Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

15. veebruar 2007.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn,

tegemise aeg ja koht

kirjalikus lihtmenetluses

Tsiviilasja number

2-06-29357

Tsiviilasi

xxx OÜ hagi xxx vastu 4 740,20 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

hageja xxx OÜ (registrikood xxx; asukoht xxx)

esindajad

hageja seaduslik esindaja juhatuse liige xxx (isikukood xxx) kostja xxx (isikukood xxx, elukoht -xxx)

RESOLUTSIOON

Jätta xxx OÜ hagi xxx vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta xxx OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (15. veebruar 2007.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 18.12.2006 esitas xxx OÜ kohtule hagi xxx vastu 10 259,15 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 04.03.1997 eluruumi asukohaga xxx üürnik, hiljem nimetatud eluruumi omanik. Keila Linna Paldiski Linnaosa Valitsuse 04.09.1995 korraldusega nr 98 kehtestatud korra kohaselt tasuvad tarbijad alates sügis-talvisest kütteperioodist soojusenergia eest ME-le „xxx “, kelle õigusjärglane on OÜ xxx. 20.10.2000 sõlmisid OÜ xxx ja OÜ xxx nõudeõiguste loovutamise lepingu, millega OÜ xxx loovutas talle kuuluvad nõuded OÜ-le xxx. OÜ-le xxx kuuluvad nõuded müüdi 17.05.2002 kirjalikul enampakkumisel Paldiski Linnavalitsusele. Hageja omandas nõuded kostja vastu 11.07.2002 Paldiski Linnavalitsusega sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Alates 1995.a novembrist kuni 1998.a oktoobrini oli kostjal tasumata tarbitud soojusenergia eest summas

1 799,15 krooni, millest kostja tasus 10.09.2001 101 krooni, seega on võlgnevus seisuga 14.12.2006 on 1 698,15 krooni. OÜ xxx ja kostja vahel on 19.12.1997 sõlmitud eluruumi üürileping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma eluruumi kasutamise ja talle osutatavate teenuste eest. Kostjale on esitatud igakuiselt arveid, kuid kostja ei ole neid nõuetekohaselt tasunud. Seetõttu on tema võlgnevus soojusenergia, hoolduskulude ja osutatud teenuste eest ajavahemikus 01.11.1995 – 28.05.2001 hageja ees xxx võlg 1 698,15 krooni, põhivõlg 4 740,20 krooni ja viivis 3 820,80 krooni, kokku 10 259,15 krooni. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. 12.09.2003 võõrandas kostja talle kuuluva eluruumi, kinnitades korteriomandi müügilepingus, et tema poolt on lepingu sõlmimise päeva seisuga tasutud kõik lepingu esemega seotud maksed, kuigi tegelikult lasus korteril võlgnevus kogusummas 10 259,15 krooni. Hageja palub kostjalt nimetatud summa välja mõista ja kohtukulud jätta kostja kanda. 29.01.2007 täiendavas hagiavalduses väidab hageja, et igakuiselt pani hageja kostja postkasti teenuste arved. Kostja abikaasa on arveid ka tasunud. Samuti teavitati kostjat xxx OÜ nõude loovutamisest hagejale. Alates 01.05.2001 esitati kostjale hageja poolt arve osutatud teenuste eest ning alates 31.07.2002 lisandus xxx OÜ võlgnevus. Hageja palub arvestada, et nad on teinud pingutusi kostjaga kontakti saamiseks. Hageja loobub xxx võlast summas 1 698,15 krooni ja viivistest 3 820,80 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus 4 740,20 krooni. Kostja vastus Kostja 10.01.2007 vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduse juurde tõendina lisatud eluruumi üürileping on asjakohatu, kuna nimetatud leping on sõlmitud kostja ja xxx vahel ning kostja on täitnud talle kõik lepinguga pandud kohustused. Kostja on sõlminud eluruumi üürilepingu xxx 04.03.1997 ning ostnud eluruumi eelpool nimetatud asutuselt 09.04.1997. Kostja ja xxx vahel on 09.04.1997 sõlmitud ka hooldusleping, mille kohaselt eluruumi üürivõlg 01.04.1997 seisuga on 0 krooni. Kostjale jääb arusaamatuks hageja hagis toodud väide, et kostjal on xxx võlg tekkinud aastast 1995.a., kuna üürilepingu sõlmis kostja alles 04.03.1997. Kostjale on ebaselge, millistel alustel on xxx väljavõttel märgitud sooja vee ning soojuse arvestus, kuna kostja väitel talle nõuetekohaseid arveid esitatud ei ole. Samuti väidab kostja, et teda ei ole informeeritud nõuete loovutamisest. Nõudeõiguste loovutamise lepingutest sai kostja teada alles hagiavalduse juurde lisatud koopiate kaudu. Hagiavalduse juurde lisatud dokumente võlgnevuse sissenõudmisest ja nõudeõiguse sissenõudmisest nägi kostja samuti alles esmakordselt hagimaterjalide hulgas. Kostja võõrandas eluruumi 12.09.2003. Hageja esitatud väide, et kostja on korteriomandi müügilepingus esitanud ebaõigeid andmeid on väär. Kostja väidab, et ta on tasunud kõik talle nii xxx OÜ kui xxx OÜ poolt esitatud arved. Arvetel ei ole kajastunud kostjal võlgnevus. Seega on hageja väide, et kostja võõrandas korteriomandi kommunaalteenuste võlgnevusega, ebaõige. Kostja leiab ka, et hageja poolt esitatud tõendid kostja võlgnevuse arvestuse kohta on ebakorrektsed, kuna puuduvad arvete alused. Hageja ei ole olnud suuteline esitama kostjale korrektseid arveid. Seega on hageja nõuded perioodi 01.11.1995-28.05.2001 ebaselged ja tõendamata.