lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-15215/8

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-15215/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1156
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-15215

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2007. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar

Tsiviilasi

V.P hagi OÜ * vastu 14 257, 35 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.05.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ * apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V. P, esindaja Jelena Lehter; kostja OÜ *, esindaja juhatuse liige A. L

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 23.05.2006 otsus tühistada ning saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping, milles pooled leppisid kokku, et hageja konfigureerib ja häälestab kostja poolt kasutatava arvutisüsteemi ning õpetab süsteemi kasutamise tarbeks välja personali, kostja kohustus maksma tehtud töö eest tasu 270 krooni tunnis, millele lisandus käibemaks. Hageja osutas kostjale eelnimetatud teenuseid ajavahemikul 20.10.2004-23.02.2005. Hageja esitas kostjale 17.02.2005 arve nr A00059 jaanuaris 2005 tehtud tööde ja müüdud arvutiseadmete eest summas 7849, 15 krooni, mille kostja tasus. 28.03.2005 esitas hageja kostjale arve nr A00059 veebruaris 2005 teostatud tööde eest summas 4301, 10 krooni. Kostja teatas, et ta peab arvet põhjendamatuks ega tasu seda. Pooltevahelised läbirääkimised tulemust ei andnud. 02.06.2005 esitas hageja kostjale koondarve nr 000141 ning pretensiooni, milles põhjendas oma nõudmisi veelkord ning palus tasuda arve summas 14 257, 35 krooni hiljemalt 17.07.2005. Kostja teatas, et ei

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

tunnista nõudeid. Hageja tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-tele 1 ja 3, §-le 635 ning § 637 lg-tele 3 ja 4 ning palus välja mõista kostjale 2004. a oktoobris, novembris ja detsembris ning 2005. a veebruaris osutatud teenuste eest kokku 14 257, 35 krooni. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kirjaliku vastuse (tl 20-21) kohaselt on hagi kohtusse esitanud vale isik, sest kostjal oli õigussuhe FIE V.Pga, mitte samanimelise füüsilise isikuga, lisaks sellele leidis kostja, et hageja esindaja ei ole tõendanud õigust olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Sisulise vastuväitena märkis kostja, et tal ei ole kohustust tasuda hageja esitatud arveid. Kõigi hageja poolt müüdud kaupade ja osutatud teenuse eest on kostja korrektselt tasunud. Tasumata arvetel on kajastatud teenuseid ei ole hageja kostjale osutanud ega ole kostja neid temalt tellinud. Tegemist on fiktiivsete arvetega, millel puudub igasugune alus. Hagiavaldusele ei ole lisatud dokumente, mis tõendaksid vastupidist. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus, tuginedes VÕS § 635 lg-le 1 ja § 637 lg-le 3, rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja töövõtulepingu järgse võlgnevuse 14 257, 35 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei olnud poolte vahel vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel oli suuline töövõtuleping. Kohus leidis, et hageja esitatud tõendid kinnitavad, et hageja osutas kostjale alates oktoobrist 2004 kuni veebruarini 2005 teenust arvutipargi soetamise, arvutite paigaldamise, programmide installeerimise ja arvutite seadistamise ala. Töö tellimine kostja juhatuse liikme ja tegemine hageja poolt on tõendatud elektronkirjadega. Kostja väiteid selle kohta, et hageja ei ole kõnealusel perioodil teenust osutanud, pidas kohus seetõttu paljasõnalisteks. Kostja väited on ümber lükatud hageja esitatud dokumentaalsete tõendite kõrval ka hageja vande all antud seletusega. Kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit. Vaidlust selle üle, nagu poleks hageja kostja poolt tellitud töid valmis teinud, poolte vahel ei ole. Seega oli hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus oluliselt protsessiõiguse normi, andes hagejale õiguse anda ütlusi vande all. Kohtuistungi toimumise ajaks oli määratud 09.05.2006. Kostja lepinguline esindaja, kes oli koostanud hagile vastuse, esitas 04.05.2006 kohtule teate, et kostjaga sõlmitud kliendileping on lõpetatud ning juhul, kui kohus peab vajalikuks OÜ * esindaja osalemist istungil, määrata uus istungi aeg, seejuures arvestades, et kostjal jääks aega uue esindaja leidmiseks. Kohus sellele teatele ei vastanud ning arutas asja ilma kostja esindaja osavõtuta. Seejuures rajaneb kohtuotsus suuresti hageja poolt vande all antud seletusel. Vastavalt TsMS §-le 268 võib poolt vande alla üle kuulata ainult teise poole nõusolekul. Käesoleval juhul pidas kohus võimalikuks pidada istung ilma kostja esindaja osavõtuta ning anda hagejale õigus anda ütlusi vande all ilma selleks kostja nõusolekut küsimata. Sellisel juhul oleks ka kostja soovinud anda ütlusi vande all ning ta oleks kohtule selgitanud, et telefonikõnede eristused, millele hageja viitab, ei ole käesolevas asjas kohased tõendid (helistajaks ei olnud hageja, kõned ei olnud seotud hageja poolse teenusega). Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Kohus, andes hagejale õiguse anda ütlusi vande all, ei rikkunud TsMS § 268. Samuti ei rikkunud kohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kostja esindaja oli kohtule teatanud, et on nõus asja arutamisega

