Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. mai 2017
Tsiviilasja number
2-15-3319
Tsiviilasi
Kiviõli Viru 5 KÜ hagi Maire Murumets vastu võlgnevuse 454 euro 46 sendi, viivise 117 euro 59 sendi ja lisanduva viivise saamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
688 eurot 16 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kiviõli Viru 5 KÜ apellatsioonkaebus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Apellant (hageja): Kiviõli Viru 5 KÜ (registrikood 80158643), lepinguline esindaja Paul Paas Vastustaja (kostja): Maire Murumets (isikukood XXXX)
1.Jätta Kiviõli Viru 5 KÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 6. detsembri 2016. a otsus muutmata.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud Kiviõli Viru 5 KÜ kanda. Maire Murumetsal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
5.Keelduda asja materjalide juurde võtmast ja lugeda apellatsioonkaebuse vastusele lisatud dokumendid, kirjad, arved Maire Murumetsale tagastatuks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kiviõli Viru 5 KÜ (hageja) esitas 3. märtsil 2015 Viru Maakohtusse hagi Maire Murumetsa (kostja) vastu võlgnevuse 454 euro 46 sendi, viivise 117 euro 59 sendi ning lisanduva viivise 0,07% päevas kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi XXX Kiviõli omanik. Korteriomandi suurus on 50,5 m2. Hageja teostab alates 4. detsembrist 2001 elumaja Viru 5 Kiviõli haldamist ja majandamist. Põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Korteriühistu asutamis- ja üldkoosolekute otsustega on kehtestatud tariifid ruutmeetri põhiselt: hooldustasu 0 eurot 17 senti (2 krooni 70 senti), remondifond 0 eurot 4 senti (0 krooni 65 senti), majanduskulu 0 eurot 45 senti, lifti hooldustasu 0,045 eurot (0 krooni 70 senti), abonenttasu 0 eurot 64 senti (10 krooni). Korteriomanik on kohustatud iga kuu teatama juhatusele veemõõturite näidud ja tarbitud vee hulga. Kostja veemõõturite näitusid ei esitanud. Hageja on igakuiselt esitanud kostjale arveid, mida kostja on tasunud osaliselt. Perioodil jaanuar 2012 kuni juuni 2012 arvestati kostjale vett 7,5 m3 kuus, juunist detsembrini 2012 kostjale vett ei arvestatud ning alates 2013 aasta jaanuarist on kostjale arvestatud vett 2 m3 kuus. Mõõturite näitude kohaselt tarbis kostja perioodil juuni 2012 kuni september 2016 vett kokku 181,884 m3 (72,520 - 0,795 + 55,379 + 54,780). Kostja tarbis mõõdetud torustiku kaudu vett keskmiselt 3,566 m3 kuus (181,884 m3 ÷ 51 kuud). Hageja ei ole kostjale arvestanud tarbitud vett rohkem kui kostja keskmiselt tarbis. Perioodil veebruar 2011 kuni veebruar 2015 on kostja hagejale iga kuu tasunud 20 eurot 45 senti selgitusega „Kiviõli XXX“. Hageja on VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel lugenud täidetuks 2011 aasta jaanuari eest põhinõude, sama kuu eest viivisenõude ja siis järgmise kuu eest põhinõude jne. Arved on esitatud külma vee eest. Liftitasu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ja mis aja eest on võlgnevus tekkinud ning millised arved on kostja poolt osaliselt tasumata. Kommunaalteenused, mille eest raha nõutakse ei ole arvetel lahti kirjutatud. Arusaamatu on vee kulunorm 7,5 m3. Kostja veemõõturite kontrollakti ei aktsepteeri. Korteriühistu põhikirja kohaselt ei ole veetariifide ja abonenttasu tõstmine 1 kroonilt 10 kroonile ühistu pädevuses. Ühistu ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu kohaselt peab vee ülekulu eest maksma ainult 10%, kui arved on korralikult tasutud. Hageja menetluskulusid kostja ei aktsepteeri. Kostja väitel tasus ta 2 m3 vee eest, kuid alates jaanuarist
2011 arvestati vett 7,5 m3. Kostja tarbib vett vähem kui 2 m3. Võlgnevus 2011 aastast on aegunud. 2012 aasta arvetest nähtub varasem võlgnevus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 6. detsembri 2016 otsusega jäeti hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on korterelamu Viru 5 korteri nr 26 Kiviõli omanik (tl 8), korterelamus Viru 5 Kiviõli on asutatud korteriühistu (tl 12) ja kostja on korteriühistu liige. Maakohus viitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2010 otsuse 3-2-1-53-10 p-le 14, mille kohaselt peab hageja korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Maakohus leidis, et hageja esitatud materjalidest ei selgu, millest väidetav võlgnevus koosneb ja kuidas on võlgnevus kujunenud. Hageja pole selgelt välja toonud millise perioodi eest võlgnevust nõutakse. Hagiavalduses (tl 4) ja arvamuses (tl 96) on välja toodud, et kostja võlgnevus seisuga 1. veebruar 2015 on 454 eurot 46 senti, millele lisandub viivis 117 eurot 59 senti (tl 4). Hagile on lisatud arved alates jaanuar 2012 kuni jaanuar 2015 (tl 19-37). Täpsustatud hagiavalduses on hageja märkinud, et viidatud perioodil on kostjale arvestatud 1037 eurot 13 senti (tl 136) ja kostja poolt on tasumata 454 eurot 46 senti (tl 136) ning enne jaanuari 2012 kostjale arvestatud nõuded on hageja lugenud tasutuks kostja poolt laekunud summadega. Samas tuleneb hageja poolt esitatud hageja pangakonto väljavõttest (tl 142-143), et kostja on tasunud alates 20. veebruarist 2011 kuni 20. märts 2015 hagejale kokku 1022 eurot 50 senti. Maakohus asus seisukohale, et hageja poolt esitatu ei võimaldada tuvastada, millised arved on kostja osaliselt tasunud ja millises ulatuses jätnud tasumata ning millise konkreetse võlgnevuse katteks on hageja arvestanud kostja poolt tehtud makseid. Arusaadav pole, millest koosneb väidetav hooldustasu, kuidas seda on arvestatud ja korteriomanike vahel jaotatud. Hageja on kohtuistungil väitnud, et korteriühistu on hooldustasusse pannud kõik kokku ja arvetel esitatakse ainult hooldustasu tariif. Maakohtu hinnangul ei ole võlgnevuse kujunemine jälgitav ning hageja ei ole täitnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormist. Maakohus selgitas, et kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja jätnud tasumata. Maakohus jättis seoses põhivõlgnevuse väljamõistmise hagi rahuldamata jätmisega rahuldamata viivise nõude ning ei käsitlenud poolte teisi väiteid, sh mis puudutavad aegumist ja viivist. Maakohus märkis kostja üldkoosoleku otsuseid puudutavate väidete osas, et olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2010 otsus 3-2-1-53-10, p 15).
4.Kostja esitas kohtuistungil TÜ E & V Õigusbüroo arve nr 0504/2016-2 summas 150 eurot selgitusega „kostja vastus hageja 11. märts 2016 vastusele“ (tl 110). Toimiku materjalides puudub arvel märgitud menetlusdokument (hageja 11. märts 2016 vastus), arvel ei ole märgitud vastuse koostamiseks kulunud aega ning toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks
menetluses kasutanud lepingulist esindajat. Kõik kostja poolt kohtule esitatud dokumendid on allkirjastatud kostja enda poolt. Maakohus leidis, et kulu ei ole põhjendatud ja seda ei saa hagejalt välja mõista.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 454 eurot 46 senti, seisuga 1. veebruar 2015 viiviseid 117 eurot 59 senti ning lisanduv viivis 0,07% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud, sh hageja kohtuvälised kulud 665 eurot, jätta kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole korteriühistu äriettevõte. Korteriühistu saab kasutada ainult neid rahalisi vahendeid, mida korteriühistu liikmed on ise ühistule üle kandnud. Tariifid on määratud kõigile korteriomanikele võrdsetel alustel ja on vastu võetud üldkoosolekutel. Koosolekute protokollid on kohtule esitatud. Majanduskulude tariife ei kinnitata korteriühistus iga kuu kohta eraldi. Maakohus ei ole põhjendanud, miks üldkoosoleku poolt vastuvõetud tariife ei saa asja lahendamisel arvesse võtta, kuigi maakohus on viidanud, et üldkoosolekute otsused on jõus. Ebamõistlik on, et 500-eurose nõude tõendamiseks peaks hageja kohtule esitama kogu korteriühistu raamatupidamise hagetava perioodi eest. Sellisel juhul kaob korteriühistul majanduslik põhjendus nii mahukat ja kulukat menetlust ette võtta. Korteriühistu põhikirja punktide 3.2.7 ja 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, iga kuu 20. kuupäevaks möödunud kuu elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste ja kommunaalteenuste eest. Perioodil veebruar 2011 kuni veebruar 2015 on kostja iga kuu tasunud 20 eurot 45 senti selgitusega „Kiviõli XXX“. Kostja ei ole panga kaudu maksete teostamisel kindlaks määranud tasumisele kuuluvat kohustust, seetõttu on hageja lugenud vastavalt VÕS § 88 lg 6 p-le 1 täidetuks 2011 aasta jaanuari kuu eest põhinõude, siis sama kuu eest viivisnõude ja siis järgmise kuu eest põhinõude jne. Korteriühistu põhikirja punkti 5.7 kohaselt arvestusega mittenõustunud ühistu liikmel on õigus 10 päeva jooksul, arvestades punktis 5.5. kirjeldatud korras ühistu liikmele makse suurusest teatamise kuupäevast alates, pöörduda juhatuse poole kirjaliku avaldusega näidates konkreetse mittenõustumise põhjuse. Kostja ei ole avaldusi esitanud, mistõttu on kostja arvestusega nõustunud. Hageja selgitas maakohtus, kui palju ja kuidas on kostjale arvestatud tema poolt kasutatud vett. Arvestustest tuli välja, et hageja on kostjale vähem vett arvestanud, kui kostja tarbis. Vee ja kanalisatsiooni tariif oli kogu aeg sama. Maakohus ei ole nendele tõenditele hinnangut andnud.
5.Kostja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmisel ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja poolt esitatud venekeelsete dokumentide (tl 52, 55, 158) tõlked. Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast kostja poolt esitatud dokumente, arveid ja selgitusi, sest dokumendid on esitatud juba varasemas menetluses ja lisatud toimikusse.
7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole otsuses leidnud, et üldkoosoleku poolt vastuvõetud tariife ei saa praeguse asja lahendamisel arvesse võtta. Hageja seisukoht, et ta peaks kohtule esitama kogu hagetava perioodi raamatupidamise, ei põhine maakohtu otsusel. Maakohus leidis, et hageja esitatud materjalidest ei selgu, millest väidetav võlgnevus koosneb ja kuidas see on kujunenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole selgelt välja toonud, millise perioodi eest võlgnevust nõutakse. Hagiavalduses (tl 4) ja arvamuses (tl 96) on välja toodud, et kostja võlgnevus seisuga 1. veebruar 2015 on 454 eurot 46 senti, millele lisandub viivis 117 eurot 59 senti (tl 4). Täpsustatud hagiavalduses on hageja märkinud, et viidatud perioodil on kostjale arvestatud 1037 eurot 13 senti (tl 136) ja kostja poolt on tasumata 454 eurot 46 senti (tl 136). Hageja enda poolt esitatud pangakonto väljavõttest (tl 142-143) tuleneb aga, et kostja on tasunud alates 20. veebruarist 2011 kuni 20. märtsini 2015 hagejale kokku 1022 eurot 50 senti. Kui hageja leiab, et enne jaanuari 2012 kostjale arvestatud nõuded on ta lugenud tasutuks kostja poolt laekunud summadega, tuleb tal seda kohtule tõendada.
8.Hageja hoolduskulude nõude suhtes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, millised majandamiskulud ja millisel ajaperioodil on kostja jätnud tasumata. KÜS § 151 lg 1 järgi peab hageja tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt vesi) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Vaidlust ei ole, et kostjale kuuluva korteri suurus on 50,50 m2 (tl 8). Vastavalt 3. septembri 2012 üldkoosoleku otsuse punktile 5 (tl 88) otsustati suurendada korteriühistu majandamiskulu 0 euro 45 sendini eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta alates 1. oktoobrist 2012. Üldkoosoleku otsus on jõustunud. Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku otsuseid ega arvutuskäike varasema perioodi s.o enne 1. oktoobrit 2012 majandamiskulu määramise kohta. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt määrati korteriühistu 11. novembri 2001 asutamiskoosoleku otsusega hooldustasu suuruseks 0 eurot 17 senti (2 krooni 70 senti) ruutmeetri kohta (tl 145) ja 21. juuni 2003 otsusega kehtestati remondifondi tasu suuruseks 0 eurot 4 senti (0 krooni 65 senti) ruutmeetri kohta (tl 144). Hagiavaldusele lisatud arvetelt perioodil jaanuar kuni oktoober 2012 nähtub hooldustasu suurusena 0 eurot 27 senti (tl 19-23) ja alates 1. oktoobrist 2012 on hooldustasu suuruseks 0 eurot 45 senti (tl 88). Hageja on 21. septembri 2016 kohtuistungil selgitanud, et arvetel on hooldustasusse kõik kokku pandud (tl 105 pöördel). Asja materjalidest ei nähtu, mille alusel on hageja arvestanud kostjale hooldustasuna 27 senti ruutmeetri kohta, samuti ei nähtu, et üldkoosoleku poolt määratud hooldustasule võiks midagi lisanduda.
9.Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel tekkis hagejal õigus veenäitude mitteesitamisel määrata tarbitud vee koguseks 7,5 m3 või 2 m3 kuus. Hageja on täpsustatud hagiavalduses (tl 133) viidanud, et vastavalt 19. novembri 2010 üldkoosoleku otsusele on hagejal õigus määrata vee kulunormiks 7,5 m2 inimese kohta kui veenäidud on edastamata, aga hageja ei ole
esitanud vastava üldkoosoleku otsust. Hageja on esitanud väljavõtte 19. novembri 2010 üldkoosoleku otsusest (tl 6), mille kohaselt on vee tarbimisnormina kehtestatud eemaldatud plommi või kontrollimata ja mittekorrasoleva veemõõturi korral 7,5 m2 inimese kohta kuus. Väljavõte erineb täpsustatud hagiavalduses toodud kokkuvõttest, mille kohaselt oleks hagejal õigus määrata veekulu 7,5 m2 inimese kohta ka olukorras, kus inimene süstemaatiliselt veemõõturi näite ei esita või kui mõõtur üldse puudub. Asja materjalidest ei nähtu ka, milliseks kuupäevaks oli kostjal kohustus veenäidud hagejale edastada. Kuna kostja on korduvalt esitanud vastuväite 7,5 m3 veekulu õiguspärasuse kohta, oli TsMS § 230 lg 1 kohaselt vastava õiguse olemasolu tõendamise kohustus hagejal. Hageja ei ole selgitanud, miks hageja otsustas ajavahemikul jaanuar 2012 kuni juuni 2012 arvestada kostjale veekuluna 7,5 m2, ajavahemikul juuli 2012 kuni detsember 2012 üldse mitte veekulu arvestada ja ajavahemikul jaanuar 2013 kuni jaanuar 2015 arvestada veekuluna 2m2 inimese kohta. Kostjal on kohustus tasuda tegelikult tarbitud vee eest. Hageja kohtule esitatud arvutuskäik ei lähtu ajavahemikust, mille suhtes on nõue esitatud (tl 134). Asjakohane ja hageja nõudele ei vasta hageja järeldus: „Seega on hageja kostjale perioodil veebruar 2011 kuni jaanuar 2015 arvestanud kostjale vett 1,166 (36,94-35,774m3).“ Kui hageja on esitanud nõude võlgnevuse eest alates jaanuarist 2012 kuni
1.veebruarini 2015, ei ole põhjendatud lähtuda vee tarbimisel ajavahemikust alates veebruar 2011 kuni september 2016 ning teha ühepoolselt tasaarvestusliku iseloomuga oletuslikke arvutusi vee tarbimise suhtes nii pika ajavahemiku jooksul. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et OÜ Kiviõli Vesi 30. jaanuari 2012 arve nr 376346 (tl 148) tõendaks teenuse hindasid perioodil jaanuar 2012 kuni jaanuar 2015. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma õigust nõuda kostjalt arvetel märgitud koguses vee eest tasumist. Kostjal on kohustus tasuda tegelikult tarbitud vee eest, hageja ei ole tõendanud kostja poolt tegelikult tarbitud veekulu perioodil jaanuar 2012 kuni jaanuar 2015.
10.Hageja nõuab kostjalt ka abonenttasu väljamõistmist. Hageja esindaja ei suutnud maakohtu
21.septembri 2016 istungil selgitada, mida tähendab arvetel märgitud abonenttasu ning mille alusel seda nõutakse (tl 105 pöördel). Täpsustatud hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja õigus nõuda abonenttasu 10. aprilli 2008 üldkoosoleku otsusest (tl 133), mille tõendamiseks esitas hageja venekeelse üldkoosoleku protokolli (tl 146-147). Kostja esitas vastuväite venekeelsele tõendile. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus eesti keeles ja kohus ei arvesta venekeelset tõendit. Hageja abonenttasu nõue ei ole tõendatud.
11.Hageja on selgitanud, et nõude aluseks olevatel arvetel on märgitud viivis, kuid tsiviilasja materjalidest ei tulene, millise perioodi eest ja millistelt summadelt hageja on viivist arvestanud. Hageja ei ole viivise arvestust kohtule esitanud. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida viivisearvestuse põhjendatust ja õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid asja materjalidega.
12.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et ebamõistlik on nõuda hagejalt esitatud nõude tõendamist suuremas ulatuses kui hageja seda teinud on, st et nõude tõendamiseks ei piisa vaid kostjale väljastatud arvete esitamisest. Maakohus selgitas 21. septembri 2015 kirjas menetlusosalistele tõendamiskoormist, kus maakohus juhtis hageja tähelepanu muuhulgas sellele, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Maakohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist kohtuistungil. Arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Maakohus märkis selgituskirjas, et hageja peab tõendama, kui suured olid tervikuna majandamiskulu ajavahemikus, mille eest tasu nõutakse ning seejärel on kostjal võimalik võtta seisukoht, kas ta
vaidleb hagile vastu või võtab võla täielikult või osaliselt õigeks. Asjaolu, et hageja ei pea majanduslikult otstarbekaks oma nõude tõendamist, on hageja valik. Asjakohane ei ole hageja väide, et kostja ei ole esitatud arveid vaidlustanud. Hagejal on kohustus hagi esitamisel tõendada oma nõude õiguspärasust. Arved ei muutu automaatselt õiguspäraseks, kui kostja ei ole neile koheselt vastu vaielnud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, milliseid asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja esindajal puudub haridus, mis lubaks esindajal kohtumenetluses esindajana osaleda. Nii maakohus kui ringkonnakohus on kontrollinud hageja esindaja vastavust TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele ning lubanud esindajal kohtumenetluses esindajana osaleda.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus asjas kantud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostjat kohustati 6. märtsi 2017 määrusega esitama menetluskulude nimekiri apellatsiooniastme menetlusega seonduvate kulude kohta hiljemalt 17. maiks 2017. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega puuduvad kostjal menetluskulud, mille hüvitamist ta taotleks. Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.