OÜ Balti Tehnika Service hagi OÜ International Veod vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
15 029,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Balti Tehnika Service (registrikood 11127560), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: OÜ International Veod (registrikood 11049564), lepinguline esindaja Igor Sumarok
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 02.03.2017 ja 11.05.2017
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Balti Tehnika Service hagi OÜ International Veod vastu ja mõista OÜ-lt International Veod OÜ Balti Tehnika Service kasuks välja põhivõlgnevus summas 8491,85 eurot, intress summas 500 eurot, viivis summas 2929,69 eurot ja viivis 0,1% päevas alates 02.09.2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 5562,16 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.2.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud summas 2200 eurot.
Mõista OÜ-lt International Veod OÜ Balti Tehnika Service kasuks välja menetluskulud summas 2200 eurot.
2.4.Kohustada OÜ-d International Veod tasuma punktis 2.3 väljamõistetud menetluskuludelt OÜ Balti Tehnika Service kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Jätta hagi tagamise abinõuna jõusse hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek
2-16-13225 summas 15 000 eurot, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 3750709 IV jakku kostjale kuuluvale kinnisasjale asukohaga Ida Virumaa, Narva linn, Elektrijaama tee 65. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja seisukohad
1.Balti Tehnika Service (hageja) esitas hagi OÜ International Veod (kostja) vastu võlgnveuse, intressi ja viivise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 8491,85 eurot, intress summas 500 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2929,69 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (8491,85 eurot) arvestusega 0,1% päevas alates 02.09.2016 kuni põhivõlgnevuse (8491,85 eurot) tasumiseni.
2.Hageja väitel sõlmiti 01.09.2015 poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma igakuiselt võlgnevust alates 02.09.2015. Samuti kohustus kostja tasuma hagejale intressi summas 500 eurot. Võlgnevuse tasumisega viivitamise korral oli kokku lepitud viivis 0,1% päevas.
3.Kostja ei tasunud kokkulepitud makseid ja hageja esitas kostjale 18.09.2015 nõude tasuda alates 23.09.2015 kogu võlgnevus. Põhivõlgnevus summas 8491,85 eurot ja intress summas 500 eurot on tasumata. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summalt (8491,85 eurot) tasumisega viivitamise eest viivise tasumist alates hetkest kui hageja nõudis kostjalt kogu võlgnevuse tasumist (so 23.09.2015) arvestusega 0,1% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagi esitamise päeva seisuga moodustab kostja viivise võlgnevus hageja ees 2929,69 eurot (s.o period 23.09.2015-01.09.2016). Hageja vastuväited kostja tasaarvestusavaldusele
4.Hageja ei ole kostjalt tehnika remonti tellinud ja kostja ei ole hagejale teenuseid osutanud. Hagejal ei ole kostja ees täitmata kohustusi.
5.Seadme müügilepingus polnud garantiid ette nähtud. Tõendamata on, et seadmel tekkisid defektid ja et oleks tegemist garantiijuhtumiga. Pooled ei ole kokku leppinud, et kostja teostab garantiiremondi ja hageja tasub selle eest.
6.Kõik garantiitööd oleks tulnud teostada hageja juures, mistõttu hageja poleks saanud sellist
2 (12)
2-16-13225 kokkulepet sõlmida.
7.Hagejal oli õigus Võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 1 alusel keelduda garantiitööde tegemisest, kuna kostjal oli juba alates 02.06.2014 tekkinud võlgnevus hageja ees.
8.Kostja pole tõendanud kulutuste kandmist. Kostja on ise teostanud remonditööd, mida ei saa käsitleda kostja kuluna.
9.Kostja on kaks arvet (nr 656 ja 865) esitanud pärast garantiitähtaja möödumist.
10.Hageja väitel on kostja 24.08.2015 arve tagantjärgi koostatud. Lisaks ei ole kostja koos selle arvega esitanud tasaarvestusavaldust, mistõttu kostja ei saanud 24.08.2015 arves märgitud summat tasaarvestada hageja nõudega. Kostja vastuväited hagile ja tasaarvestusavaldus
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
12.Kostja ei vaidle vastu 01.09.2015 kostja poolt antud võlatunnistusele. Kuid kostja leiab, et ta ei pea täies ulatuses võlatunnistuses märgitud summat tasuma. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestusavalduse.
13.11.08.2014 saatis hageja kostjale hinnapakkumise hüdrauliliste universaalsete kääride DAEMO DMP250Q ostmiseks. Pakkumise kohaselt antakse ostetavate kääridele 12-kuuline või 2000 mototundi garantii alates ekspluatatsiooni algusest. 01.09.2014 sõlmisid pooled müügilepingu ja liisingulepingu. Lepingu lisade kohaselt antakse ostetavate kääridele 12kuuline või 2000 mototundi garantii alates ekspluatatsiooni algusest. Hageja võttis endale kohustusena anda lepingu eseme üle kostjale hiljemalt 05.09.2014. Mõne aja möödudes alates müügilepingu eseme üleandmist ja ekspluatatsiooni algusest ilmnesid kääride defektid, mis ei võimaldanud nende kastutamist ning tekkis vajadus garantii remonttööde teostamises, millest kostja teavitas hagejat 13.11.2014. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja teostab garantiiremondi oma jõuga ning hageja hüvitab kostjale viimase poolt kantud ja remondiga seonduvad kulutusi. Hiljem ilmnesid korduvad ja kääride nõuetekohase kasutamist takistavad defektid, millest kostja samuti teavitas hagejat ning kooskõlastas remontööde teostamist. OÜ A-Sektor, kes on sarnaste seadmete remonttööde teostamise spetsialist ja asjatundja, esindajad vaatasid üle käärid ning tuvastasid hulgalised defektid, millest kostja samuti teavitas hagejat.
14.Kostja väitel teostas kostja hageja poolt esitatud tellimuse alusel hagejale kuuluva tehnika remondi. Peale tööde teostamist ja hagejale üleandmist väljastas kostja hagejale 24.08.2015.a arve nr 585 summas 1 248,00 eurot, maksetähtajaga 31.08.2015.a; 16.09.2015.a arve nr 656 summas 1 224,00 eurot, maksetähtajaga 23.09.2015.a ning 26.11.2015.a arve nr 865 summas 1 500,00 eurot, maksetähtajaga 10.12.2015.a. Seega väljastas kostja hageja poolt tellitud ja kostja poolt hagejale nõuetekohaselt osutatud teenuste eest hagejale 3 arvet kogusummas 3 972,00 eurot. Hageja ei ole kostjale arvetel märgitud summasid tasunud. Kuna kostjal on õigus nõuda tähtaegselt tasumata arvetelt viivist iga viivitatud päeva eest, siis nimetatud asjaolu alusel on kostja arvestanud hageja poolt tähtaegselt tasumata summast viivis, mis seisuga 03.11.2016.a moodustab kokku 364,19 eurot. Seega moodustab kostja nõue hageja vastu kokku 4 336,14 eurot. Kostja tasaarvestab oma nõude hageja põhinõudega kattuvas osas ehk summas 4 336,14 eurot.
15.Kostja hinnangul nõudis hageja õigustamatult kogu võlatunnistuses märgitud võlgnevuse tasumist. Kostja esitas hagejale 24.08.2015 arve ja see muutus sissenõutavaks 31.08.2015, mistõttu kostja tasaarvestas sellega kolm esimest graafikujärgset makset.
16.Hageja intressinõue on põhjendamatu, kuna intressi saab nõuda raha kasutamise eest.
17.Kuna hagejal puudus õigus nõuda kogu graafikujärgset võlgnevust, ei saa hageja nõuda ka
3 (12)
2-16-13225 viivist.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 01.09.2015 kokkuleppe näol on tegemist võlatunnistusega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 8491,85 eurot. Vaidlust ei ole ka järgnevates asjaoludes: -
Kostja ei tasunud 01.09.2015 kokkuleppes märgitud summasid ja hageja esitas 18.09.2015 kostjale nõude kogu põhivõlgnevuse summas 8491,85 eurot ja intressi summas 500 eurot tasumiseks.
-
Hageja nõue kostja vastu põhineb kostjale esitatud ja kostja poolt tasumata arvetes, mis on märgitud 01.09.2015 kokkuleppes ja millest esimene muutus sissenõutavaks 02.06.2014.
-
01.09.2014 sõlmisid pooled müügilepingu ja liisingulepingu, millega hageja müüs SIA Unicredit Leasing Eesti filiaalile (liisinguandja) ja millega liisinguandja andis kostja kasutusse hüdraulilised universaalsed käärid DAEMO DMP250Q (seade).
-
Seade anti kostjale üle hiljemalt 05.09.2014.
-
Hageja poolt kostjale esitatud seadme müügipakkumine sisaldas garantiipakkumist 12 kuu ulatuses või 2000 mototundi alates ekspluatatsiooni algusest.