ilma kostja osavõtuta, kui kohus peab seda võimalikuks. Kuna kostja esindaja ei teatanud kohtule seaduslikust takistusest, ei olnud kohtul alust istungit edasi lükata. Kui kostjal oli soov anda kohtule asjaolude kohta seletust, oli kostja seaduslikul esindajal võimalik tulla kohale. Ka ei esitanud kostja ühtegi vastuväidet hageja esitatud täiendavatele tõenditele. Vastustaja ei nõustu väitega, nagu rajaneks kohtuotsus suuresti hageja poolt vande all antud seletusel. Asjas tähtsust omavad asjaolud olid hageja poolt tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Ringkonnakohtu seisukoht

6.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
7.Hagiavalduses väitis hageja, et osutas kostjale arvutialast teenust ajavahemikus 20.10.200423.02.2005, kusjuures tasu maksti talle vaid jaanuari 2005 eest ning oktoobrist - detsembrini 2004 ja veebruari 2005 eest jäi hagejal tasu saamata. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline leping, mille kohaselt oli teenuse hinnaks 270 krooni tund (millele lisandus käibemaks). Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hageja müüdud kaupade ja osutatud teenuste eest on kostja korrektselt tasunud, tasumata arvetel kajastatud teenuseid ei ole kostja hagejalt kunagi tellinud ega pole hageja neid ka kostjale kunagi osutanud. Kostja väitel on hageja esitatud arved fiktiivsed. Seetõttu lasus hagejal kohustus tõendada, et tema poolt väidetud suuline töövõtuleping oli poolte vahel sõlmitud, millised olid kokkulepitud tingimused, kuidas toimus töö tellijale üleandmine jne. Kuigi kostja pooltevahelisi suhteid ei eitanud, ei saanud maakohus teha sellest järeldust, nagu poleks olnud vaidlust hageja ja kostja vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu sisu üle, mistõttu pidi hageja tõendama, et osutas kostjale teenust tema poolt väidetud tingimustel. Üheks ja oluliseks tõendiks, millel rajanes hagi rahuldav kohtuotsus, oli hageja vande all antud seletus. Kolleegium nõustub apellandiga, et kohtul ei olnud alust kostja nõusolekuta nimetatud tõendit arvestada. TsMS § 268 kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kui kohus soovis teha protsessitoimingut, mis vajas puuduva poole nõusolekut, pidi ta selleks kohtuistungi edasi lükkama. Nimetatud protsessinormi rikkumist ei kõrvalda see, et kostja oli eelnevalt pidanud võimalikuks asja tema osavõtuta arutada. Kuna eeltoodud põhjustel ei saa hageja seletust arvestada, muud tõendid aga vaieldavaid asjaolusid üheselt ei kinnita, tuleb kohtuotsus tühistada ning tsiviilasi saata uueks arutamiseks samale kohtule. Hageja esitatud tõendi äralangemisel tuleb talle anda võimalus esitada uusi tõendeid.

Ü.Jänes

G.Kivinurm

M.Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja