Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad XxxxOÜ esitas 26.05.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult, XxxxOÜ-lt 1 751.11 euro saamiseks. Kohus tegi 27.05.2016 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 03.07.2016 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 07.07.2016 määrusega kohustas kohus XxxxOÜ-t esitama põhistatud hagiavalduse. Kohtule esitatud hagiavalduse ja 14.10.2016 ning 31.03.2017 esitatud hageja täiendavate seisukohtade kohaselt tellis kostja juunis 2015. a suulise projekteerimise töövõtulepingu alusel hagejalt Balti autoosad SW paneelide laotiste joonised. Kokku lepiti laotiste vaadete ja kokkuvõttetabelite koostamises. Hageja tegi kõnealused joonised kostjale kättesaadavaks Dropbox vahendusel ja edastas sellekohase info kostjale 16.06.2015. 18.06.2015 saatis kostja hagejale e-kirja, milles kinnitas, et laotised sobivad. 08.09.2015 sõlmisid pooled projekteerimise töövõtulepingu nr 1531 Pae kaubanduskeskuse seinapaneelide laotiste projekteerimiseks. Algse töö maksumusena leppisid pooled lepingus kokku 550 eurot, millele lisandus käibemaks 110 eurot. 24.09.2015 tellis kostja hagejalt seoses Pae kaubanduskeskuse seinapaneelide laotistega lisatööd ja pooled leppisid kokku, et lisatööde eest tasutakse eraldi. Seoses lisatöödega tehti täiendav arve summas 420 eurot (sh käibemaks). Hageja tegi nõutud joonised ja andis need kostjale kokkulepitud ajal üle. Kostja on töö vastu võtnud. Pärast töö vastuvõtmist esitas hageja kostjale järgmised arved: • 22.06.2015 arve nr 1524 maksetähtajaga 02.07.2015 summas 600 eurot (sh käibemaks); • 22.09.2015 arve nr 1541 maksetähtajaga 29.10.2015 summas 660 eurot (sh käibemaks); • 20.11.2015 arve nr 1550 maksetähtajaga 20.11.2015 summas 420 eurot (sh käibemaks). Kostja arveid tasunud ei ole, mistõttu võlgneb kostja hagejale kokku 1 680 eurot. Hageja on tulutult saatnud kostjale mitmeid meeldetuletusi. Kostja ei ole saadud arvete osas esitanud hagejale mingisuguseid vastuväiteid, vaid on suuliselt korduvalt lubanud arved tasuda. Samuti pole kostja hagejale seoses tehtud töödega pretensioone esitanud või tööde suhtes

2-16-111170 rahulolematust väljendanud. Seega on kostja tööde tellijana jätnud täitmata omapoolse kohustuse, mis seisneb kokkulepitud tasu maksmises. Tähtaegselt tasumata summadelt on hageja arvestanud viivist 93.92 eurot, lähtudes viivise arvestamisel VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgsest viivisemäärast 0,02% tasumata põhisummalt päevas. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 1 680 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 93.92 eurot ja lisanduva viivise alates 05.08.2016 kuni põhinõude täitmiseni 0,02% põhivõlalt päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja töid teostanud üksnes osaliselt. Hageja tegi küll plaanijaotuse, kuid puuduvad selle lisad, seletuskirjad, projekteerimisnormid ja projekti vastavused ja tööde üleandmise dokumendid. Samuti ei antud projekti üle lõpptellijale XxxxOÜ-le lisade ja vastava akti alusel, mis kuulub Eesti Vabariigis kehtivate projekteerimisnormide nõuete ja täitmise juurde. Puuduvad vastavate vaidlusaluste nõuete alusdokumendid ja nõude aluse tööde üleandmise dokumendid, mistõttu lõpptellija keeldus projekti vastu võtmast. Seega jäi tellitud tööde lõppeesmärk saavutamata, töö ei rahuldanud lõpptellijat ja antud tööd ega jooniseid ei kasutatud.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

