lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-1031/10

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-1031/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1369
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-1031

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi MM (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks MM (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.02.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS SEB Pank määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Martin Velling Kostja: MM (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 16.02.2017 määruse resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Asjaolud ja menetluse käik

1.AS SEB Pank (hageja) esitas 19.01.2017 Harju Maakohtule hagi MM (pankrotis, kostja) vastu nõude tunnustamiseks kostja pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostja pankrotimenetluses nõude summas 83 100 eurot, mida hageja palus rahuldada II järgus. 20.12.2016 nõuete kaitsmise koosolekul jäeti hageja nõue tunnustamata summas 60 000 eurot. Nõude tunnustamisele vaidles vastu kostja. Hageja nõue tuleneb Harju Maakohtu 01.06.2015 määrusega kinnitatud kompromissist tsiviilasjas nr 2-14-60849, mille p 2.1 kohaselt tunnistas kostja võlgnevust hageja ees summas 90 600 eurot. Kompromissi p 2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 30 600 eurot ning p 2.3 kohaselt loobus hageja kostja vastu nõudest summas 60 000 eurot tingimusel, et kostja täidab kõiki kompromissi tingimusi. Kostjale määratud pankrotihaldur Lembit Ülper kompromissis sätestatud kohustust ei täitnud, mistõttu muutus sissenõutavaks kogu kostja poolt kompromissiga tunnustatud nõue summas 90 600 eurot, millest olid maha arvatud kostja poolt enne pankroti väljakuulutamist tasutud maksed. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohtu 16.02.2017 määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja võlausaldaja kostja pankrotimenetluses. Hageja nõue on kinnitatud 01.06.2015 kompromissi kinnitava kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1460849 (tl 23). Kompromiss on tingimuslik – juhul, kui kostja seda kohaselt ei täida, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnetava summa 90 600 euro tasumist. Hageja esitas pankrotimenetluses nõude summas 83 100 eurot, mille aluseks on kohtu kinnitatud kompromissimäärus. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et nõue loeti tunnustatuks teises rahuldamisjärgus PankrS § 103 lg 2 ja § 153 lg 1 p 2 alusel summas 23 100 eurot. 13.02.2017 ärakuulamisel avaldas hageja, et esitas hagi seetõttu, et nõuete kaitsmise koosolekul vaieldi hageja nõudele vastu ning hageja ei olnud varem mõelnud PankrS § 103 lg 4 peale. Kostja pankrotihaldur leidis, et lähtuda tuleb kompromissimääruse p-st 2.2, mille alusel on võlgnik tasunud 7500 eurot. Seetõttu tunnustati nõuet summas 23 100 eurot. Pärast pankroti väljakuulutamist ei ole kostja ega haldur kompromissi täitnud.
5.Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et nõudele esitas vastuväite üksnes kostja (võlgnik). Maakohus leidis, et hageja ei saa käesoleval juhul esitada nõude tunnustamise hagi PankrS § 106 lg 1 alusel, sest selle sätte kohaldamine eeldab, et vastuväite nõudele oleks esitanud kas võlausaldaja või pankrotihaldur. Võlgniku vastuväide ei takista nõude tunnustamist (PankrS § 104 lg 1). Ka ei oleks põhjendatud hagi esitamine PankrS § 104 lg 1 alusel eesmärgiga, et määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendiks. Hageja nõude aluseks on juba täitedokument ning nõude täiendaval tunnustamisel puuduks mõte. Asjaolu, et võlgnik ei täitnud kompromissimäärust kohaselt ning pooltel võib olla tekkinud selles osas vaidlus, ei muuda selle täitedokumendi staatust. Maakohus tõi välja, et PankrS § 167 lg 1 kohaselt võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras.
6.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast, loetakse TsMS § 372 lg 6 alusel, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Määruskaebus

7.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kui hageja nõue jääb pankrotimenetluse raames täies ulatuses tunnustamata, siis väheneb ka jaotise alusel hagejale tehtavate rahaliste väljamaksete osa. Samuti kui algatatakse kohustustest vabastamise menetlus, siis jagab usaldusisik väljamakseteks laekunud raha võlausaldajate vahel proportsionaalselt tunnustatud nõuete suurusele. Hagejale teadaolevalt töötab võlgnik Soomes ning seega on tõenäoline, et hagejal jääb saamata raha seoses nõude osalise tunnustamisega. Menetluse edasine käik
9.MM (pankrotis) pankrotihaldur Lembit Ülper palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Tsiviilkolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 1 ja § 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Toimiku materjalidest nähtuvalt tuleneb hageja nõue jõustunud kohtulahendist (Harju Maakohtu 01.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-60849). PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks mh nõue, mis on kohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Eelnimetatud sätte mõtte kohaselt ei tule jõustunud kohtulahendit võlausaldajal enam kaitsta, kuivõrd nõude olemasolu on kontrollitud kohtu poolt. Seega ei saa sellisele nõudele ka teised võlausaldajad, haldur ega võlgnik vastuväiteid esitada ning esitatud vastuväited ei oma õiguslikku tähendust. Seega oleks tulnud PankrS § 103 lg 4 alusel hageja täitedokumendist tulenevat nõuet tunnustada ilma kaitsmiseta ning võlgnikul ei olnud seadusest tulenevat õigust esitada sellele vastuväiteid. Kui nõuete kaitsmise koosolekul on sellele vaatamata võetud arvesse eelnimetatud nõudele esitatud vastuväited, siis ei ole nõude tunnustamise hagi esitamine kohane õiguskaitsevahend. Hageja nõude aluseks on jõustunud kohtulahend ning seega ei saa hageja ka TsMS § 371 lg 1 p-st 4 tulenevalt võlgniku põhjendamatult esitatud vastuväite tõttu PankrS § 106 lg 1 alusel nõude tunnustamise hagiga kohtusse pöörduda. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-09 p-s 8 leidnud, et „kuna aktsiaseltsi kasuks on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud kokku 855 425 krooni 8 senti, siis tuli PankrS § 103 lg 4 alusel aktsiaseltsi nõuet tunnustada ilma selle kaitsmiseta hagimenetluse korras. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Pankrotihalduril ei olnud seega õigust vastuväidet esitada ning aktsiaseltsil ei olnud kohustust esitada nõude tunnustamise hagi.“
13.Seega on hagiavaldus perspektiivitu ka TsMS § 372 lg 2 p 2 tähenduses ja maakohus on õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Hageja õigused ei pea jääma siiski kaitseta. Kolleegiumi hinnangul saaks hageja oma õigusi kaitsta läbi üldkoosoleku otsuse vaidlustamise hagi esitamise (PankrS § 83 lg 1), läbi vastuväite esitamise

jaotusettepanekule (PankrS § 143 lg 5) ja jaotusettepaneku kinnitamise määruse vaidlustamise (PankrS § 145 lg 4) hagi kohtulahendi selgitamiseks TsMS § 368 lg 2 alusel esitamisega.

14.TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.
15.Ka Tallinna Ringkonnakohus on 02.05.2012 määruses tsiviilasjas nr 2-11-63388 leidnud, et nõuet, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, kuid mida üldkoosolek ei ole lugenud tunnustatuks, ei saa lahendada vaidluses nõude tunnustamise üle PankrS § 106 lg 1alusel, vaid vaidlustada saab üldkoosoleku otsuse PankrS § 83 lg 1 alusel osas, milles nõuet ei loetud kaitsmiseta tunnustatuks.
16.TsMS § 168 lg 1 § § 171 lg 1 alusel jäävad nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja