Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
13.02.2007.a, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-05-23148 (endine nr 2/231-27583)
Tsiviilasi
AS hagi JJ ja PJ vastu 4547,90 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS
esindajad
Kostjad
esindaja AS, HP, RR
JJ PJ Menetluse liik
Lihtmenetlus kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista JJ ja PJ solidaarselt AS kasuks võlga ja viiviseid kokku 4547,90 krooni ja kohtukulude katteks solidaarselt 647,39 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib kohus asja lahenda kirjalikus menetluses. Nõue ja põhjendused. AS esitas hagi JJ ja PJ vastu 4547,90 krooni välja mõistmiseks. Kohtukulud palus jätta kostja kanda. Asjaolude kohaselt on hageja ja JJ vahel sõlmitud leping ning vastavalt lepingule on ta kohustatud tasuma osutatud teenuste eest esitatud arvete järgi ning näidatud tähtajaks. Lepingu lahutamatuks osaks on teenuste kasutamise üldtingimused, mille p 3.2.1 järgi peab J. J täitma lepingut ning 3.2.2 järgi tasuma õigeaegselt teenuste eest vastavalt saadud arvetele. JJ jäi võlgu summas 3838,00 krooni. Hagi esitamise seisuga oli JJ võlgu 2273,95 krooni. PJ ning hageja sõlmisid käenduslepingu hageja ja JJ vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Käenduslepingu p 6 järgi on P. J sõlmitud leoping kehtiv kuni J. J kohustuste täitmiseni. Hageja esitas P. Jaanile nõude kohustuse täitmiseks, kuid P. J ei ole seda teinud.
Viivist on arvestatud kokku on viivise võlg 2604,77 krooni. Tingimuste p 5.13 järgi on viivis 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Arvestus on järgmine
Hageja tõendid: Liitumisleping , arved, käendusleping, koondarve võla kohta, üldtingimused
üldtingimused, võlanõue kostjale,
Kostja vastuväited hagile. Kostjad hagile ei ole vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 231 lg 1 järgi on tõendamisest vabastamise aluseks omaksvõtt, mida eeldatakse kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuivõrd kostjad ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tuleb eeldada, et kostjad on hagis esiletoodud asjaolud omaks võtnud ja seega on leidnud tõendamist, et AS ja JJ vahel on sõlmitud leping , mille lahutamatuks osaks on teenuste kasutamise üldtingimused, mille p 3.2.1 järgi peab J. J täitma lepingut ning p 3.2.2 järgi tasuma õigeaegselt teenuste eest vastavalt saadud arvetele. Samuti on tõendatud, et J. J jäi võlgu hagejale eest kokku hagi esitamise seisuga summas 2273,95 krooni. Lisaks on tõendatud, et hageja ja PJ vahel on sõlmitud hageja ja J. J vahel lepingust tulenevate nõuete tagamiseks käendusleping. Ka on tõendatud, et kostjad ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud ning et viivis on 2604,77 krooni. Omaksvõtu tõttu ei pea kohus täienevat hinnangut andma liitumislepingule, arvetele, käenduslepingule ja tingimustele. VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele senikehtinud seadust kuid 12 järgi lg 1 kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele kohaldatakse alates 01.07.02 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuivõrd pooltevahelised suhted jätkuvad ka pärast 01.07.02 (so alates Võlaõigusseaduse jõustumisest) tuleb VÕS § 76 järgi kohustused täita vastavalt lepingule ja seadusele ning § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täimist ja p 6 järgi viivist ning VÕS § 115 lg 1 järgi võib viivist nõuda ka lepinguga sätestatud ulatuses. Kuna käendusleping sõlmiti enne 01.07.02, siis TsK § 206 lg 1 järgi kohustab käendaja vastutama kreeditori ees selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt ning § 207 lg 1 järgi vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui
käenduslepingus ei ole kindlaks määratud teisiti ning lg 2 järgi vastutab käendaja samasuguses ulatuses kui võlgnik, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlg 2273,95 krooni, hageja poolt põhivõla ulatuses hagetav viivis 2273,95 krooni, kokku 4547,90 krooni. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne 01.01.06 tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostjate kanda. Kostjatelt tuleb solidaarselt kohtukulud kui sissenõudmisega soetud kulud hageja kasuks välja mõista. Nii tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 227,39 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 647,39 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.