Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1 (3)

Menetluse käik Axxxxxx Zxxxxxx esitas 01.03.2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse Jxxxxxxxxx Fxxxxx (end. Kxxxxxxxxx) vastu kahju hüvitamise 755,71 euro nõudes. Tartu Maakohus võttis hagi 20.03.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 29.04.2017 isiklikult e-posti vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 näeb, ette, et lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 23.02.2015 müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale korteriomandi. Kostja kinnitas suuliselt ning müügi- ja asjaõiguslepingu punktis 1.10.10, et ta on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille maksepäev oli lepingu sõlmimise ajaks saabunud. Hageja asus korterisse elama. Hageja sai korteriühistust 28.02.2015 arve, millelt nähtus, et korteri eest oli varasemast (juba 2014.a veebruaris) osa kommunaalmakseid jäetud tasumata (summas 855,71 eurot) ning korteriühistu nõuab kostja võlgnevust hagejalt. Hageja kontakteerus pärast arve saamist võlgnevuse osas kostjaga ning kostja tasus kahel järgneval kuul (2015.a aprill ja mai) kokku 100 eurot. Tasumata on võlgnevus 755.71 eurot, mille hüvitamist hageja nõuab kostjalt.. Korteriomandiseaduse § 13 lg 4 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 p 4 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 näeb ette võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 115 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

2 (3)

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 755,71 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on nõudelt tasutud riigilõiv summas 175 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.