2.Välja mõista A K ’lt I P kasuks 679 (kuussada seitsekümmend üheksa) krooni ja 30 senti.
3.Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu 679,30 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja elumaja aadressil Järveküla tee xxx, Kohtla-Järve korteriomanikud. Hagejale kuulub korter nr 2, kostjale korter nr 1. Antud elumajas on 4 korteriomandit. Korteris nr 2 ja nr 4 on keskküte, aga korteris nr 1 ja nr 3 on alternatiivküte. 14.08.2002.a oli sõlmitud AS Kohtla-Järve Soojus ja korterite omanike vahel soojusenergia ostu-müügileping nr 3006, mille alusel ostja kohustub tasuma müüjale tarbitud soojusenergia eest. Lepingu lisa nr 4 kohaselt on korteri nr 1 köetav pind 15 %, korteril nr 2 - 100%, korteril nr 3 - 15% ja korteril nr 4 - 100%. Vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 11.11.1998 määrusele nr 44 „Kaugküttel olevate hoonete elektriküttele ülemineku eeskirja kinnitamine“ ja 22.12.2004.a määrusele nr 88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ on kindlaks tehtud, et korteri väljalülitamisel keskküttesüsteemist on korteriomanik kohustatud tasuma 15% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m2 hinnast. OÜ VKG Energia (AS Kohtla-Järve Soojus õigusjärglane) on saatnud iga kuu arveid, tarbitud soojusenergia eest. Korterite nr 1,3 ja 4 omanikud maksavad arveid ebaregulaarselt või ei maksa üldse tarbitud soojusenergia eest. Sellepärast on moodustunud korteriomanikul võlg OÜ VKG Energia ees tarbitud soojusenergia eest, mis seisuga 25.09.2006 oli 5904,85 krooni. 10.03.2006 tasus hageja võlgnevuse OÜ VKG Energia ees summas 5904 krooni. Kuna kolme korteri köetav pind on 66,75 (7,68+7,67+51,4) m2, siis kostja osa võlgnevusest on 679,30 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 679,30 krooni ning hageja menetluskulud.
II KOSTJA VASTUS
2.Kostja oma 01.12.2006.a esitatud kirjalikus vastuses (tl 25-26) hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt ei ole tema 14.08.2002 soojusenergia ostu-müügilepingut nr 3006 sõlminud ning seega ei saanud leping talle kaasa tuua mingeid kohustusi. 14.08.2002 lepingus märgitud korteri nr 1 omanik N K oli juba 2001.a. surnud. Kostja leiab, et 01.07.2003 jõustunud Kaugkütteseaduse § 15 lg 1 ja 2 kohaselt peab võrguettevõtja tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojuskoguste kindlaksmääramise, mõõtandmete kogumise ja töötlemise ning võrguettevõtja paigaldab oma valduses olevas võrgus projektikohase soojusmõõtesüsteemi koos vajalike abivahenditega omal kulul. Kostjale jääb vastuse kohaselt arusaamatuks, millistest asjaoludest tuleneb hagiavalduses märgitud korteri nr 3 köetava pinna suurus 7,68 m2 (15 %), kuna tegelikult korteris nr 3 ei ole mitte ühtegi keskkütte püstikut ega radiaatorit. Samuti ei ole neid kolme korteri ühiskoridoris. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
III KOHTUISTUNG
3.Kohtuistungil jäid hageja ja tema esindaja hagi juurde ja palusid hagi rahuldada. Kostja jäi esitatud vastuväidete juurde ja palus jätta hagi rahuldamata.
IV KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust, et neljakorteriline elamu Järveküla xxx Kohtla-Järvel on ühendatud Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojuse kaugküttesüsteemi (soojusvõrku), kuid keskküte on nimetatud elamus ainult korteris nr 2 (hageja korter) ja korteris nr 4, korteris nr. 1 (kostja korter) ja korteris
2(4)
nr 3 on alternatiivküte (gaasiküte). Seega on asjas oluline tuvastada, kas ja millest tuleneb kostja kohustus tasuda soojusenergia eest solidaarselt hagejaga olukorras, kus elamu tervikuna on ühendatud kaugküttesüsteemi, kuid kostja keskkütet ei kasuta.
6.Toimiku materjalidest nähtub, et 14.08.2002.a. sõlmisid hageja ja teised tolleaegsed Järveküla xxx elamu korteriomanikud (K , R ja K ) AS-ga Kohtla-Järve Soojus lepingu nr 3006, mille kohaselt korteriomanikud ostsid soojusettevõtjalt hoone varustamiseks soojus-energiaga kütteks orienteeruvalt 0,074 tuhat MWh aastas ja soojuskoormuse maksimumiga 0,029 MW. Leping sõlmiti määramata ajaks. Nimetatud lepinguga määrati korteri nr 1 köetava pinna suuruseks 7,68 m2 ( tl 7-14).
7.Kostja omandas korteri Järveküla xxx nr 1, eluruumi pindalaga 51,2 m2 06.08.2002.a. S K’lt (tl 28-33). Seega on põhjendatud kostja vastuväide, et leping nr 3006 ei saanud kostjale tuua õiguslikke kohustusi.
8.Kohus nõustub hageja väitega, et hoolimata otsese lepingulise kohustuse puudumisest vastutab kostja koos teiste Järveküla xxx korteriomanikega soojusenergia tarbimise eest alusetu rikastumise sätete alusel (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027-1028 lg 1). VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
9.AS-ga Kohtla-Järve Soojus sõlmitud lepingust nr 3006 nähtub, et korterile nr 1 on arvestatud köetava pinnana 7,68 m2, mis vastab 15 % -le korteri nr 3 eluruumi pindalast (51,2 x 0,15). Kohtu hinnangul tuleneb nimetatud pinna suuruse arvestus Kohtla-Järve Linnavolikogu määrustest 11.11.1998.a. nr 44 ja 22.12.2004.a. nr 88. Linnavolikogu määruse 11.11.1998.a. nr 44 punkti 11 kohaselt oli ümberehitatud kütte ja soojaveevarustusega korteri omanik kohustatud maksma hoone valdajale üldkasutatavate ruumide kütmise, korterit läbivast soojatorustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest kuni 15% keskmisest 1 m2-le arvestatud kütte maksumusest.
10.01.07.2003.a. jõustus Kaugkütteseadus, mille § 5 kohaselt on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Paragrahv 5 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires.
11.Kooskõlas Kaugkütteseaduse §-ga 5 kehtestas linnavolikogu määruse nr 44 asendanud määruse nr 88 (jõustus 27.12.2004.a.) paragrahv 2.1. Kohtla-Järve kaugküttepiirkonnaks linna administratiivpiiridesse jääv maa-ala Järve (v.a. Käva asum) ja Ahtme linnaosa.
12.Määruse nr 88 paragrahv 9.1. kohaselt on majasisesest võrgust eraldunud ja alternatiivküttele korteri üleviinud korteriomanik, kelle korter on varustatud soojusega kaudselt kaugkütte teel (püstikud, laed, seinad, põrandad), kohustatud maksma tarvitatud soojuse eest (üldjuhul kuni 15% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m2 hinnast, sõltumata korteri asukohast elamus). Konkreetse protsendimäära kindlaksmääramiseks on litsentseeritud firma või spetsialisti poolt tehtud ja tarbijapaigaldise omanikuga, valdaja või valitsejaga kooskõlastatud arvestused. Vastava nõude mittetäitmisel on omaniku või tarbijapaigaldise valdajal õigus nõuda kaudsete kulude tasumist 15% ulatuses. Kui tarbijapaigaldise omanik või valdaja kahtleb temale kooskõlastamiseks esitatud arvestuste õigsuses, võib tarbijapaigaldise omanik või valdaja tellida muult pädevalt isikult uued arvestused ja esitada need tarbitud soojuse koguste jaotamiseks korteriomanike vahel.
3(4)
13.Kohtu hinnangul eeltoodust järeldub, et Kohtla-Järve linnas on kaugküttesüsteemiga hõlmatud elamus lisaks keskkütet kasutavale korteriomanikule ka alternatiivküttele üleläinud korteriomanik kohustatud tasuma soojusenergia eest, seda nn.kaudse soojuse eest kuni 15% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m2 hinnast, välja arvatud kui ta ei ole kooskõlastanud soojusfirmaga litsentseeritud firma või spetsialisti poolt koostatud arvestusi selle kohta, et ta kaudse kütmise puhul üldse keskküttesoojust ei tarbi. Kostja pole vastavat kooskõlastatud arvestust kohtule esitanud.
14.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et soojusfirma poolt müüdud soojusenergia kogused pole mõõdetavad. Järveküla xxx korteriomanikele väljastatud arvetest (tl 38-44) nähtub, et elamule tarnitud soojakogused on kindlaks määratud.
15.06.06.2006.a. on soojusettevõtja väljastanud Järveküla xxx korteriomanikele hoiatuse, et seisuga 01.06.2006.a. võlgnesid korteriomanikud soojusenergia eest 5583,50 krooni. (tl 45). Seisuga 01.09.2006.a. moodustas korteriomanike solidaarne võlgnevus 5904.85 krooni ( tl 19-20).
16.VÕS § 65 kohaselt (lg 1) kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas.
17.Hageja on tõendanud, et ta on solidaarvõlgnikuna tasunud Järveküla xxx elamu kütmise kohta soojusettevõtja poolt esitatud arved (tl 21, 46). Seega on tal teiste solidaarvõlgnike suhtes tagasinõudeõigus. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja see tuleb rahuldada.
V MENETLUSKULUD
18.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud.
Viktor Brügel Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.