2-06-34806/6 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

5.1.2.tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil, 94401 Laimjala vald SAAREMAA. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 5.1.5. alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 5.3. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 8.9. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 8.10. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 8.7. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 1826,30 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend kuus krooni ja kolmkümmend senti) krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 913,65 (üheksasada kolmteist krooni ja kuuskümmend viis senti) krooni ning viivis 912,65 (üheksasada kaksteist krooni ja kuuskümmend viis senti) krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001 aasta lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 protsenti hagi rahuldatud osalt tuleneb Hageja ja Hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri (lisa 5).

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 29.12.2006.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 15.02.2007 /t.l. 27/. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 28.02.2002 sõlmisid nad liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma /t.l. 6/. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr. B02052127427 (31.05.2002), B02041953103 (30.04.2002), B02031797594 (31.03.2002) kokku summas 926.90 krooni /t.l. 7, 8-10/. Hageja väitel on hagiavalduse esitamise seisuga (25.10.2006) kostja võlg 913.65 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata ning mille väljamõistmist hageja taotleb. Kostja ei vaidle võlasummale vastu /t.l. 26/. Kuna kostja ei ole võlasummat tasunud, leiab hageja, et kostja peab tasuma talle viivist. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast so alates 21.06.2002 /t.l. 10/ kuni hagi koostamise kuupäevani 20.10.2006. Kostja on olnud viivituses 1559 päeva ja seega on kostja viivisevõlg hageja ees on 2 135.83 krooni. Viivise arvestamisel on hageja poolt aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15% /päevas x 913,65 krooni = 1,37 krooni/päevas, 1,37 krooni x 1559 päeva = 2135,83 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut palub hageja kostjalt välja mõista viivis summas 912.65 krooni. Kostja seda viivisenõuet ei tunnista ja leiab, et hageja on rikkunud AS EMT peadirektori poolt 10.11.2000 käskkirjaga nr 10 kinnitatud EMT teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 1.3.14 /t.l. 32/. Kohus kostja sellise käsitlusega ei nõustu. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh. täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

5.1.2.tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved kostja poolt lepingus näidatud aadressil: VVVV. Pooled ei ole asjas esile toonud asjaolu, et kostja oleks aadressi muutnud või selle muutumisest hagejat teavitanud vastavalt Tingimuste punktile 5.1.5. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 8.10. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 8.7. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et kostja on kohustatud hagejale maksma nõutud viivist. Kohus leiab, et kostja viitamine tingimuste punktile 1.3.14, mis käsitleb tingimustes kasutatud erikrediidi limiidi terminit ei ole asjakohane ega vabasta teda viivise maksmise kohustusest. Hageja palub esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 250 kr ja õigusabikulud 310.47 krooni. Kostja leiab, et need kulud tuleks jagada pooleks. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.