-
Kostja esitas hagejale arved kuupäevaga 24.08.2015 summas 1248 eurot, kuupäevaga 16.09.2015 summas 1224 eurot ja kuupäevaga 26.11.2015 summas 1500 eurot.
-
Hageja ei ole seadet remontinud ega kostja poolt esitatud arveid tasunud.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal ei ole kostja vastu täies ulatuses nõuet seoses kostja poolse tasaarvestuse tegemisega. Seoses kostja nõudega vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal oli kohustus kostjale üle antud seadet remontida, kas poolte vahel oli kokkulepe, et seadme remondib kostja ja kulud hüvitab hageja ning kas kostja on remondikulud kandnud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja sai tasaarvestuse teha enne 01.09.2015 kokkuleppe sõlmimist, seega kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kogu võlatunnistuses märgitud võlgnevuse tasumist ja seoses sellega ka viivist. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi summas 500 eurot.
21.Hageja nõuab kostjalt võlatunnistuses märgitud võlgnevuse tasumist. Tegemist on kohustuse täitmise nõudega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega saab hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel, juhul kui kostja on kohustust rikkunud.
22.Vaidlust ei ole selles, et kostja on võlatunnistuses märgitud rahalist kohustust rikkunud ja seetõttu võib hageja võlatunnistusele tuginedes nõuda selle täitmist. 01.09.2015 kokkuleppe p 2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et võlgnik kohustub tasuma võlgnevuse summas 8491,85 eurot ja intressi võlgnevuse ajatamise eest summas 500 eurot võlausaldajale. Kokkuleppe p 5 kohaselt juhul kui võlgnik hilineb kokkuleppe punktis 2
4 (12)
2-16-13225 toodud maksete tasumisega või ei tasu neid üldse, siis on võlausaldajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist (tl 10-13). Kuna kostja on rikkunud 01.09.2015 kokkuleppe punkti 2, võib hageja nõuda kogu võlatunnistuses märgitud kohustuse täitmist.
23.VÕS § 94 lg 1 kohaselt juhul kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest või rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest – viivitusintress. Viivitusintressile kohaldub VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 01.09.2015 kokkuleppe punktis 2 kokku leppinud, et kohustuselt tuleb maksta intressi summas 500 eurot. Samuti on nimetatud kokkuleppe punktis märgitud, et intressi tasumise kohustus on võlgnevuse ajatamise eest (tl 10-13). 01.09.2015 kokkuleppest nähtub, et kostja kohustuse aluseks on hageja poolt kostjale 26.05.2014, 19.11.2014, 21.11.2014, 18.12.2014, 31.01.2015 ja 19.06.2015 kuupäevadel esitatud arved, mis on muutunud sissenõutavaks vastavalt 02.06.2014, 26.11.2014, 26.11.2014, 28.11.2014, 25.12.2014, 07.02.2015 ja 26.06.2015 (tl 10-13). Kohtule esitatu kohaselt hõlmab kostja võlgnevus hageja ees 8491,85 euro ulatuses ainult põhivõlgnevust. Pooled ei ole väitnud, et see põhivõlgnevus sisaldaks viivist. Seega ei ole tegemist VÕS § 113 lg 6 sätestatud keelu rikkumisega ja hageja saab nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ka viivist. Pooled võivad kokku leppida seaduses sätestatust teistsuguses viivisemääras. Kohus leiab, et pooled saavad viivise tasumises kokku leppida ka selliselt, et see tasutakse kindla summana. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub võlgnevuse ajatamise eest hagejale 500 eurot. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on poolte näol tegemist majandustegevuses tegutsevate isikutega, mille puhul kohalduvad piirangud on sätestatud VÕS § 113 lg-tes 9 ja
10.Kuid nimetatud piirangud on sätestatud võlausaldaja mitte võlgniku kaitseks. Viivisemäär võib olla lubamatu sisuliselt, s.o juhul kui tegemist on tüüptingimusega ja see kahjustab teist poolt ebamõistlikult. Samas ei ole kostja väitnud, et 500 euro suurune intress kujutaks endast lubatult kõrge määraga viivist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja võib nõuda 01.09.2015 kokkuleppe alusel kostjalt ka intressi tasumist summas 500 eurot.
24.Järgnevalt hindab kohus, kas kostjal on nõue hageja vastu ja kas kostja saab oma nõude tasaarvestada hageja nõudega. Kostja väitel ilmnesid hageja poolt müüdud seadmel defektid. Hageja leiab, et defektide olemasolu ei ole kostja tõendanud. Kohtu hinnangul on seadmel defektide olemasolu ja nende tekkimise aeg tõendatud kostja poolt esitatud tõenditega. Tellimus-kviitungi kohaselt on ajavahemikul 07.08.201511.08.2015 J.Šarov teostanud seadme DAEMO Q250 osas keevitustöid, lukksepatöid ja treialitöid (tl 46,149). Nimetatud tõendist nähtub, et keevitustöödeks on olnud otsaku sangade keevitamine. Tellimus-kviitungi kohaselt on ajavahemikul 02.09.2015-04.09.2015 J.Šarov teostanud seadme DAEMO Q250 osas silindri demontaaži, treiali- ja keevitustöid ja peasilindri paigaldustöid (tl 48, 147). Tellimus-kviitungi kohaselt on ajavahemikul 12.10.2015-26.10.2015 J.Šarov teostanud seadme DAEMO Q250 osas silindri demontaaži ja
5 (12)
2-16-13225 paigalduse ning hüdrosilindri remondi (tl 50, 148). Samuti nähtub kostja poolt hagejale esitatud 26.11.2015 arve/saatelehelt nr 865, et teostatud töödeks on olnud silindri eemaldamine ja paigaldamine ning remont (tl 49). Kostja on seadmel defektide tõendamiseks esitanud fotod (tl 86-110). Tunnistajana üle kuulatud Sergei Šarovi ütluste kohaselt ilmnesid seadmel puudused kohe kasutuselevõtmisel (esimesel objektil kiilusid käärid kinni) ning fotol on tunnistaja sõnul (tl 102) näha, et seadme liikuv osa on pooleks murdunud. Samuti on tunnistaja ütluste kohaselt fotol (tl 99) näha, et silindril on pragu. Tunnistaja ütluste kohaselt hakkasid nad ise seadet remontima (tl 157). Kohtule esitatud e-kirjavahetuse kohaselt on aadressilt [email protected] aadressile [email protected] saadetud 13.11.2014 e-kiri, milles on märgitud, et katki on läinud üks kääride tera positsioon nr 14 ja kaks nuga positsioonid 12 ja 13 purunevad (tl 76, 145). 15.10.2015 OÜ A-Sektor juhatuse liikme Sergei Saveljevi poolt aadressile [email protected] saadetud e-kirjas märgib A-Sektor juhatuse liige, et hüdraulilistel kääridel on täielikult purunenud üks kolvi juhik, osaliselt on purunenud kolvivarda juhikud ning purunenud on varda tihend (tl 112, 146). Kohtu hinnangul tõendavad nimetatud tõendid asjaolu, et hageja poolt müüdud ja liisingulepingu alusel kostja kasutusse antud seadmel ilmnesid esimesed puudused 13.11.2014 ja hiljem veel 2015.a augustis-septembris. Samuti tõendavad nimetatud tõendid asjaolu, et kostja remontis seadet ajavahemikul 07.08.2015 kuni 26.10.2015.
25.Kohus märgib, et müüja kohustus müüdud asja puuduseid kõrvaldada saab tuleneda müüja vastutusest defektse toote müümise osas (VÕS § 218) või lisaks müügigarantiist (VÕS § 230). Kostja väitel tulenes hageja kohustus poolte vahel sõlmitud garantiilepingust. Kohus selgitas kostjale, et garantiilepingu sõlmimist ja selle olemasolu peab tõendama kostja. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud hageja garantiikohustuses. Vaidlust ei ole selles, et 01.09.2014 sõlmitud seadme müügilepingus ei ole kokku lepitud selles, et hagejal oleks müüdud seadme osas garantiikohustus. Kostja väitel tuleneb hageja garantiikohustus müügipakkumises tehtud garantiipakkumisest ja kostja leiab, et see on hagejale siduv. Hageja väitel oleks garantiikokkulepe pidanud sisalduma ka müügilepingus. VÕS § 230 lg 1 kohaselt on müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Seega eeldab müügigarantii tekkimine müüja poolt müüdud eseme osas selle väljavahetamise, parandamise või muul viisil asja garantiis või reklaamis toodud tingimustele vastavusse viimiseks tahteavalduse tegemist ostjale. 11.08.2014 hageja poolt kostjale tehtud pakkumise kohaselt on hageja märkinud, et seadmetele antakse 12-kuuline või 2000 mototundi garantii alates ekspluatatsiooni algusest (tl 72). Kohus leiab, et antud juhul ei saa hageja poolt 11.08.2014 pakkumises märgitud garantiilubadust pidada poolte vahel sõlmitud seadme müügilepingu osaks. Garantiikohustuse tekkimiseks on vajalik garantiilepingu sõlmimine või müüja poolt garantiikirja andmine. Samuti on võimalik müüja poolt antud garantiilubadust müüja jaoks siduvaks muuta müügilepingus garantiilubadusele viitamisega. Käesolevas asjas kohtule esitatud müügilepingus (tl 67) ei ole eraldi kokku lepitud hageja garantiikohustuses ega ole ka viidatud hageja poolt 11.08.2014 tehtud pakkumisele. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule muud tõendit, millest saaks järeldada poolte vahel garantiikohustuses kokku leppimist. Tunnistajana üle kuulatud Sergei Šarov on andnud ütluseid selle kohta, et ta küsis Roman Sergejevilt pakkumist hüdrauliliste kääride ostuks ja Roman Sergejev andis garantii 12 kuuks (tl 157).
