Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2007, Tallinn
Tsiviilasi
Hageja R OÜ hagi S AS vastu 100 000 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.11.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja R OÜ (registrikood xxxxxxxx), esindaja Agne Koks Kostja S AS (registrikood xxxxxxxx), esindaja Anu Saar
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.11.2006 otsus lõppjärelduses muutmata arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.R OÜ esitas 15.11.2005 hagi Harju Maakohtusse S AS vastu 100 000 krooni väljamõistmiseks. Menetluse käigus täpsustas hageja nõuet ning palus viidatud summa H AS kui soodustatud isiku kasuks välja mõista.
2.Pooled sõlmisid 30.01.2004 kindlustuslepingu sõiduki Toyota Land Cruiser 100 4,2 kindlustamiseks. 14.07.2004 nimetatud sõiduk varastati. Maksmisotsuse tegemisel rakendas kostja omavastutusmäära, kokku 30%. Osaliselt hageja eeltooduga nõustus, kuid leidis, et 20%-ne omavastutusmäär, mida kostja rakendas seoses lisaimmobilaiseri kui lisaturvaseadme väidetava puudumise tõttu, on alusetu. Viidatud lisaseade oli sõidukil olemas. Seoses vaidlusaluse omavastutuse kohaldamisega vähendas kostja hagejale väljamakstavat hüvitust 100 000 krooni võrra.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja poolt paigaldatud lisaseade ei ole lisaimmobilaiser. Samuti oli täitmata sõidukikindlustuse tingimuste p-s 5.3.3 märgitud kohustus paigaldada sõidukile elektrooniliselt juhitav kütuse- või vaakumklapp (immobilaiseri lisafunktsioon). Esimese astme kohtu otsus
4.Kohus jättis hagi rahuldamata.
5.S sõidukikindlustuse eritingimuste, mis kehtivad alates 01.11.2003 (edaspidi Eritingimused) p 5.3.2 kohaselt peavad sõidu- ja pakiautod vandalismi, varguse ja röövi kindlustuskatte kehtimiseks olema varustatud töökorras autoalarmi ja immobilaiseriga. P 5.3.3 kohaselt tuleb diiselmootoriga sõidu- ja pakiautodele, mille turuhind ületab 350 000 krooni, lisaks punktis 5.3.2 nõutavale paigaldada kütuse- või vaakumklapp, mis on juhitav elektrooniliselt (immobilaiseri lisafunktsioon). P 5.3.6 kohaselt tuli kasutatud sõidukitele, mille turuhind ületab 150 000 krooni ning kindlustamisel on kindlustusvõtjal üks süütevõti, üks signalisatsioonipult või üks immobilaiseri kontaktvõti, paigaldada lisaimmobilaiser või vahetada ukselukud. Eritingimuste p 7.5.2.1 kohaselt rakendatakse kuni punktides 5.3.3, 5.3.4, 5.3.5 ja 5.3.6 nõutud täiendavate turvameetmete täitmiseni vandalismi, varguse ja röövi kindlustusjuhtumi korral kahekordset kindlustuspoliisil toodud omavastutust. Vaidlusaluse 100 000 krooni, mille kostja seoses omavastutuse kohaldamisega hüvitamata jättis, väljamaksmine sõltus lisaimmobilaiseri ning selle lisafunktsiooni, s.o. elektrooniliselt juhitava kütuse- või vaakumpumba olemasolust.
6.Järelduvalt E AS teatisest oli vaidlusalusele sõidukile Toyota Land Cruiser lisaturvaseadmena paigaldatud käigukasti lukk M-Lock ja Delfa alarm Defa xxx XXX. Lisaks oli U OÜ 10.05.2005 arve ning selle juurde esitatud selgituse kohaselt sõidukile paigaldatud mehaaniline lüliti, mis katkestab kütusepumba vooluahela. Eksperdi arvamuse kohaselt mõeldakse kütuseklapi all klappi sõiduki toitesüsteemis, mis sulgeb kütusesegu moodustamiseks vajaliku kütuse etteande mootorisse. Kütuseklapi juhtimisajam võib olla vaakumiga (vaakumklapp) või elektronmagnetiga (magnetklapp). Käigukasti lukk on ärandamisvastane seade, mis lukustab käigukangi teatud asendisse, seega ei ole viidatud ärandamisvastased seadmed samastatavad isegi juhul, kui käigukasti lukk oleks olnud elektrooniliselt juhitav. Ka ei järeldu et, Delfa alarm oleks samastatav kütuseklapi funktsiooniga. 2(5)
7.Omavastutuse kohaldamisel luges kostja elektroonilise kütuseklapi (vaakumklapi) paigaldamise täidetuks, analüüsitava vastuväite esitas kostja alles 10.05.2006 täiendavas vastulauses. Samas on eeltoodu aktsepteeritav, sest U OÜ arves ei ole märgitud, kas käivitustakistus oli elektrooniliselt juhitav või mitte. Mehaanilise käivitustakistuse (lüliti) paigaldamine tuvastus U OÜ selgitusest, mille hageja tõendina esitas 11.04.2006, s.o. kohtumenetluse käigus. Seega ei olnud viidatud asjaolu kostjale varem teada. Eeltoodu järeldub ka kaskokindlustuse kahjuavalduse lisast.
