Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

viitenumber

2900078444. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud AS (pankrotis) esitas kohtule hagi ÜK vastu 133 671 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas OÜ Tallinna Linnakohtusse pankrotiavalduse AS (uue ärinimega AS ) pankroti väljakuulutamiseks. algatas kohus hageja pankrotimenetluse ning kuulutati välja hageja pankrot. Pankrotimenetluse käigus on ilmnenud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on juhtimisviga.

raske

Raske juhtimisviga seisnes asjaolus, et hageja juhatuse liige ÜK sõlmis OÜ-ga tööettevõtu lepingu, mille alusel tasus OÜ-le krooni ning tööettevõtulepingu, mille alusel tasus OÜ-le 92 430 krooni. Kokku tasuti 133 671 krooni. Kuna osutatud teenused ei olnud vajalikud ja põhjendatud hageja majandustegevuses ning neid ei osutatud, on nendega põhjendamatult suurendatud hageja kohustusi. Sellele viitab ka asjaolu, et muu majandustegevus oli seiskunud ning sõlmis hageja volitatud esindaja LV ostu-müügilepingu, millega võõrandas 600 000 krooni eest majandustegevuseks vajalikud varad, autoriõigused väljatöötatud reklaamlahendustele ja kaubamärgi. Selgusetuks jääb lepingute järgi osutatud teenuste sisu ja toimumine. sõlmitud lepingu kohaselt pidi täitja koostama õigusdokumente ja nende projekte, andma arvamusi õigusdokumentides sisalduvale, esindama volitajat kohtutes ja riigiasutustes ning osalema volitaja ülesannetel läbirääkimistes, mis eeldab pikemaajalist teenuse osutamist. Arvest lähtuvalt toimus teenuse osutamine 123,24 tunni ulatuses ühel päeval, s.o Kõigi ülesannete täitmine lepingu sõlmimisega samal päeval ei ole võimalik. Leping õigusabi osutamise kohta sõlmiti ja tasuti samal päeval, mis viitab iseenesest asjaolule, et leping on fiktiivne ning selle alusel töid ei teostatud. Samuti puuduvad aktid ja muud dokumendid teenuste osutamise ja üleandmise kohta. Vaidlusaluste lepingute sõlmimise tulemusena ei jätkunud hagejal rahalisi vahendeid võlgnevuste tasumiseks, mistõttu esitati hageja vastu pankrotiavaldus. Mittevajalike lepingute sõlmimine on käsitletav raske juhtimisveana, kuna nendega on põhjendamatult suurendatud hageja kohustusi ning põhjendamatult tasutud teostamata tööde eest teistele äriühingutele. ÜKon tekitanud hagejale kahju summas 133 671 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 133 671 krooni. Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud. Nimetatud lepingute näol oli tegemist tavapäraste tehingutega, mida hageja oli teinud ka varem. Seoses mitme hageja töötaja haigestumisega ning mitme töötaja lahkumisega oli teenuse sisseostu järele hädavajadus. Hageja on märkinud, et puuduvad aktid teenuste osutamise ja üleandmise kohta, kuid pole selgitanud, mis selliste aktide koostamise kohustuse ette nägi. tööettevõtu lepingu alusel tegi OÜ järgmisi töid: Alustati hageja müügi planeerimise ja ettevalmistamisega, mis hõlmas läbirääkimisi rahvusvahelise keti, kuhu hageja kuulus, peakontoriga Viinis; ettevõtte võimalike ostuhuviliste otsinguid; läbirääkimisi potentsiaalsete ostjatega; ostu-müügi tingimuste määratlemist; ettevõtte ostja valikut ja eellepingu sõlmimist; läbirääkimisi olemasolevate töötajatega; läbirääkimisi olemasolevate klientidega; läbirääkimisi allhankijate ja koostööpartneritega. õigusabi osutamise lepingu alusel tegi OÜ järgmisi töid: varade inventuur ja varade üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine; kaubamärgi, kliendibaasi ja varade hindamine; aktsiate ostu-müügilepingu ettevalmistamine, vormistamine ja allkirjastamine; kaubamärgi ja varade ostu-müügilepingu projekti koostamine ja kooskõlastamine ostjaga; läbirääkimised ostu-müügilepingus sisalduvate sätete ja tingimuste osas; ostu-müügilepingu vormistamine ja allkirjastamine; hageja kaubamärgi ja varade üleandmise vormistamine ja allkirjastamine; töötajate töölepingute ümbervaatamine, uute vormistamine ja allkirjastamine; hageja kliendibaasi lepingute ümbervaatamine, vormistamine ja kooskõlastamine; hageja allhankijate ja koostööpartnerite lepingute ümbervaatamine, uute vormistamine ja kooskõlastamine; olemasoleva rendilepingu lõpetamine, raamatupidamis- ja audiitorfirma vahetus. Ebaõige on hageja väide, et lõpuks oli hageja majandustegevus seiskunud ning puudus vara OÜ-le võla tasumiseks. oli hageja pangakonto jääk 500 797 krooni. laekus esitatud arvete alusel veel 644 204,25 krooni ning kaubamärgi müügist 600 000 krooni. seisuga oli pangakontol raha 287 393,24 krooni. Samuti ei ole hageja näidanud, et ta oleks vaidlusaluse kahju hüvitamiseks pöördunud OÜ poole. Menetluse senine käik Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsusega hagi rahuldati ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 133 671 krooni ning riigilõiv 8000 krooni riigituludesse. Kostja esitas kaja menetluse taastamiseks ning kohus taastas menetluse. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ning OÜ sõlminud tööettevõtu lepingu, mille kohaselt kohustus OÜ teostama müügialast konsultatsiooni ajavahemikus kuni Hageja kohustus tööde eest tasuma 34 950 krooni, millele lisandub käibemaks. Hagejat esindas lepingu sõlmimisel ÜK. Samal päeval on OÜ esitanud hagejale arve summas 34 950 krooni, millele lisandub käibemaks 6291 krooni, kokku 41 241 krooni. sõlmisid hageja ning OÜ õigusabi osutamise lepingu, mille kohaselt kohustus OÜ osutama hagejale järgmist õigusabi: koostama õigusdokumente ja nende projekte; andma arvamusi õigusdokumentides sisalduvale; esindama hagejat kohtutes, vahekohtutes, riigiasutustes, juriidiliste ja füüsiliste isikute ees; osalema hageja ülesandel läbirääkimistel. Lepingust nähtuvalt oli töö mahuks 123,24 tundi ning hinnaks 750 krooni tund. Lepingu kohaselt pidi hageja kokku tasuma 78 330,50 krooni, millele lisandub käibemaks. Hagejat esindas lepingu sõlmimisel ÜK. Samal päeval on OÜ esitanud hagejale arve summas 78 330,50 krooni, millele lisandub käibemaks 14 099,50 krooni, kokku 92 430 krooni.

Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on tasunud OÜ-le arved kogusummas 133 671 krooni. Hageja äriregistri registrikaardist nähtuvalt oli vaidlusaluste tehingute tegemise ajal ÜK hageja juhatuse liige. Tallinna Linnakohtu otsusega kuulutati välja hageja pankrot. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 2 kolmanda lause kohaselt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kehtinud ÄS § 315 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastutavad juhatuse liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Tehingute tegemise ajal kehtinud pankrotiseaduse 60 lg 2 redaktsioon sätestas, et kui kohus on otsuses või määruses märkinud või pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdioleva isiku vastu. Samal ajal kehtinud pankrotiseaduse § 60 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt on raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu suurendamine. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vaidlusaluste teenuseid osutatud.

lepingute alusel ei ole hagejale

Tunnistaja LV ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s juristina. Tunnistaja LV andis ütlusi, mille kohaselt hõlmas müügikonsultatsioon nii ettevõtte teenuste müüki kui ka ettevõtte enda müüki ning müügi ettevalmistamise käigus inventeeris ta varad, sõlmis eellepingud ja pidas läbirääkimisi. Tunnistaja LV ütluste kohaselt hõlmas õigusabileping perioodi kuni ning õigusabilepingu raames tegeles ta nii tsiviilõiguslike kui ka tööõiguslike küsimustega. on hageja, keda esindas LV ning OÜ sõlminud ostu-müügi eellepingu, mille objektiks oli hageja varade, autoriõiguste ja kaubamärgi müük OÜ. Eellepingu punktis 2 kohustus hageja enne ostu-müügi lepingu sõlmimist teavitama AS peakontorit ostu-müügi kavatsusest ja pidama läbirääkimisi olemasolevate rahvusvaheliste klientide üleviimiseks OÜ kliendibaasi; pidama läbirääkimisi olemasolevate kohalike klientidega võimalike koostöölepingute sõlmimiseks OÜ; viima läbi hageja põhi- ja väikevarade inventuuri; tellima majandustegevuse auditeerimise; teostama kaubamärgi, kliendibaasi ja varade hindamise ja kooskõlastama selle OÜ. otsusega amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu põhivara mahakandmise kohta, hageja põhivara loeteluga seisuga ning hageja väikevara loeteluga seisuga on tõendatud inventuuri läbiviimine. Hageja, keda esindas LV ning OÜ on sõlminud ostu-müügi lepingu, millega hageja võõrandas OÜ lepingu lisas 1 loetletud varad, autoriõigused väljatöötatud reklaamilahendustele ja kaubamärgi 600 000 krooni eest. Hageja varade üleandmisvastuvõtmisaktist nähtuvalt on samal kuupäeval LV allkirjastanud ka varade üleandmisvastuvõtmisakti. Seega on tunnistaja LV ütlustega ning ülalmärgitud dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et hageja on saanud makstud raha eest teenuseid nii sõlmitud tööettevõtu lepingu kui ka sõlmitud õigusabi osutamise lepingu alusel. Puudub alus väita, et vaidlusalused tehingud ei olnud vajalikud, kuna nende lepingute alusel osutatud teenuste abil õnnestus hagejal sõlmida ostu-müügi leping varade, autoriõiguste ja kaubamärgi müügiks OÜ 600 000 krooni eest. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks rikkunud kohustust

tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Samuti ei saa väita, et kostja oleks põhjendamatult suurendanud hageja kohustusi. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata. Tallinna Linnakohtu määrusega vabastati hageja täielikult riigilõivu tasumisest riigituludesse hagiavalduse esitamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2 sätestas, et kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Lähtudes eeltoodust ning hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu seaduse lisast 2, kuulub hagejalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv 8000 krooni. Õigusabikulude väljamõistmist kostja hagejalt ei taotlenud. Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.