6 (12)
2-16-13225 Kohus leiab, et garantii andmist ei tõenda tunnistaja Sergei Šarovi ütlused. Kohus leiab, et tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Iseenesest ei saa pelgalt selle tõttu, et tegemist on menetlusosalise enda töötajaga pidada tõendit ebausaldusväärseks, kuid tegemist on paljasõnaliste ütlustega, mida ei kinnita ükski muu kohtule esitatud tõend. Kostja poolt 13.11.2014 hagejale saadetud e-kirjas ei maini selle saatja sõnagagi poolte vahel sõlmitud garantiikokkuleppest (tl 76). Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kui pooled leppisidki 01.09.2014 kokku seadme garantiis, siis sellele paar kuud hiljem saadetud e-kirjas ei tugineta.
26.Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest tuleneb VÕS § 218 lg 1. VÕS § 222 lg 1 kohaselt võib asja lepingutingimustele mittevastavuse korral ostja nõuda müüjalt asja parandamist. VÕS § 222 lg 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 222 lg 6 kohaselt kaotab ostja õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe, mille kohaselt remondib kostja seadme ise ja hageja hüvitab kostjale remondi maksumuse. Kostja väitel kandis ta vastavalt kokkuleppele seadme korda tegemise kulud ise, esitas arved hagejale, kuid hageja ei tasunud. Kohus selgitas, et kostja peab tõendama, et poolte vahel oli kokkulepe, et seadme remondi teostab kostja ja hageja hüvitab kostjale kantud kulud. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kostja poolt väidetud poolte vahelist kokkulepet. Tunnistaja Sergei Šarovi ütluste kohaselt helistas ta pärast seda kui seadmel ilmnesid defektid, hageja esindajale Roman Sergejevile. „Roman vastas, et see detail tuleb saata tehasesse, nad teostavad vajalikud uuringud ehk ekspertiisi. Roman selgitas, et pärast seda pretensiooni alusel peab tehas saatma meile uue detaili. See võtab aega vähemalt 2 kuud. Roman Sergejev küsis, kas meie saaksime seda ise teha ehk taastada. Mina vastasin, et jah saame küll. Selle peale ütles Roman mulle, et tehke ise ja esitage meile arve. Hakkasime seadet remontima./.../Avastasime, et silindril on pragu ja seda on näha. /.../Pöördusime järjekordselt Romani poole ja selle peale ütles Roman, et tehke ise korda ja esitage meile arve“(tl 157). Kohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja ütlused poolte vahelist kokkulepet selle kohta, et kostja teostaks seadme remondi ja hageja tasuks kostjale selle eest. Tegemist on paljasõnaliste ütlustega, mida ei kinnita ükski muu kohtule esitatud tõend. Kohus leiab tunnistaja ütlused selles osas ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, millal tunnistaja poolt väidetud jutuajamine Roman Sergejeviga aset leidis, samuti mida konkreetselt kostja pidi tegema ja mille eest pidi hageja maksma. Vastavalt kostja poolt esitatud tõenditele toimus poolte vahel seadme remondi teemaline suhtlemine e-posti teel. Nii on kostja saatnud 13.11.2014 hagejale e-kirja, milles teatab, et seadmel ilmnesid puudused. Lisaks on hiljem kostja poolt saadetud hagejale e-kirju (05.08.2015, 02.09.2015, 03.09.2015) (tl 78-85). Kohtu hinnangul on ebausutav, et olukorras, kus omavahel suheldakse e-posti teel ja teavitatakse seadme puudustest, lepitakse seadme remondi osas ja vastastikuste kohustuste osas kokku telefoni teel. Juhul kui tunnistaja poolt väidetav telefonivestlus leidis aset enne 13.11.2014, jääb selgusetuks, miks ei viidata sellele vestlusele 13.11.2014 e-kirjas. Nimetatud e-kirja sisust
7 (12)
2-16-13225 tulenevalt olid poolte vahel juba erimeelsuses seadme remondi osas ja kostja nõudis hagejalt seadme remontimist. Nimelt on 13.11.2014 e-kirjas selle saatja Jevgeni Šarov märkinud, et juhul kui loobute seadme detailide väljavahetamisest, esitada selle kohta kiri, mille alusel seda tegemast loobutakse (tl 76, 145). Tulenevalt 13.11.2014 e-kirja sisust on kohtu hinnangul samuti ebausutav, et ka pärast nimetatud e-kirja saatmist oleksid pooled omavahel sõlminud kokkuleppeid telefoni teel, kuna 13.11.2014 e-kirja sisust tulenevalt ei saa järeldada, et poolte vahel oleksid olnud head suhted. Samas ei maininud tunnistaja Sergei Šarov kordagi, et poolte vahel oleksid olnud erimeelsused seadme remondi osas ja et selle kohta oleks poolte vahel saadetud e-kirju. Samuti viitab tunnistaja ütluste ebausutavusele poolte vahelise kokkuleppe osas see, et juba 2014.a juunis oli kostjal hageja ees tekkinud võlgnevus, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et sellises olukorras oleks hageja võtnud endale telefonivestluses kostja ees kohustuse tasuda kostjale esitatud arve, jättes samas lahtiseks küsimuse kostja võlgnevusest hageja ees. Lisaks märgib kohus, et esitatud tõenditest ei ole tuvastatav, millal milline konkreetne puudus hageja poolt kostjale müüdud seadmel tekkis ja kas need puudused on seostatavad puudustega, millele viitas oma ütlustes tunnistaja Sergei Šarov. 13.11.2014 e-kirjas on märgitud, et katki on läinud üks kääride tera positsioon nr 14 ja kaks nuga positsioonid 12 ja 13 purunevad (tl 76, 145). Tunnistaja Sergei Šarovi ütluste kohaselt murdus pooleks seadme liikuv osa. Seejuures ei selgu, kas see liikuv osa on sama, mis 13.11.2014 e-kirjas viidatud terad. Tl 102 asuval fotol ei nähtu kohtu hinnangul küll ühtegi detaili, mis oma välimuselt meenutaks kääride tera. Tunnistaja poolt väidetud seadme silindri leke on seostatav kostja poolt 02.09.2015-04.09.2015 teostatud silindri demontaaži, treiali- ja keevitustöödega ning peasilindri paigaldustöödega (tl 48, 147). Samuti ajavahemikul 12.10.2015-26.10.2015 teostatud silindri demontaaži ja paigalduse ning hüdrosilindri remonditöödega (tl 50, 148). Kohtule esitatud 01.09.2015 kokkuleppe kohaselt oli hageja poolt kostjale esitatud arved muutunud sissenõutavaks 26.juuniks 2015 ja kostja võlgnevus hageja ees oli 01.09.2015 kokkuleppe sõlmimise ajaks 8491,85 eurot. Sellises olukorras ei pea kohus usutavaks, et pärast 01.09.2015 kokkuleppe sõlmimist oleksid pooled seadme remonditööde osas kokku leppinud selliselt, et hageja tasub kostjale seadme remondi eest. Kohus nõustub hagejaga, et juhul kui poolte vahel oleks olnud kokkulepe selles, et hageja tasub kostja kasutuses oleva seadme remondi eest, oleks see kajastunud ka 01.09.2015 sõlmitud kokkuleppes või oleks kokkulepe jäänud poolte vahel sõlmimata. 01.09.2015 kokkuleppes ei ole pooled märkinud, et kostjal oleks hageja vastu nõue mingist varasemast nendevahelisest kokkuleppest (tl 10-13).
27.Kohus leiab, et hageja kohustus kostja poolt seadme remontimiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks saaks tuleneda VÕS § 218 lg-st 1 ja § 222 lg-st 5. Samas ei ole kohtu hinnangul tõendatud kostja poolt tehtud kulutuste suurus. Kostja on esitanud kulutuste suuruse tõendamiseks 24.08.2015 arve/saatelehe nr 585 summas 1248 eurot (tl 45), 16.09.2015 arve/saatelehe nr 656 summas 1224 eurot (tl 47) ja arve/saatelehe nr 865 summas 1500 eurot (tl 49). Samuti tellimus-kviitungi, mille kohaselt on ajavahemikul 07.08.2015-11.08.2015 J.Šarov teostanud seadme DAEMO Q250 osas keevitustöid, lukksepatöid ja treialitöid kokku 26 tundi maksumusega 40 eurot tund (tl 46,149). Tellimuskviitungi kohaselt on ajavahemikul 02.09.2015-04.09.2015 J.Šarov teostanud seadme DAEMO Q250 osas silindri demontaaži, treiali- ja keevitustöid ja peasilindri paigaldustöid kokku 4 tundi maksumusega 45 eurot tund ja 12 tundi maksumusega 40 eurot tund (tl 48, 147). Tellimus-kviitungi kohaselt on ajavahemikul 12.10.2015-26.10.2015 J.Šarov teostanud seadme DAEMO Q250 osas silindri demontaaži ja paigalduse ning hüdrosilindri remondi kokku 11 tundi maksumusega 40 eurot tund (tl 50, 148).
8 (12)
2-16-13225 Kohus leiab, et hagejale esitatud arvete alusel ei saa tõendada kostjal tekkinud kulutusi. Arved on esitatud hagejale, kuid arvel märgitud summa ei saa üheselt tähendada seda, et kostja on arvel märgitud materjalide eest kulutused kandnud. Kui kostja on materjalid soetanud, oleks ta saanud esitada nende soetamiseks tehtud kulutusi tõendavad dokumendid. Lisaks märgib kohus, et kostja kulutustena VÕS § 222 lg 5 mõttes ei saa käsitleda kostja enda poolt kasutatud tööjõu maksumust. Tegemist ei ole kulutusega, mida kostja on kandnud. Juhul kui kostja oleks tellinud töö kolmandalt isikult ja selle eest tasunud, siis saanuks kostja seda kulu nõuda VÕS § 222 lg 5 alusel hagejalt. Kostja oleks pidanud töötajale töötasu maksma ka juhul, kui kostja ei oleks pidanud seadet remontima, seega ei ole töötaja töötasu eeltoodud põhjusel hüvitatav (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 23).
28.Kohtu hinnangul ei saa kostja esitatud asjaoludest ja tõenditest teha järeldust, et hageja oleks keeldunud müügilepingust tulenevast müüja kohustuse täitmisest müüdud seadme puuduste kõrvaldamiseks. Kostja on esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on nõudnud puuduste kõrvaldamist. 13.11.2014 e-kirjas on märgitud, et seadmel ilmnesid puudused ja palutakse puudused kõrvaldada (tl 76, 145), kuid ühtegi tõendit ei ole esitatud, millest järelduks hageja keeldumine puuduste kõrvaldamisest. Kui ostja parandab asja, ilma et ta oleks vastavat nõuet eelnevalt müüjale esitanud ning andnud müüjale võimaluse asi parandada, ei saa ostja VÕS § 222 lg 5 sätestatud kulutuste hüvitamise nõuet esitada.
29.Hageja väidab et, isegi juhul kui hagejal oleks olnud kohustus seadet remontida ja kostja poolt esitatud arved tasuda, poleks hageja pidanud kohustust täitma VÕS 110 lg 1 alusel, kuna kostja oli alates 02.06.2014 tekkinud võlgnevus hageja ees. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all, et hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuded alates 02.06.2014. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Seega kui võlgnikul on omapoolne nõue võlausaldaja vastu, võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest seni kuni võlausaldaja pole täitnud enda kohustust. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostjal on alates 02.06.2014 hageja ees täitmata kohustused. Samuti on kohtu hinnangul hageja ja kostja kohustuste vahel piisav seos, tegemist ei ole juhuslike nõuetega, vaid isikute omavahelises majandustegevuses tekkinud nõuetega. Seega saab hageja kostja ees kohustuse olemasolul kasutada VÕS § 110 lg-s 1sätestatut ja keelduda kostja poolt esitatud arvete tasumisest kuni kostja pole tasunud võlgnevust hagejale.
30.Kostja hinnangul nõudis hageja õigustamatult kogu võlatunnistuses märgitud võlgnevuse tasumist. Kostja väitel esitas ta hagejale 24.08.2015 arve nr 585 ja see muutus sissenõutavaks 31.08.2015, mistõttu kostja sai sellega tasaarvestada kolm esimest graafikujärgset makset. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et hageja oleks 24.08.2015 arve nr 585 kätte saanud. Asjaolude kohta, mil viisil ja millal kostja 24.08.2015 arve hagejale saatis, ei ole kostja tõendeid esitanud.
9 (12)
2-16-13225 Tõendatud on, et hageja sai kätte kostja poolt saadetud 16.09.2015 arve nr 656. Hageja poolt 18.09.2015 kostjale esitatud pretensioon tõendab asjaolu, et 16.09.2015 oli hageja teadlik kostja 16.09.2015 arvest nr 656. Nimelt on 18.09.2015 vastuses ja pretensioonis võlgnevuse tasumise nõudes märgitud, et 16.09.2015 esitas kostja hagejale arve nr 656 summas 1224 (tl 14-17). Kuid 16.09.2015 arve kättesaamise ajaks oli kostjal tulenevalt 01.09.2015 kokkuleppest võlgnevus hageja ees juba tekkinud. Lisaks nõustub kohus hageja käsitlusega, et tasaarvestuse teostamiseks ei piisa pelgalt arve saatmisest, vaid selleks tuleb teisele poolele esitada üheselt mõistetav tasaarvestusavaldus. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendanud, et ta oleks hagejale tasaarvestusavalduse enne 18.09.2015 kuupäeva esitanud. Seega isegi juhul kui kostja oleks tõendanud arvetel märgitud summade osas kulutuste kandmist, oleks hageja poolt kogu 01.09.2015 kokkuleppes märgitud võlgnevuse nõudmine kostjalt olnud endiselt õigustatud.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja nõue hageja vastu ei ole tõendatud, puudub kostja poolseks tasaarvestuseks alus ja hageja on õigustatud nõudma kostjalt kogu 01.09.2015 kokkuleppes märgitud võlgnevuse tasumist summas 8491,85 eurot ja intressi summas 500 eurot. Samuti on hageja õigustatud nõudma alates 23.09.2015 viivist kokkulepitud määras, s.o 0,1% põhivõlgnevuselt päevas, summas 2929,69 eurot. Seetõttu rahuldab kohus hageja poolt hagis esitatud nõuded täies ulatuses.
32.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud nõude põhinõude summalt alates hagi esitamisest viivise väljamõistmiseks kokkuleppes sätestatud määras. Kuna kohus rahuldas hageja nõude, siis saab kohus rahuldada hageja viivisenõude, arvestatuna põhinõude summalt 8491,85 eurot ja arvestades juba sissenõutavaks muutunud viivisesummat. Kokku saab hageja nõuda kostjalt viivist põhinõude ulatuses, kuna hageja ei ole tõendanud põhivõlgnevusest suuremas ulatuses põhivõlgnevuse maksmata jätmisega tekkinud kahju olemasolu.
33.Kohus tagas hagi 02.09.2016 määrusega ja kohaldas hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 15 000 eurot kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga Ida Virumaa, Narva linn, Elektrijaama tee 65, registriosa nr 3750709, esimesele vabale järjekohale hageja kasuks. TsMS § 445 lg 2 kohaselt juhul kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu jõusse jätmine on vajalik kohtulahendi täitmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
35.Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 750 eurot ja õigusabikulud summas 1250 eurot, millele lisandub õigusabile kulunud aeg vastavalt 11.05.2017 toimunud kohtuistungi ajale. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
10 (12)
2-16-13225
36.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
37.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus kontrollib kõigepealt hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on kasutanud esindaja õigusabi 01.09.2016 hagi ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kokku 4 tundi, 21.11.2016 tutvumiseks hagi vastusega, hageja arvamuse koostamiseks kokku 3 tundi, 27.12.2016 tutvumiseks kostja 05.12.2016 vastusega, hageja arvamuse koostamiseks kokku 3 tundi, 02.03.2017 kohtuistungiks ettevalmistuseks, kohtuistungil osalemiseks kokku 2 tundi ja 30 minutit ning 11.05.2017 kohtuistungiks ettevalmistuseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 3 tundi. Kohus leiab, et hageja poolt osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud, samuti on põhjendatud nende toimingute tegemiseks kulutatud aeg.
38.Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11). Kohus leiab, et hageja märgitud menetlustoimingud on olnud sellised, millega vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav.
39.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Hageja on märkinud tunnitasu suuruseks 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja vähest tõenduslikku keerukust võib hageja lepingulise esindaja märgitud tunnitasu suurust 100 eurot pidada põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu suuruseks.
40.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 1450 eurot (1250 eurot kulud enne 11.05.2017 kohtuistungit + 200 eurot 11.05.2017 kohtuistungi kulu).
41.Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 2200 eurot (750+1450), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 2200 eurot.
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude
11 (12)
2-16-13225 kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.