8.Kohus jõudis järelduseni, et hageja jättis eritingimuste p 5.3.3 täitmata ning kostjal oli õigus omavastutust kohaldada. Elektrooniliselt juhitav kütuse- või vaakumklapp oli paigaldamata ning seda asendas mehhaaniline lüliti.
9.Eritingimuste p 5.3.6 kohaselt tuli kasutatud sõidukitele, mille turuhind ületab 150 000 krooni ning kindlustamisel on kindlustusvõtjal üks süütevõti, üks signalisatsioonipult või üks immobilaiseri kontaktvõti, paigaldada lisaimmobilaiser või vahetada ukselukud. Kohus leidis, et nimetatud punkt ei ole ilma erilise pingutuseta arusaadav ning seda ei saa seetõttu lugeda lepingu osaks Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
10.R OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada.
11.Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme.
12.Varastatud sõiduk pidi olema oma väärtuse tõttu varustatud eritingimuste p 5.3.3 kohaselt elektrooniliselt juhitava kütuse- või vaakumklapiga, milline on immobilaiseri lisafunktsioon. Kostjale esitati eeltoodud tingimuse täitmise tõenduseks U OÜ arve nr 6197/V 10.04.2005, mille kohaselt paigaldati sõidukile Toyota LC registrimärgiga xxx XXX käivitustakistus. Kostja luges sellega eritingimuste p-s 5.3.3 toodud nõuded p 5.3.7 mõttes täidetuks. Seega käsitles kostja paigaldatud käivitustakistit immobilaiseri lisafunktsioonina. Tegemist on omaksvõtuga.
13.Tähtsust ei oma, kas U OÜ poolt paigaldatud käivitustakisti on mehhaaniliselt või elektrooniliselt juhitav, sest käivitustakisti eesmärk on takistada sõiduki käivitamist ja mootori töötamist. Nii mehhaaniline kui ka elektrooniliselt juhitav käivitustakisti täidavad neid funktsioone. Käivitustakistil on kostja enda tõlgendusest tulenevalt immobilaiseri lisafunktsioon, mille paigaldamisega luges kostja eritingimuste p 5.3.3 täidetuks.
14.Ekspertiisiakt ei vasta TsMS § 301 toodud nõuetele ning on tõendina kõlbmatu. Aktist ei selgu, millest nähtuvalt jõudis ekspert vastuses toodud põhistusteni, puuduvad igasugused viited õiguslikule ning teaduslikule algmaterjalile, isiku/eksperdi paljasõnaline arvamus ei ole käsitletav ekspertiisina TsMS 32. peatüki mõttes. Samuti jäid kõrvaldamata dokumendi punktis 2 toodud ebaselgused. Eelnimetatule juhtis hageja tähelepanu korduvalt ka kohtuistungil, muuhulgas taotles eksperdi küsitlemist kohtuistungil. Vastustaja seisukoht
15.S AS ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16.Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsus on lõppjärelduses hagi rahuldamata jätmise osas õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Otsuse põhjendavast osast tuleb aga välja jätta Eritingimuste p-le 5.3.6 antud hinnang.
17.Vaidlus on pooltel selle üle, kas Eritingimuste p-des 5.3.3 ja 5.3.6 sätestatud lisa turvavahendid olid autole paigaldatud või mitte ja kas sellest tulenevalt oli kindlustusandjal õigus kohaldada kõrgendatud omavastutusmäära 20 %. 3(5)
18.Kolleegium leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud Eritingimuste p-s 5.3.3 nõutava elektrooniliselt juhitava kütuse- või vaakumklapi paigaldamist, samuti p-s 5.3.6 nõutud ukselukkude vahetamist või lisaimmobilaiseri paigaldamist, oli kindlustusandjal alus kohaldada 20 %-st omavastutuse määra.