2-16-111170 Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista arvete nr 1524, 1541 ja 1550 tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse 1 680 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 93.92 eurot ja lisanduva viivise. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et hageja poolt teostatud tööd olid tehtud vaid osaliselt ning kostja pole tehtud töid vastu võtnud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid juunis 2015. a suulise projekteerimise töövõtulepingu Balti autoosad SW paneelide laotiste jooniste tegemiseks. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 08.09.2015 projekteerimise töövõtulepingu nr 1531, mille kohaselt kohustus hageja tegema Pae kaubanduskeskuse sw-seinapaneelide laotised (vaated ja kokkuvõttetabelid). Samuti puudub poole vahel vaidlus selle üle, et hageja on esitanud kostjale arved nr 1524, 1541 ja 1550 (lk 34 – 36) kokku summas 1 680 eurot ning kõnealused arved on tasumata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teostas kõik kokku lepitud tööd ja andis need kostjale koos kõigi vajalike lisadega üle või mitte. Kostja leiab, et hageja teostas kokku lepitud tööd üksnes osaliselt, puuduvad teostatud plaanijaotuste lisad, seletuskirjad, projekteerimisnormid ja projekti vastavused ja tööde üleandmise dokumendid. Projekteerimise töövõtulepingust nr 1531 (tlk 29-30) nähtub, et hageja kohustus tegema Pae kaubanduskeskuse sw-seinapaneelide laotised järgmises mahus: välisseinte paneelide laotised (vaated ja kokkuvõttetabelid). Kostja kohustus hagejale andma kõik vajamineva info, dokumendid ja joonised antud töö teostamiseks. Töö vormistamise nõuetena on pooled kokku leppinud, et töö tulemus esitatakse eesti keeles digitaalsena pdf-failina. Nimetatud töövõtulepingust ei nähtu hageja kohustust lisada välisseinte paneelide laotistele mingisuguseid lisasid, seletuskirju, projekteerimisnorme ega muid dokumente, millised hageja kostja vastuväidete kohaselt pidi lisaks paneelide laotistele esitama. Nimetatud dokumentide esitamise kohustust ei nähtu ka kohtule esitatud poolte vahelisest e-kirjavahetusest (tlk 32 – 33 ja 72 – 89). Kostja ise pole kohtule esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks tema väiteid selle kohta, et hageja teostas kokkulepitud tööd vaid osaliselt. Seega on kostja väide tööde osalise teostamise kohta tõendamata ning kohus lähtub tööde teostamise ulatuse kindlaksmääramisel poolte vahel sõlmitud projekteerimise töövõtulepingus nr 1531 kokkulepitust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja teostas lepingus märgitud plaanijaotuse. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on tööd teostanud kokkulepitud mahus. Projekteerimise töövõtulepingu nr 1531 kohaselt makstakse tasu 100% peale töö üleandmist ja vastu võtmist 5 tööpäeva jooksul arve esitamisest. Seega on pooled kokku leppinud, et arve esitatakse peale töö üleandmist ja vastuvõtmist. Hageja on kohtule esitanud e-kirjavahetuse (tlk 32), millest nähtuvalt kostja seaduslik esindaja Xxxxon 22.09.2015 e-kirjas nõustunud projekteerimise töövõtulepingu nr 1531 alusel arve esitamisega. Xxxx25.09.2015 e-kirjast (tlk 76) nähtub, et kostja on nõustunud lisatööde eest tasumisega. Kostja väited selle kohta, et ta polnud nõus töid vastu võtma või et tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, on paljasõnalised ja tõendamata. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et kostja on hageja poolt projekteerimise töövõtulepingu nr 1531 alusel teostatud tööd vastu võtnud. Kuna kostja on tööd vastu võtnud, puudub tal alus lepingus kokku lepitud tööde eest esitatud arvete nr 1541 ja 1550 tasumata jätmiseks. Kostja väide, et arvete

2-16-111170 tasumata jätmine oli põhjendatud, kuna tellitud tööde lõppeesmärk jäi saavutamata, töö ei rahuldanud lõpptellijat ning antud tööd ega jooniseid ei kasutatud, pole asjakohane. Kostja tellis hagejalt konkreetsete ülesannetega alltöövõtu ning poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, et tasu maksmine sõltuks sellest, kas lõpptellija hageja poolt teostatud töid kasutab või mitte. Arve nr 1524 (lk 34) on esitatud poolte vahel juunis 2015. a sõlmitud suulise projekteerimise töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest. Kostja on vastuväidete esitamist põhjendanud üksnes nende tööde osas, mida hageja teostas projekteerimise töövõtulepingu nr 1531 alusel. Kohus on 20.03.2017 määrusega juhtinud kostja tähelepanu sellele, et üks hageja poolt esitatud arve käsitleb Balti autoosad SW paneelide laotuste jooniste eest saada olevat tasu ja andnud kostjale võimaluse esitada täiendavad selgitused ja põhjendused selle kohta, miks ta hagi eelnimetatud osas ei tunnista. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks ühtegi omapoolset täiendavat selgitust esitanud. Kuna kostja ei ole põhistanud arvet nr 1524 tasumata jätmist õigustavaid asjaolusid, siis puudub alus eelnimetatud arve tasumata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arvete nr 1524, 1541 ja 1550 tasumata jätmisest tulenev võlgnevus kokku summas 1 680 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised 93.02 eurot ja täiendava viivise 0,02% tasumata põhisummalt päevas alates 05.08.2016 kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 93.92 eurot ja täiendav viivis 0,02% põhinõudelt (1 680 eurot) päevas alates 05.08.2016 kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi ja jätab kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 31.03.2017 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud asja menetlemisel riigilõivu kokku 225 eurot ja kandnud käesoleva asjaga seonduvalt

2-16-111170 lepingulise esindaja kulu summas 721 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kasutas hageja lepingulise esindaja teenust kokku 10,5 tundi, mis kulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks, asja materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks, kostja seisukohaga tutvumiseks, hageja täiendavate seisukohtade koostamiseks, kohtule järelepärimiste koostamiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Hageja lepinguline esindaja tunnitasu määraks on 70 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 946 eurot. Samuti on hageja taotlenud mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Kohtu hinnangul on hageja on põhistanud oma menetluskulude suuruse. Kostja ei ole hageja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud eurot ja menetluskuludelt (946 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.