KÜ Kiviõli Viru 5 hagi M. M. vastu võlgnevuse 572, 05 euro nõudes
Hagi hind
572, 05 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: KÜ Kiviõli Viru 5 (RK 80158643, asukoht Viru 569 Kiviõli) Hageja lepinguline esindaja: Paul Paas (Tulundusühistu Soter, e-mail [email protected] ) Kostja: M. M. (IK xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta KÜ Kiviõli Viru 5 hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud KÜ Kiviõli Viru 5 kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga Viru 5-26 Kiviõli omanik. Korteriomandi suurus on 50, 5 m2. Hageja teostab alates 04.12.2001 elumaja Viru 5 Kiviõli haldamist ja majandamist. Põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Korteriühistu asutamis- ja üldkoosolekute otsustega on kehtestatud tariifid ruutmeetri põhiselt: hooldustasu 2, 70 krooni, remondifond 0, 65 krooni, majanduskulu 0, 45 eurot, lifti hooldustasu 0,7 eurot, abonenttasu 10 krooni ning korteriomanik on kohustatud igakuuselt teatama juhatusele veemõõturite näidud ja tarbitud vee hulga. Kostja ei esitanud veemõõturite näitusid. Hageja on igakuiselt esitanud kostjale arveid, mida kostja on tasunud ainult osaliselt.
2.Perioodil jaan. 2012 - juuni 2012 arvestati kostjale vett 7,5 m3, juuni-detsember 2012 kostjale vett ei arvestatud ning alates 2013 aasta jaanuarist on kostjale arvestatud iga kuu vett 2 m3. Mõõturite näitude kohaselt tarbis kostja perioodil juuni 2012 kuni september 2016 vett kokku 181,884 m3 (72,520 - 0,795 + 55,379 + 54,780). Seega tarbis kostja mõõdetud torustiku kaudu vett keskmiselt 3,566 m3 kuus (181,884 m3: 51 kuuga). Hageja ei ole kostjale arvestanud tarbitud vett rohkem kui kostja keskmiselt tarbis. Perioodil veebruar 2011 kuni veebruar 2015 on kostja iga kuu tasunud ainult 20,45 eurot selgitusega „Kiviõli Viru 5-26“. Hageja on VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel lugenud täidetuks 2011 aasta jaanuari kuu eest põhinõude tasumise, siis sama kuu eest viivisnõude tasumise ja alles siis järgmise kuu eest põhinõude tasumise jne. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõla 454, 46 eurot ja seisuga 01.02.2015 viivise 117, 59 eurot ning edaspidi viivise 0, 07% viivitatud summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ja mis aja eest on võlgnevus tekkinud ning missugused arved on kostja poolt osaliselt tasumata. Pole arusaadav kuidas väidetav võlgnevus on kujunenud. Kommunaalteenused mille eest raha nõutakse ei ole arvetel lahti kirjutatud. Millisel seaduslikul alusel põhineb vee kulunorm 7,5 m3. Veemõõturite kontrollakti ei aktsepteeri. Korteriühistu põhikirja kohaselt ei ole veetariifide ja abonenttasu tõstmine 1 kroonilt 10 kroonile ühistu pädevuses. Tasub vee eest otsekorralduslepingu alusel osaliselt 2 m3 eest. Ühistu ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu kohaselt ei pea vee ülekulu eest midagi maksma, ainult 10%, kui arved on korralikult tasutud. Hageja menetluskulusid ei aktsepteeri.
III KOHTUISTUNG
4.Hageja jäi nõude juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses kuna kostja ei ole veemõõturite näite teatanud. Arved vee eest on esitatud ainult külma vee eest. Liftitasu osas ei ole kostja varem vastuväiteid esitanud. KÜ on hooldustasusse pannud kõik kokku. Tariif otsustatakse üldkoosolekul ja arvetesse kirjutatakse tariif. Kostja väitel tasus ta 2 m3 vee eest, kuid alates jaanuarist 2011 arvestati vett 7, 5 m3. Tarbib vett vähem kui 2 m3. Võlgnevus 2011 aastast on aegunud. 2012 aasta arvetest nähtub varasem võlgnevus. Hooldustasuga nõus ei ole, sest see on lahti kirjutamata. Tuleks lahti kirjutada millest see koosneb, prügivedu, elekter, kõik mis sinna alla läheb.
2-15-3319
IV KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 572, 05 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korterelamu Viru 5 korteri nr. 26 Kiviõli omanik (tl. 8), korterelamus Viru 5 Kiviõli on asutatud korteriühistu (tl. 12) ja kostja on korteriühistu liige. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. küte) ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi.
6.Riigikohus on leidnud, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (RKTKo 3-2-1-53-10 p 14).
7.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole võimalik aru saada kuidas ja mis aja eest on võlgnevus tekkinud, missugused arved on kostja poolt osaliselt tasumata ning võlgnevuse kujunemine pole arusaadav. Kohus leiab, et hageja esitatud materjalidest ei selgu, millest väidetav võlgnevus koosneb ja kuidas see on kujunenud. Hageja esindaja pole esialgses hagis, arvamuses, ega täpsustatud hagis selgelt välja toonud millise perioodi eest võlgnevust nõutakse. Hagiavalduses (tl. 4) ja arvamuses (tl. 96) on ainult välja toodud, et kostja võlgnevus seisuga 01.02.2015 on 454, 46 eurot, millele lisandub viivis 117, 59 eurot (tl 4). Hagile on lisatud arved alates jaanuar 2012 kuni jaanuar 2015 (tl. 19-37). Täpsustatud hagiavalduses on hageja märkinud, et eelviidatud perioodil on kostjale arvestatud 1037, 13 eurot (tl. 136) ja kostja poolt on tasumata 454, 46 eurot (tl. 136) ning enne jaanuari 2012 kostjale arvestatud nõuded on hageja lugenud tasutuks kostja poolt laekunud summadega. Samas tuleneb jällegi hageja poolt esitatud hageja pangakonto väljavõttest (tl. 142, 143), et kostja on tasunud alates 20.02.201120.03.2015 hagejale kokku 1022, 50 eurot.
8.Hageja väitel on ta arvestanud kostja tehtud makseid varasema võlgnevuse (enne jaanuari 2012) kustutamiseks. VÕS § 88 lg 1 p 1 alusel on võimalik juhul, kui võlgnik ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, lugeda täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, kuid antud juhul ei ole selge, millise kohustuse millise makse alusel on hageja lugenud täidetuks. Hageja poolt esitatu ei võimaldada tuvastada, millised arved on kostja osaliselt tasunud ja mis ulatuses jätnud tasumata ning millise konkreetse võlgnevuse katteks on hageja arvestanud kostja poolt tehtud makseid. Arusaadav
2-15-3319 pole ka see, millest koosneb väidetav hooldustasu, kuidas seda on arvestatud ja korteriomanike vahel jaotatud. Hageja esindaja on kohtuistungil väitnud, et korteriühistu on hooldustasusse pannud kõik kokku ja arvetel esitatakse ainult hooldustasu tariif. Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul võlgnevuse kujunemine jälgitav ning hageja ei ole täitnud TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormist.
9.Kohtul ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb ning milliste tõenditega ta millist asjaolu tõendab. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja jätnud tasumata. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna hagi põhivõlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka viivise nõue ja puudub vajadus käsitleda poolte teisi väiteid, sh. mis puudutavad aegumist ja viivist. Kohus märgib kostja väidete osas, mis puudutavad üldkoosoleku otsuseid, et olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik (RKTKo 3-2-1-53-10 p 15). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas kohtuistungil TÜ E & V Õigusbüroo arve nr 0504/2016-2 summas 150 eurot selgitusega „kostja vastus hageja 11.03.2016 vastusele“ (tl. 110). Toimiku materjalides puudub arvel märgitud menetlusdokument (hageja 11.03.2016 vastus), millele väidetavalt on vastus koostatud, arvel ei ole märgitud vastuse koostamiseks kulunud aega ning toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kasutanud lepingulist esindajat (TsMS § 175 lg 1). Kõik kostja poolt kohtule esitatud dokumendid on allkirjastatud kostja enda poolt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väidetav kulu ei ole põhjendatud ja seda hagejalt välja mõista ei saa.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.