Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kasvatab üksi poega. Kõrgemapalgalist tööd hageja ei leia, kuna tal puudub riigikeele oskus ja vastav kvalifikatsioon. Hageja on 55-aastane ja töötab AS-is L õmblejana, tema palk on keskmiselt 4-5 tuhat krooni kuus. Hagejal ei ole võimalik arvestades keskmist turuhinda üürida isegi ühetoalist korterit, kuna see halvendaks oluliselt tema materiaalset olukorda ja ta satuks raskesse majanduslikku olukorda. Pangalaenu abi ei ole samuti võimalik kasutada, kuna ei jõua laenu teenindada. Hageja poeg on asunud õppimise eesmärgil Venemaale elama ja tema materiaalne olukord ei võimalda hagejat toetada. Tallinna Üürikomisjoni 24.08.2006.a otsusega üürivaidlusasjas ÜK-2/52/06 rahuldati hageja asjakohane üürilepingu pikendamise avaldus vaid osaliselt ja üürilepingut pikendati eluruumi kasutamiseks samadel tingimustel kuni 01.12.2006.a Hageja on seisukohal, et nimetatud tähtaeg osutub ebapiisavaks tema eluasemeprobleemi lahenduse seisukohalt, kuna hageja on võimeline küsimuse lahendama vaid Tallinna linnalt eraldatud korteri üürimise kaudu. Käesoleval ajal on hageja probleem Tallinna linna menetluses. Hageja palub pikendada eluruumi üürilepingut kuni 01.12.2009.a samadel tingimustel, kuna tähtajalise lepingu lõppemiseni 01.12.2006.a kaasneksid üürniku ja tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. 07.02.2007.a kohtuistungil esitatud avalduses on hageja täpsustanud, et tema poeg on täisealine ja lahkus 2005.a Eestist õppimise eesmärgil elama Venemaale. II Kostja vastus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Vaidlusalune üürileping lõppes seoses maksimaalse tähtaja saabumisega vastavalt ORAS § 121, seega oli avaldajal aega 13 aastat oma eluasemeprobleemi lahendamiseks. Viide praegusele vanusele ning poja kasvatamisele ei ole asjakohane, sest viimased 6 aastat oli poja näol tegemist täiskasvanud mehega, kelle kohus oli probleemi lahendamisele kaasa aidata. Pidades silmas hageja vanust ning kinnisvara edasist hinnatõusu, taotletav üürilepingu pikendamine kolmeks aastaks ainult komplitseeriks probleemi. Üksiku, ilma ülalpeetavateta, tööealise ja töötava inimese jaoks ei kaasne tähtajalise üürilepingu lõppemisega avalduses väidetavaid raskeid tagajärgi. Ka Tallinna Kesklinna Valitsuse eluasemekomisjon on avaldaja taotlused munitsipaalkorteri üürimiseks jätnud rahuldamata, lähtudes muuhulgas sotsiaalsetest asjaoludest. Hageja on täiesti võimeline korteri üürimiseks, mida kinnitab ka Tallinna Üürikomisjonis esitatud pangakonto väljavõte, mille kohaselt tasus hageja juba 2003-2004 aastatel lisaks vaidlusaluse korteri XXX maksetele korteri XXX makseid. Juhul, kui Tallinnas elamine on siiski üle jõu käiv, on hagejal võimalik taotleda eluasemetoetust ja sotsiaalabi. Praegusest elustiilist (üliodav korter Tallinna kesklinnas) loobumise korral, on avaldajal hetkel veel täiesti reaalne osta isiklik korter mõnes väikelinnas, kus hinnad algavad 25 tuhandest kroonist (Valga, Kiviõli) kuni 60-75 tuhande kroonini kõigi mugavustega 2-toalise korteri eest Tapal, Kohtla-Järvel vm. Arvestades Tallinna Elamumajandusameti poolt makstava kolimistoetuse (31`300.- krooni) omafinantseeringuna, jäävad igakuised laenu tagasimaksed tunduvalt väiksemaks praegusest kuuüürist. Ka üürihinnad on väljaspool Tallinna võrreldavad praegu hageja poolt makstava üüriga. Õmbleja kvalifikatsiooniga töötajad on väikelinnades otsitud. Kostjal ei ole reaalset võimalust üürilepingu pikendamiseks, sest vaidlusaluse 12 korterilise üürimaja 11 üürnikku, sh ka mitu pensionäri, suutsid oma eluasemeprobleemid iseseisvalt lahendada ning viimased üürnikud lahkuvad 01.detsembriks 2006.a. Ühe korteri kasutamine tühjas majas ei ole kuidagi võimalik, sest külmade saabudes on haldaja sunnitud kommunikatsioonid välja lülitama. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega, uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja sai 01.04.2006.a kostjalt teate (t.l 7) üürilepingu lõppemisest aadressil Tallinn, XXX01.09.2006.a seoses tähtaja möödumisega. Kostja esindaja on hagejat suuliselt teavitanud, et elamus alustatakse sügisest kapitaalremonti, mistõttu üürnike üürilepingute pikendamine osutub võimatuks ning nad on kohustatud eluruumid vabastama. Avaldaja on koos perega Tallinna Kesklinna linnaosas arvel eluruumi üürimise taotlejana alates 12.06.2002.a (t.l 9). Vaidlus puudub ka selles, et hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping lõppes seoses omandireformi aluste seaduse (ORAS) §-s 121 sätestatud maksimaalse tähtaja 13 aasta saabumisega 01.09.2006.a ning et Tallinna Üürikomisjoni 24.08.2006.a otsusega ÜK2/52/06 (t.l 4-6) pikendati GK üürilepingut eluruumi Tallinnas XXX kasutamiseks samadel tingimustel kuni 01.12.2006.a. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel peaks üürilepingut Tallinnas eluruumi XXX pikendama kuni 01.12.2009.a samadel tingimustel ning kas lepingu lõppemisega 01.12.2006.a kaasneksid üürniku ja tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. VÕS § 326 lg 2 kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandja poolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. VÕS § 328 lõike 2 kohaselt peab kohus üürilepingu pikendamise otsustamisel ja lepingupoolte huvide kaalumisel arvestama: 1) üürilepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingu sisu; 2) üürilepingu kestust; 3) lepingupoolte isiklikke, perekondlikke ja majanduslikke suhteid; 4) üürileandja vajadust eluruumi ise kasutada; 5) olukorda eluruumide kohalikul turul. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui üürnik nõuab üürilepingu pikendamist korduvalt, tuleb arvestada lisaks seda, kas üürnik on teinud kõik võimaliku uue eluaseme leidmiseks. Selleks, et sundüürnikel oleks võimalik tekkinud probleeme lahendada nägi ORAS § 121 ette üürilepingute kestvuse ja pikendamise tähtajad kokku 13 aastat. Nimetatud säte võimaldas tagastatud eluruumide üürnikel eluaseme probleemile lahendus leida. Vaidlust ei ole selles, et hageja on korduvalt pöördunud Kesklinna Valitsuse poole taotlusega eluruumi eraldamiseks, kuid on saanud taotlustele eitavad vastused (t.l. 10-16). Lisaks nähtub nimetatud tõenditest, et hageja on taotlenud ka 2006.aastal 2-toalise korteri üürimist. Asjaolu, et avaldaja on Tallinna Kesklinna linnaosas arvel eluruumi üürimise taotlejana alates 12.06.2002.a ei tähenda seda, et hageja ei peaks ise püüdma leida lahendust oma eluaseme küsimusele. Hageja ei ole otsinud oma eluaseme probleemi lahendamiseks muid viise, kui lootnud Tallinna linna poolt pakutavatele üürikorteritele. Kesklinna Valitsuse vastustest ilmneb, et selliste munitsipaalüürikorterite taotlejaid on igale korterile sadu ja nende eraldamisel arvestatakse lisaks avaldaja arvele võtmise ajale ka muid mõjuvaid põhjuseid (sotsiaalseid asjaolusid). Seega pole avaldajal olnud mõistlikku alust eeldada, et tema elamispinna probleemid saavad Tallinna linna abil lahenduse. Hageja seletuste kohaselt toob üürilepingu tähtaja saabumine talle kaasa rasked tagajärjed, kuna tal ei ole teist eluruumi kuhu kolida ja tema sissetulek on 4-5 tuhat krooni, mistõttu puudub tal

võimalus korterit üürida või osta. Juhul kui hagejal ei ole võimalik või ta ei soovi võtta eluruumi omandamiseks pangalaenu, on hagejal võimalik üürida korter või tuba korterist. Hageja ei ole tõendanud, et tema sissetulekust ei piisa 1-toalise korteri või 1 toa üürimiseks. Kostja esitatud väljavõtetest avalikust internetiportaalist City24.ee (t.l. 37-48) nähtub, et leidub üürikortereid, mida hageja on võimeline oma majanduslikust olukorrast tulenevalt üürima. Vaidlust ei ole selles, et hagejal puuduvad ülalpeetavad perekonnaliikmed (PkS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatu mõttes). Kinnistamisavaldusega, avaldusega pärandi vastuvõtmiseks ja testamendijärgse pärimistunnistusega (t.l. 63-65) loeb kohus tõendatuks, et hageja täisealine poeg on oma eluasemeprobleemid lahendanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja kui üksiku, ülalpeetavateta, tööealise ja töötava inimese jaoks ei kaasne tähtajalise üürilepingu lõppemisega raskeid tagajärgi. Kohus leiab, et hageja on võimeline üürima korterit või tuba korterist. Arvestades kostja hallatava ja majandatava elamu halba olukorda, mis nõuab kostjalt elamu käigushoidmiseks suuri lisakulutusi, mida hageja kui ainsa üürniku üür ei kata, ei ole mõistlik ega põhjendatud üürilepingu pikendamine. Kohus on seisukohal, et hoolimata elamu seisukorrast ei kohusta seadus üürileandjat üürilepingut jätkama. Kostja on andnud hagejale piisavalt aega oma eluasemeprobleemi lahendamiseks. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud üürilepingut ei saa pikendada ainult põhjusel, et hagejal ei ole teist eluruumi kuhu elama asuda. Kostja ei ole hageja eluruumi probleemi lahendamise eest vastutav, selle probleemi peab lahendama eelkõige hageja ise. Kohus leiab, et arvestades hageja ja kostja isikutega ning nende materiaalsete võimalustega, lepingu lõpetamise asjaoludega ning kaaludes poolte huvisid üürilepingu jätkamisel, ei esine mõjuvaid põhjuseid üürilepingu pikendamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu lõppemisega kaasneks talle vältimatult raske olukord. Kohus leiab, et hageja ei ole kaalunud kõiki võimalikke variante oma eluasemeprobleemi lahendamisel. Seega jääb hagi üürilepingu pikendamiseks kui põhjendamatu rahuldamata. Kohus ei analüüsi järgmisi tõendeid: konto väljavõtet (t.l. 32-36), kuivõrd nimetatuga ei saa lugeda tõendatuks, et hageja sissetulekud on tegelikult suuremad kui ta väidab. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi jäetakse rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.