Tsiviilasi nr 2-06-34694
Eesti Vabariigi nimel Kostja õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2007. a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Tsiviilasja number
2-06-34694
Tsiviilasi
AS Eksar-Transoil hagi Jxxxx Oxxxxx vastu võlgnevuse 131 975 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Eksar-Transoil (registrikood xxxxxxxx, asukoht B.Alveri 6 Jõgeva 48305); Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (Advokaadibüroo Valge & Uiga Jõgeva osakond) Kostja: Jxxxx Oxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
6.02.2007.a.
Välja mõista JxxxxxOxxxxxxxxxAS EKSAR-TRANSOIL kasuks 131 975 (ükssada kolmkümmend üks krooni ja üheksasada seitsekümmend viis) krooni võlgnevuse katteks. Kohtuotsus on viivitamata täidetav TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud Jxxxx Oxxxxx kanda. Välja mõista Jxxxx Oxxxxxxxx AS EKSAR-TRANSOIL kasuks: • 4000 (neli tuhat) krooni tasutud riigilõivu katteks; • 8260 (kaheksa tuhat kakssada kuuskümmend) krooni õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonikaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (2)
AS Eksar-Transoil esitas 20.11.2006.a. hagi Jxxxx Oxxxxx vastu laenulepingutest tuleneva võlgnevuse kokku summas 131 975 krooni nõudes. Kostja edastas 12.01.2007.a. kohtule hagi vastuse, milles teatas, et võtab hagi õigeks. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. 6.02.2007.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Eeltoodut arvestades, leiab kohus, et asja saab lahendada sisuliselt kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja ja Jxxxx Oxxxxx vahel on sõlmitud 11.08.2003.a. ja 1.04.2005.a. laenulepingud, mille kohaselt on kostja saanud hagejalt laenu kokku 75 000 krooni. VÕS § 396 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on rikkunud lepingut, jättes laenu tagasimaksed hagejale tähtaegselt tasumata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 ja lepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Pooled on lepingus kokku leppinud intressi tasumises. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral maksta intressi, kui see on kokku lepitud. Hageja nõue laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intresside, viiviste ja leppetrahvi nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Antud juhul ei kuulu menetluskulude jaotamisel kohaldamisele TsMS § 168 lg 6. Kostja on kohustuse täitmisega viivitanud ning sellega andnud põhjust hagi esitamiseks kohtusse. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on esitanud tõendid oma menetluskulude kohta. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni (tl.24) ja kulud õigusabile summas 8260 krooni (tl.34). Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud menetluskulude nõude põhjendatud suuruses. Tehtud kulutused on olnud vajalikud ja tuleb hageja taotletud summas kostjalt välja mõista TsMS § 175 lg.1 alusel. Kohtunik: 2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.