19.Ebaõige on apellandi väide, et Eritingimuste p-s 5.3.3 toodud nõude täitmine tuleb lugeda tõendatuks kostja omaksvõtu tõttu. Kostja on küll kirjalikus vastuses hagile lugenud Eritingimuste p-s 5.3.3 toodud nõude täidetuks (tl 26), kuid hiljem kohtumenetluse käigus võttis ta omaksvõtu tagasi, kuna kohtumenetluse käigus esitatud U OÜ selgitusest ilmnes, et paigaldatud käivitustakistuse näol on tegemist üksnes mehhaanilise lülitiga kütusepumba vooluahela katkestamiseks, mis ei oma nõutud immobilaiseri lisafunktsiooni. TsMS § 231 lg 3 lubab poolel omaksvõtu tagasi võtta ka juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks.
20.Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et antud asjas ei oma tähtsust, kas tegemist on mehhaanilise või elektrooniliselt juhitava käivitustakistiga. Eritingimuste p-s 5.3.3 on sõnaselgelt sätestatud, et tegemist peab olema elektrooniliselt juhitava kütuse-või vaakumklapiga ning näidatud on ka põhjus, et tal oleks immobilaiseri lisafunktsioon. Ekspertiisi akti kohaselt on immobilaiser sõidukile paigaldatud elektrooniline ärandamisvastane seade, mis takistab auto käivitamist ja kasutamist juhi äraolekul. Mehhaanilisest ärandamisvastasest seadmest eristab teda eelkõige see, et ta peab aktiviseeruma automaatselt juhi tahtest sõltumata peale mootori väljalülitamist ja/või juhi lahkumist sõidukist.
21.Asjakohased ei ole apellandi väited, et talle ei ole selge, miks peab käivitustakisti olema elektrooniline ning miks ei ole paigaldatud mehhaanilise käivitustakistiga turvarisk maandatud. Tegemist on kindlustusandja poolt kehtestatud täiendavate turvameetmete nõudega, millega hageja on lepingut sõlmides nõustunud. Tegemist on täiendava turvameetmega, et välistada risk ka juhul, kui juht on jätnud mehhaanilise turvaseadme sisse lülitamata.
22.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Eritingimuste p 5.3.6, kus kehtestatakse lisaimmobilaiseri nõue, ei ole võlaõigusseaduse § 37 alusel arvestatav lepingu osana, kuna ei ole ilma olulise pingutuseta arusaadav. Esiteks ei ole hageja oma nõudes tuginenud asjaolule, et Eritingimuste p 5.3.6 ei ole lepingu osa ja seetõttu ei pea ta täitma seal sätestatud nõuet. Vastupidi, hagi aluseks oli asjaolu, et p-s 5.3.6 kehtestatud lisaimmobilaiseri paigaldamise nõue on täidetud. Teiseks on nimetatud punkti sõnastus ringkonnakohtu arvates selgesõnaline ja üheselt mõistetav. Asjaolu, et kasutatud on võõrsõna „immobilaiser“, mille tähendust kindlustusvõtja ei pruukinud teada, ei muuda lepingupunkti iseenesest ebatavaliseks või arusaamatuks. Tegemist on seadmega, millel puudub kõigile arusaadav maakeelne vaste. Selleks pole tekkinud ka vajadus, sest lisaimmobilaiserit ei ole võimalik kindlustusvõtjal endal paigaldada. Sellega tegelevad sõiduki margi esindused ja spetsiaalsed ärandamisvastaseid seadmeid paigaldavad firmad, kellelt tuleb nõutud seadme paigaldamine tellida.
23.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et kohus ei ole andnud hinnangut K. T kahjujuhtumi taotlusele. Kohus luges K. T kahjujuhtumi taotluses toodud seisukohtade alusel tõendatuks signalisatsiooni Defa ja tehases paigaldatud immobilaiseri olemasolu. K. T järeldus, et autole oli paigaldatud ka nõutud lisaimmobilaiser tugineb U OÜ arvele (tl 16), millest nähtub ainult käivitustakistuse paigaldamine, täpsustamata, milline käivitustakistus paigaldati.. U OÜ hilisemast selgitusest arve juurde (tl 43) nähtub, et vastavalt kliendi soovile paigaldati autole peidetud mehhaaniline lüliti. Seega lisaimmobilaiseri paigaldamise nõue on tegelikult täitmata. 4(5)
24.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi väitega, et ekspertiisiakt ei vasta TsMS § 301 toodud nõuetele ning on tõendina kõlbmatu. Kohtule esitatud ekspertiisi akt sisaldab nii uurimusliku osa kui vastused esitatud küsimustele. Tulenevalt küsimuste laadist, ei olnud eksperdil vaja teha järeldusi, ekspert vastas informatiivset laadi küsimustele oma eriteadmistele tuginedes.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja kohtukulude hüvitamise nõuet ei ole esitanud.
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.