale võlgnevuse, kuna leidis, et tasutud oli vaid miinimummääras elatis ema kontole. Selliselt elatise nõuet lahendades oleks maakohus pidanud veenduma, kas isa tegi juunikuus veel vajalikke kulutusi lapse vajaduste rahuldamiseks. Maakohus ei andnud kostjale võimalust juunikuu kulutusi tõendada ega esitanud ka 13.06.2017 kohtuistungil vastavasisulisi täpsustavaid küsimusi. Kostja tõendas kaebusele lisatud konto väljavõttega, et tasus 15.06.2017 lasteaia arve 27.20 eurot (t III kd lk 15), ja
vanemate sõnumivahetusega, et tasus 21.06.2017 judolaagri eest 48 eurot (samas lk 11). Hageja ei ole nende summade tasumist vaidlustanud ja selgelt oli tegemist lapse jaoks vajalike kuludega. Seega puudus maakohtul alus tuvastada, et isa on juunikuu eest võlgnevuses ja maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada.
66.Kostja on vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse, leides, et kulud tuleks jätta hageja seadusliku esindaja kanda, kes pahatahtlikult pöördus kohtusse enda ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Kuivõrd kolleegium leidis eelnevalt, et elatise tasumisega miinimummääras olukorras, kus hageja vajadused on miinimumist suuremad, on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust, on tuvastatud, et hageja pöördumine kohtusse oli õigustatud. Seega puudub alus jaotada menetluskulusid teistmoodi kui maakohus, jättes kummagi poole kulud hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt TsMS § 163 lõike 1 kolmanda alternatiivi alusel vastava poole enda kanda. Lisaks märgib kolleegium, et seadus ei võimalda isegi hagi rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulusid poole seadusjärgse esindaja kanda. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Elatiseasjas on poolteks elatist saama õigustatud isik (käesolevas asjas alaealine laps) ja elatist maksma kohustatud isik (käesolevas asjas lapse isa).
67.Kuivõrd apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad kummagi poole apellatsioonimenetluse kulud samuti TsMS § 163 lõike 1 kolmanda alternatiivi alusel vastava poole enda kanda. Sama sätte esimest ega teist alternatiivi ei pea kolleegium mõistlikuks kohaldada, kuna hagejaks on alaealine laps, kellel iseseisev sissetulek vm vara ja seega ka võimalus isa menetluskulusid kasvõi mingis ulatuses hüvitada puudub. Kuna kumbki pool kulusid hüvitama ei pea, ei määra kolleegium kindlaks vajalike ja mõistlike menetluskulude suurust.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.